minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik
#21

Väga tubli töö Valdo Smile Hea on kui on selliseid pealehakkajaid (pean silmas ka hämmastavat mois.ee portaali Smile )

Kui sõitma saad masina, siis ole valmis selleks, et kaasfoorumlastele pead ka sõidud tegema, sest kõigil oled juba tati tilkuma pannud oma huvitavate piltide ja tekstiga Smile

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#22

fic Kirjutas:Kui sõitma saad masina, siis ole valmis selleks, et kaasfoorumlastele pead ka sõidud tegema, sest kõigil oled juba tati tilkuma pannud oma huvitavate piltide ja tekstiga Smile

Kindlasti, aga sellega läheb vast kindlasti veel paar aastat aega. Teha on veel väga palju.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#23

Kas neid kerekallutus taldasid ise ei saa teha? Sul ju keevitus olemas, ja pilt ka spikriks ees. Need mis ladaklubis müüki läksid olid ka ise tehtud ju.
Vasta
#24

robi Kirjutas:Kas neid kerekallutus taldasid ise ei saa teha? Sul ju keevitus olemas, ja pilt ka spikriks ees. Need mis ladaklubis müüki läksid olid ka ise tehtud ju.

Kõike saab teha, aga... kas on mõtet hakata valmistama detaile/seadmeid, mis kusagil juba olemas on?

Ehk siis selline rakis peab olema valmistatud vähemalt 3-4 mm lehtterasest, mille lõikamisesks kulub üksjagu relakakettaid ning keevitamiseks/puurimiseks ikka palju aega ja vaeva.

Loomulikult, kui keegi mulle seda ei müü ega suveks ei laena, siis teen selle ise. Aga esialgu püüan ta siiski olemasolevana leida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#25

Mul on ka mosse rakised olemas, nendest peaks saama ümber teha rakise pobile. Sellise projekti nimel olen nõus Valdole ära kinkima - asuvad Tallina läheduses.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#26

Lugesin algusest peale kogu selle Pobi-saaga läbi- no kuradi karmi vaeva on ikka nähtud asja kallal. Müts maha! Ja hulk vaeva vist veel eeski seismas?
Tekkis küsimus, et huvitav, miks seda õlisodi sinna lävekarpidesse topiti...Kas mingi imelik roostetõrje viis vms? Aga nõuka- aegsed autoehitajad- tuunjad- õlinäpud võisid vastavalt võimalustele igasugu huvitavate asjade peale tullaSmile

aeg-ajalt võib üht vana must-valge värvikattega KAVZ-i teedel liikumas nähaSmile

K.G.B.- Keel Gergelt Behme
Vasta
#27

Coger Kirjutas:Tekkis küsimus, et huvitav, miks seda õlisodi sinna lävekarpidesse topiti...Kas mingi imelik roostetõrje viis vms? Aga nõuka- aegsed autoehitajad- tuunjad- õlinäpud võisid vastavalt võimalustele igasugu huvitavate asjade peale tullaSmile

Roostetõrje ikka. Vanaisa siks seisis aastatel 86-95 iluliistuni õlisena garaazis, 95-04 kasutati harva ja nüüd jälle alates 04 seisab garaazis.
Põhjus: alguses kasutati 011 sõiduks ja 06 aeti hea ilmaga välja. Vahepeal müüdi 011 ära ja sõideti 06ga. Nüüd sõidetakse Vectraga ja 06te hoitakseWink.
Nii see asi käis, hoiti autot et rooste eiläheks.
Mina kah mõtlesin kunagi miks inimesed mäkerdavad ilusaid autosid üleni õliseks talvel, see on ju kole.

Valdole edu ehitusel ja küsimus et viitsid kah kõike kirja panna ?

M401 55a, Zaz965a 66a, Vaz2101 75a, Transit 83a, Vaz2106 84a, Zaz968m 88a ja kõik vanatehnikast...
Vasta
#28

tamar99 Kirjutas:Valdole edu ehitusel ja küsimus et viitsid kah kõike kirja panna ?

Tänan.

Ütlen ausalt, et ei jõua ja ei ole vajagi kõike kirja panna (viitsimises pole vast asi, sest kui üks asi on ette võetud, siis lausa TULEB seda korralikult teha). Loomulikult on mul asi kaugel tööde täielikust kirjeldamisest, pigem olen kajastanud olulisemaid ehitusetappe, eriti juba varemtehtu osas.

Samas... kui me siin foorumis ei kajasta oma projektide tegemisi, siis milleks see foorum üldse loodud sai? Nii et midagi pisinatuke nokitsejana tundsin andal olevat veidi moraalset kohust ka paar sõna mõnest tähtsamast asjast kirja panna. Nagu ma tahaks väga lugeda ka teiste vanasõidukisõprade projektide edenemisest, kasutatud töövõtetest jms.

