minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik
#16

Parema poole uste paikaajamine.

Sai vahepeal jälle veidi oma Pobi tehtud. Ehk siis jätkatud sai sealt, kust enne pooleli jäi – parema poole ustest.

Soetamisel oli arvukate ümberkeevitamiste ja plekkide vahetamiste tulemusena auto selline, et mõlemad parema poole uksed käisid küll kinni, kuid see oli ka kõik. Kerejooned (Pobil on uste keskosas kaks nõgusat ”neelu”) olid lootusetult paigast ära, uksepilud olid mõnel pool väga laiad,mõnel pool käis uks aga vastu piita, st ei tahtnud hästi oma avasse mahtuda.

Esmalt sai paika ehk ühele sirgele seatud mõlema parempoolse ukse kerejooned ehk just need kaks triipu - neid ju plekkidel teisele kohale ei vii. Selleks tuli ette võtta tõsine uksehingede reguleerimine… Ei, mitte selline  reguleerimine, mis piirdub kruvide lahtikeeramisega ning teises asendis kinnikeeramisega. Selliste võtetega võib ust liigutada sisse-välja, aga mitte siis paika ajada, kui uks liialt üles “vaatab”.  Ukse "kõõrdi" vaatamist saab siiski reguleerida  vaid hingede asukoha muutmisega - ükskõik, kas hingekohti pressida tungrauaga, lüüa veidi teise asendisse vasaraga või siis keevitada mõne hinge asukohta ka veidi plekki alla.

[Pilt: vasak_enne.jpg]
Foto: Esiukse "jooned" on juba paigas ja vasak serv paika lõigatud/punktitud. Tagauks "vaatab" aga veel endiselt vasakult ca 3 mm jagu "taevasse" ning jookseb servapidi piita kinni. Päikese tekitatud vari näitab selgelt ära ka selle, et "vahevöö" osas on uks kerest palju kõrgemal. All on ka vale profiiliga lävekarp, kuid seda ei hakka puutuma enne uste lõplikku paikaajamist, kuna karp tuleb sobitada muuhulgas ka ju ustega. Ehk siis uksed esmalt.

Selliseid võtted saigi Pobi juures kasutatud - mõningaid hingekohti sai pressitud tungraua ja nottidega, mõnes kohas hinge kinnituskohti vasaraga veidi korrigeeritud ning ühte kohta sai plekki alla keevitatud. Kuna "kiivasoleku" mõõtmised ja väikesed arvutused näitasid, et ühte kohta on vaja alla panna täpselt 1,1 mm paksune plekk, sai tavaline 1,3 mm paksune pobipleki tükk peale paikakeevitamist veidi õhemaks käiatud. 0,2 mm lisaplekki oleks kerejoone üle poole millimeetri paigast viinud...

Väga ettevaatlik ja tunde järgi toimiv tuli olla hüdrotungrauaga - kunagi ammu sahaari (ZIL-164) komplekti kuulunud hüdrotungraud on piisavalt võimas, et hingekohad (loe: kere) liialt paigast venitada. Samuti tuli iga kord hoolikalt vaadata, kuhu toetuspunkt panna, et see piisavalt suur ja lai oleks ning ise paigast ei veniks. Vastaspoole toena sai kasutatud seetõttu pikka palkmajast pärit palgijuppi. Oleksin võinud võtta ka veidi väiksema, GAZ-51 tungraua, aga miskipärast eelistasin sahaari oma.

Uksepostide rihtimisel ilmnes veel üks kurb tõsiasi - nii mitmeski kohas posti alaosal oli selle profiili pahtliga parandatud ning postiteras oli tükati lausa läbi roostetanud. Kuna samas kõrval oli plekk lausa perfektselt terve, siis on senini jäänud mulle selgusetuks säärase koht-roostetamise põhjus. Seepärast sai rihtimise ning uksepostide käiamise/lihvimise vaheaegadel tegeldud ka paikamisega - nii mitmeidki roostest puretud kohad piidavaltsidest said välja lõigatud ja asendatud õigesse profiili painutatud paikadega. Ehk veidi keevitamist/lõikamist/käiamist lihvimist.

Vaid posti väliskülg jäi alaosas asendamata, kuna see oleks ligipääsu tagamiseks eeldanud tagaukse eest võtmist. Kuna aga uste eest võtmine ja ettepanemine on üsna kenake tööd, siis sai see parandus lükatud aega, mil selle poole lävekarp on juba asendatud ning tööjärg on jõudnud otsaga vasaku lävekarbi vahetamiseni (see eeldab nagunii vastaspoole uste eest võtmist). Ka tagaukse alumine hing jääb küljesolevana seda tööd veidi häirima, kuid loodetavasti mitte päriselt takistama. Selle hinge kruvid avanevad paraku vaid ukse küljest, mitte aga autokere küljest ning seda hoolimata kahe aasta pikkusest MoS2-ga leotamisest...

[Pilt: posti_alaosa_auk.jpg]
Foto: Selline roostest puretud plekk avanes pahtli alt ukseposti alaosas. Kuna eesolev tagauks takistab defektse koha väljalõikamist ning paiga kohalekeevitamist, käiamist ja lihvimist, sai see parandus lükatud edasi ajale, mil lävekarp on juba vahetatud ning vasaku lävekarbi tegemine eeldab nagunii parempoolsete uste eestvõtmist.

Niiviisi sai kerejooned tasapisi paika aetud - lõpuks veidi reguleerimist kruvidest ning tulemusena olid kaks nõgusat "triipu" kõikidel ustel, postidel ja tagaosas millimeetritäpsusega ühel joonel. Veel ei saanud ukseservi paika ajama aga hakata, sest selgus kurb tõsiasi - kerejoonte osas rihti aetud esiuks käib mitte välisservaga, vaid lausa siseküljega (sic!) oma ülaosas vastu ukseposti!  Väikese kaalutlemise tulemusena (tihendite sobitamine, iluliistude sobitamine jms) sai otsustatud "järele aidata" mõlemat, nii ukseraami kui ka ukseposti.

Ukse siseraam sai läbi puitklotside vasardatud mõni millimeeter sissepoole, samal ajal sobitades tööprotsessi ajal pidevalt ukse sisse sisemist aknaraami, et see ikka sisse ära mahuks. Uksepostile sai  aga relakaga "kallale mindud" - lõigatud tema siseossa 15 cm pikkune pragu, see veidi laiemaks käiatud, läbi puitklotside kokku vasardatud ning pragu kinni keevitatud/käiatud/lihvitud. Niiviisi sai ka piita ca 1,5 kuni 2 mm sissepoole viidud ning ukse siseraam käitus avas jälle nii nagu ühele ontlikule autole kohane ehk ilma riivamata Smile

Nüüd oli siis lõpuks näha, milline töö uste välisservade avadesse ajamisel ees ootab. Uste alumised servad olid õnneks ühel joonel ja lävekarbist sobivalt kõrgemal, kuid lukupoolsed servad oli kaugel ideaalsetest.

Esiust tuli väiksemaks lõigata natuke, ukse ülemises osas. Kuid tagauksega oli lugu palju hullem – see käis üsna tugevalt vastu nii tagatiiva otsa, vastu kere vertikaalosa kui ka vastu kere kaldosa. Ning tagatipuks – esiuks osutus üleval vasakpoolses nurgas liiga “madalaks”, st jäi palju kaugemale räästarennist kui tagauks . Eriti kummaline on minu arvates viimane erisus, sest uksejooned olid ju paigas, kuid ülaosas kõrgused ei klappinud! Aga ju siis olid need uksed pärit eri seeriatest ning valmistatud eri aegadel eri stantside all...

Uste väiksemakslõikamine sai tehtud nagu vasakulgi küljel lihtsama vastupanu teed minnes. St ma ei hakanud ukse väliskülje plekki lahti valtsima ja uuesti väiksemaks tehtud siseraami peale valitsima, vaid lõikasin vajaliku  laiusega riba maha ning keevitasin ääre (kolm plekki kõrvuti) kinni. Peale mõningast keevitamist/käiamist/lihvimist ei ole see visuaalselt enam algsest eristatav. Kuna keevitamisel sai "aukude tekkimist" välditud, ei ole näiteks pahtlit vaja üldse kasutada.

[Pilt: uksepilud.jpg]
Foto: Lähivaade keskpostile - esiukse serv on paikalõigamise järgselt  "harunemise" vältimiseks harvalt kinni punktitud. Ees on ootamas põhjalikum keevitamine/käiamine/lihvimine.

Esiukse ülaosa vasakpoolne ots vajas ca 17 cm pikkuses "kõrgemakskasvatamist" ca 1 kuni 2 mm. Kuna nii kitsa lehtteraseriba juurdekeevitamine on problemaatiline, sai siin kasutatud ainult pealekeevitamist. Nagu ukseküljegi puhul, sai keevitamise/käiamise/lihvimise  tulemusena saadud õige kuju ja sile serv juba metallis, pahtlit seal vaja ei lähe.

Tagauksega olid lood aga keerulisemad. Vähe sellest, et kogupikkuses käis ukseserv piida vastu - paigas ei olnud ka uksepiida enda serv. Näiteks piidaserv lingi vastasraua kohal, mis peaks tehases olema tagatiiva otsaga ühel vertikaaljoonel, ei olnud seda üldse kohe mitte - see joon oli lausa kõver kui seasaba! Kõige tugevamini käiski uks just vastu tagatiiva otsa.

[Pilt: tagauks_paigast.jpg]
Foto: Vaade tagaukse olematule pilule peale kerejoonte paikaajamist ning enne ukse- ja piida servade lõikamist/sobitamist. Ukse peale on kantud hariliku pliiatsiga juba ka lõikejoon ning arvukad arvud/märgid, mis viitavad sellele, kui palju kusagilt midagi maha lõigata/välja venitada/teise kohta "liigutada" tuleb.

Seetõttu sai otsustatud "aidata" lõikamise/keevitusega nii ukseserva kui ka piidaserva (viimase alaosas). Sealhulgas sai ka tiivale tehtud sisselõige ning vasaraga pragu veidi kokku koputatud ning kinni keevitatud. Sama puudutas 10 cm laiust keskosa, mis jooksis ka üldjoonest välja. Selle keskosaga kaasnes veel täiendav probleem - tema tasapind  jooksis uksega võrreldes liialt sisse. Ehk siis kui uks oli normaalolekus kinni (ülalt kereplekiga ja alt tiivakaarega tasa), siis keskmine riba oli kere omast 6 mm kõrgemal!  

[Pilt: kaldosa_anomaalia.jpg]
Foto: Millegipärast oli 10 cm laiune vahevöö kere tagaosas ustega võrreldes tugevalt seespool mõlemal küljel. Paremal küljel lausa 6 mm (vt pliiatsiga tehtud märget kerel). Ei oska muud kahtlustada, kui et eri seeriate detailid on erineva profiiliga. Uksed on sel autol nagunii kunagi vahetatud- teoorias ei muutunud ukseprofiil 1. seeriast kuni kolmandani mitte ühtki korda, aga Pobi korral on praktika teooriast ju tihti väga kaugel... Foto on tehtud enne purukslõikamist/paikakeevitamist.

Kuna sama viga esines ka teisel küljel (sai juba varem korrigeeritud), siis ei oska muud oletada, kui et eri seeriate kereprofiilid on lihtsalt erinevad. Ehk siis uuemad ukse ei ole 1. seeria kere tagaosaga lihtsalt kokku hakanud (Teada on, et 1. seeria keredetailid tehti väikeste stantside all ja keevitati kokku, seevastu hiljem ilmusid aga suured stantsid.)

Parandamiseks sai  tagatiiva kohal asuv kerenurk altpoolt lahti lõigatud (peale kere ülestõstmist) ning laugjas siil vahele keevitatud. Siis selgus aga tõsiasi, et selle detaili juures on kogu pinna katmiseks kasutatud ca 2 mm paksust tinapahtlit - niipea kui keevitust näitasid, siis pahtel va sindrinahk sulas üles ja varises alla!

Üks asi on saada sulatina nt käisest sisse (see ei ole just mugavaim tunne... Wink ), kuid palju olulisemaks osutus tõik, et kere viimistlemisel tuleb minemavurisenud tinakiht ju millegagi asendada. Seepärast sai seal keevitatud väga ettevaatlikult ja vaid "jurtsukaupa", et säilitada tehasepäritolu tinapahtli kihist maksimaalselt palju.

[Pilt: alasiil2.jpg]
Foto: Vaat sellise laiusega siil tuli vahele keevitada, et kere nn "vahevöö" ajada uksega ühele joonele. Masinat sai veidi pakkude/tungrauaga küll ülespoole tõstetud, aga laekeevitust tuli harrastada seal ikkagi. Õnneks polnud seal lähikonnas tinapahtlit krae vahele ja käisesse pudenemas...

[Pilt: kuumaastik.jpg]
Foto: "Vahevöö" kaetus 2 mm tinapahtliga nõudis väga ettevaatlikku keevitamist. Seetõttu sai läbi häda keevitusega kasvatatud vaid vajalik teravnurk ning ülejäänud pind jäi "jurtsutamise" tulemusena meenutama kuumaastikku. Vähegi hoogsam ja läbisulatavam keevitamine oleks jätnud küll auguvabama keevise, kuid oleks tinakihi palju kaugemalt hävitanud.  Ehk siis "kuumaastiku" vahed tuleb kahjuks täita pahtliga, kuigi tegelikult ei tahtnuks. Foto on tehtud peale käiamist/lihvimist "õigesse" keremõõtu.

Samal põhjusel ei saanud selles paigas kasutada ka eelistatavat "puhas-metall-ilma-pahtlita" tehnoloogiat: püüdsin keevitusega vaid terava nurga üles "kasvatada", et hiljem oleks pahtlil, kuhu kinni jääda. Pind ise jäigi "kuumaastik" allavarisenud tinapahtlikihi ja keevitusega üleskasvatatud nurga vahel. No eks seal peab viimistlusel kasutama tavalist pahtlit või nn "keemilist metalli", muud üle ei jää...

Ukse kaldjas ülaosas sai lõikamise/keevitamisega korrigeeritud ainult ukseserva, piidanurk jäi seal puutumata.

[Pilt: tagauks_paigas.jpg]
Foto: Arvukate lõikamiste, keevitamiste, painutamiste, käiamiste ja lihvimiste tulemusena on tagauks paigas, st nii kerejooned kui ka pilud õiged. Ehk siis uks on juba ukse nägu veidi... Vaata tiiva otsa -  tinapahtli puudumine võimaldas sealse pika keevisliite töödelda nii, et keevitatud/käiatud/lihvitud õmblust pole üleüldse näha (erinevalt ülalpool olevast "kuumaastikust") ning ei vaja ta ka pahtlit. Kogu tiiva ots sai ju täispikkuses lõhki lõigatud ning veidi "lühemana" tagasi kokku keevitatud.


