[oldmoped]

"kui ikka võrrijuppe pole siis on kurtna kehvasti läinud".

Kui see iroonia oli mulle suunatud, siis asi vale.
Olin üliüllatunud nähes laadal, et Eestis on müügis tehasevärvis ja suht mõistlikus säilivuses ja komplektsuses MV-042 ja MV-045!
042 vahetas omanikku kahjuks enne minu saabumist (ma jõudin teel olnud udu tõttu kohale alles kell 7) ja 045 eest ka veel laada viimastel minutitel küsitud 500€ ületas reaalset maksma nõus olevat hinda mõne tuhandega. Samas vaadates, et üks müüja küsis (vist veel kordagi käivitamata) Riga-13 eest 10000 eeku ja teine väga heas säilivuses Riga-11 eest 4500, ei tundugi 500€ ju vähemlevinud võrri eest palju?

Asi rohkem sinna väravasse hakkab omadega jõudma, et justnimelt võrrijuppe on laadal kõikkohad täis. Laadal oli ka minu silmade jaoks haruldasi ja vajalikke detaile ning masinaid piisavalt. Võimaluse korral oleks laadal küsitud hindu arvestades 1,5-2K€ pidanud kulutama, et süda rahule oleks jäänud ning kõik vajalik endale hangitud.
Lihtsalt nõudlus on tekitanud pakkumise. Seda küll kahjuks põhiliselt proffesionaalsete "külade pealt kolakorjajajte ja laatadel müüjate" hulgas, kes on omale järjekordse kullaaugu leidnud endaarvates. Nad täpselt küll ei tea, mida nad müüvad... aga kuna on ikka vana asi ja huvi ka möödakõndijate poolt tuntakse, siis järelikult ka kallis. Aga ka sellist kontigenti on tarvis, sest olenemata sellest, et 95% müüvad nad kirve hinnaga täielikku saasta, siis vahest suudavad nad juhuslikult vägagi suuri pärleid leida. Siis on tähtis lihtsalt nende leti ees olles osata silmade sära varjata. Eriti on abiks päikeseprillid. Vastasel korral lihtsalt tekib hinnale null taha. Samas on osad neist müüjates käitumiselt nii ebameeldivad.
Eriti hirmsad eksemplarid on iga laat mitu müügikohta, kes lisaks veel ka müügiettevalmistust teevad. Kõige hullem näide neist on paidest pärit "hõbevärvi mees", kes pooled oma kuskilt saadud roostes kroom asjad aerosool hõbevärviga (seda vahest ka pori otsa) üle parandab, et asi korras tunduks. Sama tihti ka silindritega - väljast hõbevärviga üle, seest hülss tavotiga kokku, et sooned näha ei oleks ja korraliku pähe müüki. Vahest ka õigesse õlipaberisse keeratuna.
Samuti tilkus süda verd vaadates ühtede professionaalsete sitamüüjate müügiplatsil olevat vana plekist raamiga laste tõukeratast. Tehasevärvis, triibud ja märk säilinud... raam eest pooleks läinud, nagu neil tavaliselt, kuna ülekaaluline on sõita proovinud. See oli värskelt lihtsalt robustselt kokku keevitatud - müüja ise veel uhkelt rääkis, et näe tegin korda ära, siis saab ostja kohe sõita, kui tahab.

edit:

Alustama peaks ühes kolikastis konutanud koonusmuhviga (tavaline on kuuepoldikinnitus) D4 tagaratta-hammasrattast

Kuna Valdo ära ei ostnud ja mina seda kahjuks nägema ei juhtunud, siis tõenäoliselt on see ketiratas veel siiani alles.
Kui selle müüja on keegi foorumlastest ja satub seda lugema ning enda kastisisu kirjelduse ära tundma, siis palun ühendust võtta old@moped.ee