Ning teine sihtgrupp on kodanikud, kes arvavad, et vana auto restaureerimine on veidi pahtlit-värvi paari nädalaga peale, paar uut juppi külge, uus õli sisse ning... valmis. Lihtsalt selliseid kodanikke tuleb aeg-ajalt "maa peale" tagasi tuua, näidates tööde tegelikku ulatust, mahtu ning selleks kuluvat aega. Ammukse see oli, kui sooviti siin foorumis 2000 krooni eest Pobeda täisrestaureerimisteenust ning saades vihjeid tegeliku hinna peale, imestati, et mis seal NII PALJU maksab...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#29

Väga tänuväärt töö, et niimoodi oma töid kajastad...

Õpetlik samuti, mina näiteks, sain enda jaoks teada, et vanema vene autoga ma ilmselt ei saaks samamoodi kindlasti mitte hakkama....Wink...liig vilets pleku olen selleks veel...

P.S. Kas kallutusrauad said juba?

Hart
Vasta
#30

Lubasin siin suure suuga Valdole rakiseid, kuid kui asjaks läks selgus lähemal uurimisel, et üks lähisugulane oli need taaskasutusse saatnud. Ehk leidub keegi teine hea inimene.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#31

On siis veel neid kallutusraudasid vaja?
Ma võiks kasutada anda kuni suve lõpuni. Asuvad Tallinna lähistel.

Edit: Ava kahjuks 6cm ja „lõhkumiseks“ ei saa anda, kuna sügisel läheb vaja enda VAZ-il.
Vasta
#32

allah Kirjutas:On siis veel neid kallutusraudasid vaja?

Kahjuks ei ole ma endiselt sobivaid kallutusraudasid saanud.

Probleem on nimelt sellest, et enamik kallutusraudasid on valmistatud väiksemate autode jaoks ning esirummu keskosa jaoks tehtud auk on liialt väikene. Olen Tallinnas ja selle lähistel üle vaadanud kolmed rauad (mida mulle lahkelt on laenuks lubatud), ning kõigil neil on sama "viga" - väikesed ehk siis vast mõeldud mossede-sigullide jaoks.

Pobi esiratta rummu "kesknublu" läbimõõt on velje kinnituskohast nimelt 9,1 cm, seega peaks ka sobivate kallutusraudade keskauk olema nii ca 9 cm ja paar millimeetrit lisaks. Samad mõõdud peaks kehtima ka Volgade (21 ja 24) ning UAZide jaoks - ehk siis sobivad Volgade ja UAZide jaoks valmistatud rauad.

Muidugi, kui saaksin mingid rauad päris endale, siis saaksin ette võtta mahuka ümberhitustöö. Laenatud raudade korral aga peavad need ju jääma endiselt kasutatavaks ju nendele liikuritele, millele nad mõeldud on.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#33

Kaevasin oma vanad kallutusrauad ka välja:

[Pilt: imgp15716hi.jpg]

..ja mis arvad, palju keskaugu läbimõõt on..?

85mm, ehk tähendab see seda, et ei õnnestu vist aidata.


Vasta
#34

Väga OT ja Väga loll küsimus, aga milleks on vaja neid kallutusraudasid.
Olen "uuekooli mees" ja pole sellistest asjadest varem kuulnudki.
Vasta
#35

siim006 Kirjutas:Väga OT ja Väga loll küsimus, aga milleks on vaja neid kallutusraudasid.
Olen "uuekooli mees" ja pole sellistest asjadest varem kuulnudki.

...et pääseks inimesekombel põhja alla ligi (lage oled lihvinud/värvinud? kaua on seda meeldiv teha?) ning et autot külilikeerates ära ei retsiks.. eespool on ka mainitud, et muidu võib auto ka ilma raudadeta õrnalt külili panna, aga selleks läheb rohkem inimressursse vaja. Smile
Vasta
#36

Selge, sain aru.
Tänan.
Vasta
#37

Tänan väga kõiki raudade pakkujaid - lõpuks leidsin ka Volgadele/Pobidele sobivad rauad. Sain need laenuks kaasfoorumlaselt chopper - suur tänu temale.

Praegu on minu Pobi juba raudade küljes külili ning põhjaalune töö käib. Ega vahepeal ka töö ei seisnud (pole siia oma tegemisi ammu postitanud), lihtsalt ajanappus ei ole lubanud neid kirjeldada. Tasapisi olen teinud (nii Pobi kui vahel ka pilte tööprotsessist) ning küll ma tehtud tööde resümee jälle siia lähiajal välja panen, kui saan veidigi vabamalt arvuti taga olla.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#38

Pole ammu töö käigust kirjutanud, nüüd siis teen tasapisi selle tasa.

Esitiibade väikeste tulede pesade taastamine.

Nagu juba varem mainitud, olid mu esitiibadele pandud Warszawa (Nysa? Žuki?) väikesed tuled ning sellega seoses olid ka tulekohad valed. Kuna auto juures on palju asju olnud ümber keevitatud, siis jäigi minu jaoks selgusetuks, kas on kunagi Pobedade esitiivad (1.-2. seeria) ringi keevitatud või on ka tiivad pärit Warszawalt.

[Pilt: esitiib.jpg]
Foto: Üks tiibadest enne "väikeste" tulede pesade taastamist. Ei saanudki aru, kas tegu oli "kuldsete käte" tööga või Warszawa tiibadega..


Kuna Pobi "väikese" tule jaoks on tiiva peal välisservas veidi "punnis" koht, siis lihtsaim variant ei olnud ise hakata plekki punni koolutama, vaid leida kelleltki tiivad, mis on roostest taastamiskõlmbatuks puretud ning lõigata sealt vastav tulekoht välja. 2006 kevadtalvel saigi Tartust Toomase (kaasfoorumlane tomm7, palju tänu talle) käest sellised tulealuslapid hangitud.

Esmalt sai tulealuslapi asukoht tiival mõne mõõtmega fikseeritud. Siis sai vastav lapp väiksemaks lõigatud, veidi puitvasaraga õgvendatud ning relaka otsa pandud terasharjaga puhtaks tehtud.

Selle tagajärjel selgus, et otse seda siiski kasutada ei saa, paaris kohas on "sõber" korrosioon oma töö läbivate aukude näol siiski teinud. Nii et esmalt sai tulealuslappi ennast veidi lõigatud-keevitatud ning tulemus ortofosforhappe derivaadiga päevaks likku jäetud, et olemasolev rooste (mis mehaaniliselt maha ei tulnud) neutraliseerida. Siis oli lapp juba tõepoolest paigaldamisvalmis.

[Pilt: tiivalapp.jpg]
Foto: Õige kujuga väikese tule alus peale taastamist. Ei saanud sedagi otse kasutada ilma lõikumata/keevitamata/käiamata/lihvimata. Tagakülje korrosioon oli paar auku läbistanud esiküljele. Foto on tehtud enne tagakülje roostemuundajaga lõpptöötlemist.


Kõigepealt sai lapp maha märgitud tiivale vastavalt varem tehtud mõõtmetele. Tulemust sai ka paari Pobeda foto pealt igaks juhuks kontrollitud. Siis sai tiivast vastav tükk välja lõigatud ning lapp kõigepealt paari keevispunktiga külge "traageldatud".

[Pilt: tiib_vale.jpg]
Foto: Tulealuse lapi koht on juba tiivale märgitud. Kõrval olev ketaslõikaja ootab juba tüki väljalõikamist...

[Pilt: tiib_punktitud.jpg]
Foto: Lapp on juba omal kohal ning kogu perimeetris keevitusega kinni punktitud. Ees ootab pidevkeevitamine.


Lõpuks sai tehtud pidevkeevitus ning tulemus sai käiatud/lihvitud. Kuna lapi kohal oli ka tiival endal jätk (mis oli kaetud  algselt tinapahtliga ning hiljem igasuguste muude pahtlitega), siis päris sile keevisõmblus ei jäänud, veidi tuleb kahjuks pahtlit kasutada.

[Pilt: tiib_oige.jpg]
Foto: Väikese tule alune lapp on kohale keevitatud, käiatud ja lihvitud. Veidi pahtlit ja lihvi ning midagi ei ole sellest tööst enam märgata.


Teise tiivaga sai läbi tehtud täpselt samasugune operatsioon samasuguste töövõtetega; sellest ma fotosid ei teinud.

Järgmiseks tööks sai võetud juhipoolne lävekarp.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R, L, P 11-18







Vasta
#39

Jõudu ka minu poolt Wink

Vasta
#40

valdo Kirjutas:Foto: Lapp on juba omal kohal ning kogu perimeetris keevitusega kinni punktitud. Ees ootab pidevkeevitamine.


Lõpuks sai tehtud pidevkeevitus ning tulemus sai käiatud/lihvitud. Kuna lapi kohal oli ka tiival endal jätk (mis oli kaetud algselt tinapahtliga ning hiljem igasuguste muude pahtlitega), siis päris sile keevisõmblus ei jäänud, veidi tuleb kahjuks pahtlit kasutada.

Toda tinapahtelt eip oska kuidagi kommenteerida, ent too "pidevkeevitamine", pole kindel kas õigesti aru sain- kas too tähendavat pikka järjestikust õmblust vai lihtsalt igatpidi kinnist õmblust.

Ma olen säänsed pikad asjad ikka ka punktikaupa teinud. Lasknud lapi punktidega kinni ja siis ringiratast endiste vahele uusi punkte kuniks umbselt kinni saab. Plekk jõuab vahepeal jahtuda ega läe liiga kärtsuma. Umbse punktiderivi lihvinud lamellkettaga, päris sümpaatselt sile saab.

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne