Nõukogudeaegne põllutehnika, osa 2
#1

Mõned pildid kündmisest (ekstreemsemates tingimuses)
Vasta
#2

Mõned pildid Tallinn - Tartu tee äärest
Vasta
#3

kamee1 Kirjutas:Mõned pildid kündmisest (ekstreemsemates tingimuses)

Päris täpselt ei näe atra, kui tundub, et tegemist on veel odessa korpustega. Kas oligi nii? Kui jah, siis kuskandis sihukest imelooma näha saab?

Tegelikult tuleks nendega mulla lõhkumine ja kütuse raiskamine ära lõpetada...
Vasta
#4

Minu maakohas olev tehnika Lõuna-riikides. Asukohta ei hakka täpsemalt mainima, tahan rahulikult öösel magada:S
Vanarauavedajatele ja Eriti tarka juttu ajavatele onklitele tuleks tina anda muidu:S


[Pilt: maal48oq.th.jpg]
[Pilt: maal21ko.th.jpg]
[Pilt: maal9iw.th.jpg]
[Pilt: maal30ba.th.jpg]

Minu suured peavalud on tavaliselt seotud selle masina katuse plekiga, nimelt on minu pea väga sõbraks saanud juba katusega. Krt ma ütlen see mees kes leiutas väikse kabiini oli hiinlane- vähemalt alla 1.9m inimene.
[Pilt: maal12rt.th.jpg]

Minu au ja kuulsus. Nimelt masin millega on tema eluajal vist ainult 3 inimest sõitnud. Ülejäänud "karjale" on muu tehnika kasutusse antud.
Kuna ma nii väga poste ja puid armastan rüsida ninaga, panin ka esimese buldooseri kinnituse nina peale. Muidu kõik ülejäänud jupid vahekast, tera on ka olemas, külge vaid ei ole jõudnud panna.
[Pilt: maal50vz.th.jpg]
[Pilt: maal95lq.th.jpg]
[Pilt: maal83ui.th.jpg]



Väheke peab ju varuosasid ka olema. Käigukast lendas juppeks ja eelmine omanik oli ka väheke lohakas, nii saigi varuosasid juurde. Altai mootor loomulikult müüdi kohe maha sest sellist mootorit keegi meist enam ei poolda.

[Pilt: maal60os.th.jpg]


On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#5

v6sa Kirjutas:
kamee1 Kirjutas:Mõned pildid kündmisest (ekstreemsemates tingimuses)

Päris täpselt ei näe atra, kui tundub, et tegemist on veel odessa korpustega. Kas oligi nii? Kui jah, siis kuskandis sihukest imelooma näha saab?

Tegelikult tuleks nendega mulla lõhkumine ja kütuse raiskamine ära lõpetada...
Sellist imelooma saab näha Võrumaal, pildid on tehtud minu enda põllult, mille ma talunikule välja "rentisin". Minu meelest ka selline masin "Mahepõllundusse" ei sobi. Hõlmad on ilmselt orginaaltoodang, võin mõne parema pildi saata, kui huvi.Ma ei saa ainult aru, mida mulla lõhkumise all mõtled?
Vasta
#6

Tore, et noorem rahvas teemat ikka üleval hoidnud onSmile Enda aktiivsus sellel kevadel on kahjuks päris tugevasti soovida jätnud, mõtlen just pildistamise osas...

Pistaks siia siis üles pildid ZiL-130 šassiile monteeritud jõusöödaveokist ZSK-10, mis antud juhul leidis kasutamist külviku seemneviljaga varustamisel. Konkreetsel isendil on veidi muudetud väljalaadimistoru ehitust. (Originaalis läheb pikk toru transpordiasendis punkri peal selle etteotsa välja.) ZiLile ebatüüpiliselt paiknev õhupuhasti aga võib viidata originaalmootori asemel mõne diisli kasutamisele:

[Pilt: alatskivi02resize6yn.th.jpg] [Pilt: alatskivi01resize4mz.th.jpg] [Pilt: alatskivi03resize6gw.th.jpg] [Pilt: alatskivi04resize9ci.th.jpg] [Pilt: alatskivi06resize2si.th.jpg] [Pilt: alatskivi05resize3ur.th.jpg]

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#7

OT on/
Odessa adra originaalhõlm on umbes 2 korda suurema veotakistusega, kui ükskõik, milline tänapäevane adrahõlm. Peamiseks põhjuseks on hõlma väike kumerus ja suur hõlmanurk. Nende kahe koostöös muld mitte ei libise mööda hõlma, vaid "rebitakse" kõrvale. Tekivad suured jõud mullaosakeste vael, mis purustavad mullas üliolulisi 2-5 mm läbimõõduga osakesi väiksemaks. Eriti niivõrd kuivades oludes, nagu seal pildil tunduvad olevat, kuna muld tolmab kergelt.
Samas on igaühel juriidiline õigus teha oma omandiga, mida õigeks peab. Iseasi, kas elus organismi, mida muld on, saab keegi üldse "omada"?
OT off/

Kommentaari põhjuseks oli just hõlm. Neid vanu PKSN 5-35 jt vene atru liigub veel küll, kuid paljud neist on Kvernelandi või Fiskardsi/Agroluxi hõlmadega. Eks need adrad kaovad kasutuselt koos nende vedamiseks sobivate T-150 K utiliseerumisega.

Üks pilt ka minu poolt. Pildistatud Keila lähedal sel pühapäeval. Masinalt tehasetähist leida ei õnnestunud. Juhin tähelepanu sellele, et äärmised kettad on väiksemad, kui töökettad - parandab oluliselt töö kvaliteeti.

Mida ei saa öelda relsi kohta libistina. Sellest pole kevadise töö korral küll abi... Sad

Pilt küljelt
Pilt otsevaates
Vasta
#8

Mida ei saa öelda relsi kohta libistina. Sellest pole kevadise töö korral küll abi... Sad

njah.eks see on siis selle jaoks et sõidu ajal rõõmus kolin tagant tuleks Toungue
Vasta
#9

http://www.fotod.ee/pold25/1/f0aa58886ed...?PageNum=1
Harjumaal ,hetkel käsil siduri vahetus.

Vasta
#10

[Pilt: p52829029te.th.jpg]
Ratsionaliseeritud, 6 rattaga T-150K väetiselaoturiga. Ekspert Sillu andmeil päris haruldane asi.

Kui telefon ei tööta, siis helistage riketesse!
Vasta
#11

XTA Kirjutas:...6 rattaga T-150K väetiselaoturiga. Ekspert Sillu andmeil päris haruldane asi.

Haruldane kohe kindlastiWink

Aga samas üsna mõistlik lahendus - topeltsild taga võimaldab põldu tapmata kanda üsna suurt koormust. Samuti on raamjuhitava masina topeltsilla lohisemine pööretel väike.

Kas on 6x6 või vähem vedavaid papusid?
Kui see saladus pole, siis kuskandis sihuke isend pesitseb?

Üks kohandatud laotur veel,
tabatud töökoja õuel.
Kahjuks läksid ülejäänud pildid surnud bittide maaleSad

Aluseks on tavaline kallurMAZ. Tagasild on originaal, tagaratasteks T-150K kohandatud rattad. Eriti huvitavaks tegi selle masina elektriajami kasutamine etteandekonveieri ja laotusketaste pöörlemapanekuks. Laoturi originaalajam on teatavasti hüdraulikal. Elektri tootmiseks oli jõuvõtuvõlli otsa pandud vahelduvvoolugeneraator, mis tootis vajaliku voolu. Pardapinge 380 VWink Pinge tagamiseks oli lihtne variaatoriga süsteem, mis hoidis generaatori pöörded vajalikus vahemikus mootori pöörete muutumisel. Laotusketaste ajamiks oli 3faasiline asünkroonmootor, mis oli otse generaatoriga ühendatud. Kui generaator pöörles, pöörlesid ka kettad...

Aga etteandekonveieri kiiruse (ja sellega ka laotusnormi) reguleerimiseks oli hobielektroonikust autojuht sagedusmuunduriga regulaatori ehitanud. Kõige hämmastavam oli, et see süsteem tõesti töötas, hoolimata teatavast sageduse kõikumisest, piisavalt täpselt. Antud masinaga väetatud põllud olid sama kvaliteetselt töödeldud, kui samas ettevõttes töötavate lääne masinatega töödeldud põllud.

Samale masinale pandi 2003 ka JD navigeril põhinev juhiabisti. See oli üsna omapärane vaatepilt: Vene MAZ, KRAZ-i laotur ja kaasaegne, tol ajal turuliidri juhiabisti süsteemWink Kahjuks pole mul pilti viimase aasta töösuvest, kui see süsteem töötas ja edukalt.

Kahjuks oli firma sunnitud antud masina kasutamisest loobuma, kuna maanteel liikumiseks vajalikku ülevaatust selline hübriid ei saanud...

Vasta
#12

Lisan 2 atra, ühte kasutatakse 150 taga, teist T40 taga
Vasta
#13

pilte jumpsist ja T-40  -nest.
Vasta
#14

Kas tolle kahehõlmalise adra mark ja valmistusaeg ka teada on?
Vasta
#15

v6sa Kirjutas:Kas tolle kahehõlmalise adra mark ja valmistusaeg ka teada on?
Nii täpselt ei tea, kui huvi, võin uurida.
Vasta
#16

Väljakäigu tühjendamine eile hommikul.Traktor on minu,peale põllumajandamise lõpetamist sai üks endale ikka alles jäetud esialgu.Pütt on naaberkülamehe isetehtud rats,meenutab tsepeliini.Piltide kvaliteet nats kehv kuna arvuti hakkas jurama ja ei lasknud neid hästi väiksemaks teha.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#17

Sull7 Kirjutas:Väljakäigu tühjendamine eile hommikul.Traktor on minu,peale põllumajandamise lõpetamist sai üks endale ikka alles jäetud esialgu.Pütt on naaberkülamehe isetehtud rats,meenutab tsepeliini.Piltide kvaliteet nats kehv kuna arvuti hakkas jurama ja ei lasknud neid hästi väiksemaks teha.
Mis hirm selle tühjendamis sisu pütti ajas?
Vasta
#18

pakun,et see voolik mis sinna keritud oli läks õhupuhastisse ja see tekitas omakorda pütis vaakumi,mis solgi ilusti pütti tõmbas.siukseid lahendusi on minu külas teap kui palju
Vasta
#19

Nii ongi nagu Tractorist kirjutas.Püti ülaservas on vaateaken jälgimiseks et paska mootorisse ei tõmbaks.
Vasta
#20

kamee1 Kirjutas:Nii täpselt ei tea, kui huvi, võin uurida.

Kunagi oli Kehtnas kah sihuke koolipoistel lammutada. Rootsist toodi ja oli juba seal parajasti kõveraks tõmmatud.... Aga tolle kohta ei teadnud keegi, kelle tehtud või kust pärit. Hõlmad olid paberõhukesed ja peitlid-terad kulunud. Aga mulda tuhnis...

Aga kui võimalik, siis hariks end adra margi suhtes küllSmile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne