[valdo]

Minu Pobi hetkeseis 8. mail 2005 ehk mis seal veel teha on?


Foto: Mai algul 2006 nägi Pobi välja selline. Valge kruntvärvi viirg tagaukse ja piida äärtel viitab sellele, et ust on keevituse/käiamise/lihvimisega oma avasse paika aetud, kuhu ta enne restaureerimist kohe mitte ette ei istunud.


Foto: Mai algul 2006 nägi Pobi välja selline. Rattakoopa sees ei ole happekrundile täitekrunti otsa lastud, sinna tuleb mastiks nagu põhja allagi.


Foto: Mai algul 2006 nägi Pobi välja selline. Mootoriruum on seest juba pisinatuke "inimese" (sorry, Pobi) nägu....

Kui parema poole uksed saab paika, on plaan keerata masin külili ning puhastada/kruntida põhi, vajadusel parandades/taastades algseid konstruktsioone. Seejärel tuleb maha lõigata vale profiiliga välimised lävekarbid ning asemele keevitada õiged. See eeldab aga uste eesolemist ning varasemat paikaajamist, sest ka uste alumine pilu peab jääma õige, st karp olema sobitatud nii uste kui tiibadega.


Foto: Parempoolse lävekarbi tagaosa. Kunagisel taastamisel on mindud lihtsama vastupanu teed ning valmistatud kandilise profiiliga lävekarbid, mis ei ole õiged. Uued karbid on juba ootamas külgekeevitamist ja keevitajat

Arvatavasti on ringitehtud/kadunud ka seisupiduri vahekarbi detailid, kus kindlasti ootavad ees ka mitmed keevitustööd ja plekipainutustööd. Vähemalt selle luuk on kindlalt kadunud, mistõttu ootab ees replika valmistamine.

On põhi/lävekarbid paigas, saab käsile võtta esiosa plekid. Omavahel tuleb sobima panna esipõll, "nina", esitiivad ja kapott ning kõik pilud ja üleminekud/kerejooned/pilud ajada õigeks. See on kõik veel täiesti tegemata.

Esitiivad tuleb osalt ka ümber ehitada, kuna seal on küljes "valed" ehk Warszawa väikesed tuled, mille ümbruse plekk tuleb välja lõigata ja asendada doonortiibadelt saadud plekitükkidega (detailide eest tänud kaasfoorumlasele tomm7).


Foto: Enne auto esitiibade puhastamist/kruntimist tuleb välja lõigata ja asemele keevitada "väikeste tulede" kinnituskohad - praegused on "laenatud" Warszawalt ning arvatavasti on tegu Warszawa tiibadegagi.


Ka on tiibadel väiksemaid roostekahjustusi, st kindlasti tuleb pisikesi metallilapikesi ka seal vahetada.

Kui kogu auto kerejooned/pilud on paigas, tuleb valmistada replikana tiivaalused abiplekid ja nende kinnitused - neid korrosioonialteid detaile ei ole lootust tervena saada, seega tuleb need ise plekist/lehtterasest valmistada. Siis tuleks kogu kere lõplikult kruntida ning asetada õigetele sildadele.

Kui mootoriruum on seest värvitud ning põhja keskosa mastiksiga kaetud, võib sisse laduda õige mootori/jõuülekande ning püüda panna masin esimest korda õige tehnikaga liikuma panna. Eks pisidetaile tuleb selle juures teha ja taastada veel väga palju, sest eesmärk on siiski kruvi täpsusega tegemine. Loodan, et viimaste aastatega kogutud mitu riiulitäit osi (nii selle masina osandamisel saadu kui ka paljudest muudest paikadest hangitu) võimaldab seda kõike teha. Kui ei, siis tuleb hankida veel uusi osi või teha need ise järele. Siis on plaan kere väljast pahteldada/lihvida ning panna peale välisvärv.


Foto: Numbri- ja pidurituli koos "tiivakestega" taastatult. Osadel 1948.-49. aasta autodel tulid nad tehases kroomitult, alles hiljem loobuti kroomimisest lihtsama värvkatte kasuks (see juhtus umbes samal ajal, kui ei viitsitud enam ka stangele tehases punaseid triipe maalida, muutusid ukseluku konstruktsioonid ja kaitsmekarp jm). Muide, ka hiljem lasid paljud autojuhid need detailid vahel omaalgatuslikult kroomida.


Sellele järgneb loomulikult pisividinate ja salongi tegemine - klaasid, tuled, lingid, kaitserauad, elektrijuhtmestik, tihendid, istmete riideosa, uksepolstrid jne jne. Ja seda tööd on veel väga palju. Eriti siis, kui plaan on teha kõike algsel või algset jäljendaval kujul nii palju kui võimalik. Näiteks kogu elektriosa juhtmestik tuleb ehitada täiesti uus. Õnneks on mul õnnestunud hankida piisavalt tekstiilisolatsiooniga juhet selle jaoks (tänud kaasfoorumlasele kalle a.k.a. UM).


Foto: Tagatuli ja ukselink ootamas autokere külge monteerimist.


Algsest komplektsusest (mida ise järele ei tee) on puudu veel ka mõningaid tühiseid pisijubinaid. Näiteks 1. seeria kaitsmeplokk, tagaistme seljatoel oleva kummipaela süvistatud otsaplekid, gaasipedaali korralik (terve) kummkate jm pisiasju. Otsingud jätkuvad ka õige või väga lähedase salongiriide osas, mida ma ei ole senini leidnud. Olemas ei ole mul veel ka ukse lävepakkude terveid alumiiumimplekist katteid, millede üle oleksin ka väga tänulik - nende replikana valmistamine on problemaatiline.


Foto: Restaureeritud rool ja "kellad" ootavad pikisilmi auto valmimist. Sügavpunasena säilinud taustadega "kelli" andis pikalt taga otsida. Tegelikult on kõik need mitmetest detailidest kokku pandud, tervena ei ole saadud midagi. Rooli punane on kruntvärv, sest kere välisvärvi (beež) ei ole veel lastud valmis segada. Puudu on ka signaalinupu õnaruste punane värv ja roolirummu kroomrõngas.


Foto: Ka restaureeritud ukselingid jm vidined ootavad põhitööde valmimist. Esimese seeria üheks eripäraks on kõikide õnarus-triibude värvimine punaseks, 2. seeria masstootmise ajal seda enam teha ei viitsitud.


Foto: See detail läheb taastatud auto külge viimasena. Juhuse läbi on näha ka pildistaja/restaureerija ning fotoaparaatki


Millal Pobi valmis saab, seda ei oska küll lubada. Võimaluse piires teen autot pidevaltedasi ning suurematest tehtud asjadest annan edaspidi ka siin teemas märku. Lõppeesmärgiks on siiski must number.