Selliste tööde tulemusena olid lõpuks siis parema poole uksed lõplikult paigas – kerejooned sirged, uksepilud ümbertringi enam-vähem ühesuurused ning ukse ja piida vahel paras tühi ruum tihendite jaoks. Kuid sellega ei ole parema poole keskosa suuremahulised keretööd sugugi lõppenud – nii seal kui ka vasakul poolel olid endiselt vale profiiliga lävekarbid. Kuidas lävekarpide vahetamine sujus/sujub, annan teada edaspidi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta


Sõnumeid selles teemas
minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:17 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Poibeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:18 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Poibeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:19 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Poibeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:19 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Poibeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:20 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Poibeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:21 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 06-05-2006, 12:22 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - restaureerimise käik - Autor: valdo - 08-05-2006, 13:20 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Remus - 08-05-2006, 17:49 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: eikla - 08-05-2006, 19:50 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: denis23 - 09-05-2006, 00:20 AM
RE:  minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 09-05-2006, 09:29 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: denis23 - 09-05-2006, 12:13 PM
RE:  minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 09-05-2006, 12:38 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Raimond - 10-05-2006, 23:19 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 15-05-2006, 13:29 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 19-05-2006, 01:09 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: madeinussr - 19-05-2006, 09:44 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Hõljuk - 19-05-2006, 12:45 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: ludvard - 19-05-2006, 19:42 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: fic - 19-05-2006, 20:10 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 19-05-2006, 23:26 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: robi - 20-05-2006, 12:16 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 20-05-2006, 13:28 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kris - 26-05-2006, 09:42 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Coger - 26-05-2006, 11:20 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: tamar99 - 26-05-2006, 23:47 PM
RE:   minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 27-05-2006, 09:25 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: stihl - 29-05-2006, 11:10 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kris - 01-06-2006, 21:50 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: allah - 02-06-2006, 00:25 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 04-06-2006, 23:25 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: stihl - 09-06-2006, 09:45 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: siimik - 09-06-2006, 16:33 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: eikla - 09-06-2006, 21:52 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: siimik - 10-06-2006, 11:30 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 10-06-2006, 22:01 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 12-06-2006, 00:48 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: IIIFFFAR - 12-06-2006, 20:54 PM
RE:   minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 12-06-2006, 21:28 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 20-06-2006, 00:53 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 27-06-2006, 23:37 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Väravamehaanik - 29-06-2006, 10:00 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: pkuldsaar - 29-06-2006, 16:37 PM
RE:   minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 29-06-2006, 17:20 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Väravamehaanik - 30-06-2006, 09:46 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: eberhard - 30-06-2006, 13:09 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: eikla - 25-07-2006, 19:54 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 26-07-2006, 12:21 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: uurija - 16-08-2006, 16:43 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: k2rpman - 18-11-2006, 14:45 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: pkuldsaar - 18-11-2006, 16:51 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: korbi - 27-11-2006, 16:48 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: ROKIPEER - 15-12-2006, 07:04 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Jokker - 04-02-2007, 10:48 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 04-02-2007, 12:39 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: sarapuu - 05-02-2007, 23:14 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kopraonu - 07-05-2007, 16:53 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: TeeTL - 07-05-2007, 17:28 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 10-05-2007, 11:34 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: k2rpman - 09-05-2007, 22:46 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 08-10-2007, 16:06 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: koterman - 18-10-2007, 15:43 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 18-10-2007, 18:48 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: koterman - 31-10-2007, 13:10 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: PETSS - 18-10-2007, 19:18 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: urmet48 - 28-10-2007, 01:34 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: noottaur - 08-01-2008, 21:50 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 08-01-2008, 22:42 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: karpaadid - 29-09-2008, 01:22 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 29-09-2008, 21:41 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: eberhard - 23-01-2008, 13:30 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: bom - 29-09-2008, 09:12 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: Tambets - 26-11-2010, 21:53 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: valdo - 29-11-2010, 14:31 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kopraonu - 29-11-2010, 18:35 PM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kaldi - 31-03-2013, 09:34 AM
RE: minu 1949.a 1. seeria Pobeda - senise restaureerimise käik - Autor: kopraonu - 31-03-2013, 10:00 AM
mida arvata sellisest Pobedast? - Autor: ROKIPEER - 12-06-2006, 06:44 AM



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne