Tehnoülevaatus. Jooksev kogumuspõhine arutelu

(16-05-2019, 07:29 AM)veix__ Kirjutas:  Kas põhjus võib selles olla, et tavasõidul ei taheta pöördeid kõrgemale lasta ja löristatakse 1500-2000 pöördega pidevalt ja mootor ei saa ennast korralikult "puhtaks köhida"? Ise kasutan sõiduauto diisliga umbes samasid pöördeid mis bensukaga, käib pidevalt 3000 juures (tavaliselt käiguvahetus u. 3000 juures) ja tihti ka 4000 juures.

1500-2000 pole ju dislal jõudu.mul rav ja partner mõlemid sellised ja rav isegi 500kg käru taga kargab graatsiliselt 2000+ pööret möödasõidul.partner veel läheb ka 1500 pealt,aga pole nii hea.
Vasta

(16-05-2019, 07:29 AM)veix__ Kirjutas:  Kas põhjus võib selles olla, et tavasõidul ei taheta pöördeid kõrgemale lasta ja löristatakse 1500-2000 pöördega pidevalt ja mootor ei saa ennast korralikult "puhtaks köhida"? Ise kasutan sõiduauto diisliga umbes samasid pöördeid mis bensukaga, käib pidevalt 3000 juures (tavaliselt käiguvahetus u. 3000 juures) ja tihti ka 4000 juures.

Kas just pidevalt nii peab sõitma aga aeg ajalt need volksu ja audi diislid tahavad saada jah pöördeid. Eriti need 96 kilosed millel muutuva geomeetriaga turbo. Need kiiluvad lausa kinni kui lökutad. Koguvad selle lamellivahe tahma täis ja kui ülevaatusel vajutatakse lööb kõik tuhkpeened mõõdikud tahma täis .
Enne ülevaatust tasub neile korralikult pähe anda siis näitajad nagu filmis. Mul vana veteran 350K sõitnud audi näitab alla ühe veel tahma. See aasta käisin ka just peale saksast tulekut enne kojujõudmist punktist läbi hõõguva mootoriga veel. Tahm ja muud näitajad nagu uuel. Ja pidurid on ka siis aktsioonis korralikult. Kässariga viskas rullide pealt minema.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(16-05-2019, 07:29 AM)veix__ Kirjutas:  Kas põhjus võib selles olla, et tavasõidul ei taheta pöördeid kõrgemale lasta ja löristatakse 1500-2000 pöördega pidevalt ja mootor ei saa ennast korralikult "puhtaks köhida"? Ise kasutan sõiduauto diisliga umbes samasid pöördeid mis bensukaga, käib pidevalt 3000 juures (tavaliselt käiguvahetus u. 3000 juures) ja tihti ka 4000 juures.

Enamasti on.

66 kW pajal ei ole vahejahutit, kust saaks klaasitäie õli tõmmata. Aga on vägagi võimalik õliaurude imemine läbi karterituulutuse. Eriti juhul, kui sõideti mingi tundmatu odavõliga või Wägga Kaua vahetamata õliga, mille leektäpp oli madalale vajunud. Või läbi järgiandnud turbovõlli tihendite. Ega palju pole vaja, et asi huvitavaks läheks.

Siiski - laiali läheb juba vigane mootor. Elus mootorit diislitest kahjustada ei suuda, kui just minutite kaupa põhjas ei hoita, et saada tahmanumber alla (või mootor laiali, kui ülevaataja on siga).

Kolbide sulamine ilma hülsse kahjustamata näiutab, et selel mootoriga on kunagi keegi töristanud alapööretel ja märkimisväärse ülekoormusega. Kui nüüd "alalhoidlik" kasutaja jätkas auto kasutamist nii, et mitte mingi hinna eest pöördeid piirajasse kuinagi ei lastud, siis pole imegi laialiminek.

Parem ülevaatusel, kui liikluses. Ei juhtu normaalse mootoriga piirajas midagi - selleks see piiraja ongi, et mootorit takistada ohtlikult kiiresti ringlemast.
Vasta

Ju ma siis liiklen ka nagu "ökonoomitav penskar", sõitmiseks-kulgemiseks kõrgeim käik ja madalaimad võimalikud pöörded, ka alla 2000rpm.  Kiirenduseks kasutab kõiki obeseid täie söödaga, muist jääb üle ka, silmaga peeglist näha kui haagis taga. Tegu siis vana kooli diislitega, uuemad common railid jms on kahjuks tõesti olema jõuga alla 2k rpm.
Viimasele ülevaatusele läksin seisnud auto, külma ilma ja lühikeste sõitudega. Unustasin. Peale 1. gaasi vajutust läks päike looja, mõõdumasin rikki ja ülevaataja väga morniks. Vabandasin, tegin kiirema ringi ja suitsu norm oli alla 1 ühiku...


Juhiks tähelepanu, et pole vahet ühtlase kiirusega liikumisel, mis käik sees. Mootor veab ikka osalise rammuga, turbo jookseb kaasa ja erilist effekti ei anna. Aga kütusekulus on juba erinevus. Põhiline vahe kulus tuleb erinevatest takistustest veere/hõõrde jms. ehk kuidas ja kui palju kasutatakse kiirendusel saadud energiat edasijõudmiseks ja kui palju jäetakse piduritesse, õhu ja rehvi takistusele +1000 muud pisiasja.


Vasta

See rpm punkt, kus mootor korralikult vedama hakkab ja kus see vedu lõppeb on igal auto- ja mootori margil ikka erinev. Ehk siis võimsuse ja väändegraafikus kenasti kirjas.
Ei ole päris nii, et paugutan iga diisliga 4000 rpm välja ja arvan, et nüüd on hea küll. Ei ole.
Ja sama alumise otsa juures. Et ei ole mõtet töristada kütuse kokkuhoiu mõttes  alla 2000 rpm juures paljalt sellepärast, et eelmine auto seal jube hästi käitus. 
Lühidalt siis graafik ja ülekanded. Ei saa kõiki masinaid ühte panna panna.


Aga räägime parem sellest kah, kuidas turbot on hea sõelaks lasta ilma, et ise seda teaksimegi.
Kas iga TD omanik ikka teab, kuidas peale sõidu lõpetamist toimida, et puksid kestaksid ja et see vurr äkitselt liiga palju õli läbi ei hakkaks laskma?
Kui paljud teist üleüldse turbo mahajahutamise ja -rahustamisega tegelevad või krabatakse poolelt tuurilt võti süütelukust, uksed kinni ja masina mant minek nigut pasteldega välk?
Vasta

Uute masinate eripära: omanik võib olla oma mõtetes nii hoolikas turbo mahajahutaja, kui tahab, kasvõi lausa ideaalne, aga start-stop süsteem lülitab mootori koheselt pärast auto peatumist välja. Tuled sajaga, satud ummikusse või jõuad "anna teed" märgini - "stop".
1)"Raisk" - sajatad ja vajutad siduri alla.
2) Lubad iseendale, et lülitad alati start- stop süsteemi off asendisse sõitu minnes.
3) Järgmine päev kordub kõik samamoodi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(16-05-2019, 08:39 AM)v6sa Kirjutas:  66 kW pajal ei ole vahejahutit, kust saaks klaasitäie õli tõmmata. Aga on vägagi võimalik õliaurude imemine läbi karterituulutuse. Eriti juhul, kui sõideti mingi tundmatu odavõliga või Wägga Kaua vahetamata õliga, mille leektäpp oli madalale vajunud. Või läbi järgiandnud turbovõlli tihendite. Ega palju pole vaja, et asi huvitavaks läheks.

Elus mootorit diislitest kahjustada ei suuda, kui just minutite kaupa põhjas ei hoita, et saada tahmanumber alla.

Nii nähtavasti toimuski. 
Esimese katsega testist läbi ei läinud, siis otsustati hakata puhtaks köhima.
Temperatuur läks kõrgemaks, õli veel vedelemaks ja köhiti niikaua, kui rõngad enam hülsse ei puhastanud. Turbo lõtk võis ka oma lisarolli mängida. Igatahes sattus õli üha enam ja enam kolvi peale ning sedasi tramburai seal pihta hakkaski....
Vasta

(16-05-2019, 08:39 AM)v6sa Kirjutas:  66 kW pajal ei ole vahejahutit...
sedasamustki, et mul on kaks sellist kodus seismas. vahejahutid mõlemal kenasti küljes.
palju üle miljoni läbisõitu ka juba. liikumine toimub enam-vähem kogu aeg viienda käiguga.
pooleteise tuhande pöörde pealt on magus minek, üle kahe läheb juba mõttetuks.
ei ole neil häda kedagi, käivad rõõmsalt ilmselt veel ka paljude aastakümnete pärast.
Vasta

(15-05-2019, 23:26 PM)motamees Kirjutas:  ...Laiali läks ilmselt stabiliseerunud (pikem undamine) pööretelt, kuna ülevaataja püüdis käiguga seisma jätta, mis tagajärgi vaadates ei õnnestunud.
Ausaltöeldes on tehnoülevaataja selline käitumine küll natuke küsitav. Lõhkuvat diislit peatatakse pealetuleva õhuvoolu sulgemisega. Kui seda teha ei saa siis käib mootor tõenäoliselt "lõpuni".

Käigu sisselülitamine ja siduri vabastamine taevas olevate pööretega diisli korral on mõneti arulage tegevus kuna sellist ülekannetele ja detailidele mõjuvat jõumomenti pole ükski insener osanud uneski ette näha. Seega pole ka mingi ime kui sellise tegevuse käigus lendab laiali sidur, murduvad kastis hammasratta hambad vms. äkilisest löögist tulenev purunemine. Nõrgukese kahemassilise hooratta purunemisest ei hakkaks siinkohal rääkimagi. Ka eelpool toodud käiguhoovastiku paigastminek on ka täiesti loogiline ning õnneks väga odav tagajärg.

EDIT: Hiljem nüüd lugesin uuesti, et ka kastis endas sai miski vist viga, nii et ainult hoovastikuga vist ikka ei pääsenud.

Antud tegevus on küsitav just olukorras kui auto omanik üritaks tekkinud kahju TÜV töötaja kaela veeratada, lõhkuma mineku endaga on see tõenäoliselt võimatu. Küll aga jõuülekandele omaalgastulikult käigu sissepanemisega tekkinud vigastused on otsene tehnoülevaataja tegevuse tagajärg. Me kõik muidugi ju teame, et tehnoülevaataja tegutses heas usus, et ehk on jõuülekande varu piisavalt suur lõhkuva mootori seiskamiseks. Aga kui omaniku soov oleks juba võimalusel lõhkuma minek sisse nõuda, mis siis veel ülevaataja reaalse tegevusega kaasnenud kahjust rääkida.

Aga kui veel diisli tahmatesti enda juurde tulla, siis isiklik reaalne kogemus on selline, et 400 tuhat sõitnud 74 kw TD VW vajas tahmatesti jaoks mitu minutit paarutamist täispööretel, et näit kätte saada. Enne TÜV olin sõitnud ca. 25 km maanteed 90-100 km/h 4. käiguga. Järgmine aasta (435 tuhat ees) proovisin uut retsepti, 50 km 110-120 km/h 4. käiguga, nüüd läbis tahmatesti esimese pedaalivajutusega.
Vasta

(16-05-2019, 10:37 AM)diesel Kirjutas:  
(16-05-2019, 08:39 AM)v6sa Kirjutas:  66 kW pajal ei ole vahejahutit...
sedasamustki, et mul on kaks sellist kodus seismas. vahejahutid mõlemal kenasti küljes.
...

Kindel, et need on 66 kW ja mitte uuemad 69 või mis need punaste tähtedega variandid olidki? Aga ega ma vaidle, ma pole end vaevunud Wolfsburgi toodete sugeluga kurssi viima.

Aga tõesti, kui on vahejahuti, siis sinna kipub sisselaskesse karterituulutusest või turbost lekkinud õli pidama jääma. Ning kui seda õlikest on seal piisavalt, et hakata põlemisprotsessis oluliselt kaasa rääkima, siis ei tähenda pumbast kütuse etteande lõpetamine muud, kui heitgaaside värvuse muutust.

Isand Janka jutt on puhas kuld, aga ma ei pidanud nii triviaalse asja ülekordamist tehnikafoorumis oluliseks. Nii, nagu me ei seleta, iga kord, et lahti keermanie tähendab pööramist vastupöeva, kui pole tegu valepidikeermegaWink Igatahes oli täpsustus omal kohal.

Küll jään eriarvamusele selles osas, et mootori piirajani laskmisel aeg-ajalt on pofülaktiline positiivne mõju olemas. Kasvõi sellesama vahejahutisse kogunemahakkava õlitilga äramenetlemiseks.
Vasta

(16-05-2019, 09:20 AM)Janka Kirjutas:  Ei ole päris nii, et paugutan iga diisliga 4000 rpm välja ja arvan, et nüüd on hea küll. Ei ole.
Võibolla mõned üksikud suurema töömahuga ja silindrite arvuga erandid välja jätta, siis üldiselt kõik sõiduauto diiselmootorid võivad sõita 4000 rpm-ga. Ja aeg-ajalt tasuks seda teha.
Vasta

(16-05-2019, 10:49 AM)mossepower Kirjutas:  Aga kui veel diisli tahmatesti enda juurde tulla, siis isiklik reaalne kogemus on selline, et ... vajas tahmatesti jaoks mitu minutit paarutamist täispööretel, et näit kätte saada. Enne TÜV olin sõitnud ca. 25 km maanteed 90-100 km/h 4. käiguga. Järgmine aasta (435 tuhat ees) proovisin uut retsepti, 50 km 110-120 km/h 4. käiguga, nüüd läbis tahmatesti esimese pedaalivajutusega.
Mul palju väiksemal läbisõidul oli sama mure, jeli-jeli läks läbi. Järgmised korrad olen seda 4. käiguga reegleid rikkuvate kiirustega ülevaatusele sõitmist harrastanud (ca 30 km) ja alati mureta tahmatest tehtud. Samas ei hoia ma ka tavaliselt sõites paremat jalga õhus (peeglisse vaatamine on mõttetu), aga sees on ikka 5. käik.
Vasta

Opel Astra u. 2007 vist oli 1,7 D, kunagi jälgiti kütusekulu ja tuli välja, et 5. käik tasus kütusekulu mõttes sisse panna alates 130 km/h ehk siis kusagil kiirteel ainult. Meil siin löristavad linnas ka 5-ndaga vahel. Big Grin Sad
Vasta

Tervist .
 Teemast mööda , aga
 tean üht täiendavat võimalust , kuidas 1988- 1991 toodetud VW diisel Passatil kepsud kõveraks saab - hooga läbi lombi sõites , nimelt on mootori õhuvõtt korraldatud läbi auto ninas asuva embleemi ja sealt torude kaudu edasi ja sealkaudu on võimalik vesi mootorisse saada .
Vasta

Mul oli aastaid tagasi diisel Omega läbisõiduga kurat seda teab. Ennem ülevaatusele minekut käis alati paaki lisaks pudel toiduõli (isegi ei mäleta kuskohast see "tarkuseteri" pärit) ja gaasidega polnud kunagi ühtegi probleemi. Ei pidanud ennem isegi peenestama, et torud tühjaks saada.

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

(16-05-2019, 22:10 PM)rocker Kirjutas:  Mul oli aastaid tagasi diisel Omega läbisõiduga kurat seda teab. Ennem ülevaatusele minekut käis alati paaki lisaks pudel toiduõli (isegi ei mäleta kuskohast see "tarkuseteri" pärit) ja gaasidega polnud kunagi ühtegi probleemi. Ei pidanud ennem isegi peenestama, et torud tühjaks saada.

Huvitav, mida see toiduõli muundab, teab keegi?
Toiduõli peaks vist klassikalise diisli käimist veits pehmemaks häälelt muutma.
Vasta

Toiduõlist parem on hüdroõli ,vedelama viskoossusega 28 või 32.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta

Hüdroõlil on see jama omadus ainult, et süttimistemperatuur on kuradima kõrge  Big Grin
Vasta

(16-05-2019, 22:03 PM)edvard Kirjutas:  Tervist .
 Teemast mööda , aga
 tean üht täiendavat võimalust , kuidas 1988- 1991 toodetud VW diisel Passatil kepsud kõveraks saab - hooga läbi lombi sõites , nimelt on mootori õhuvõtt korraldatud läbi auto ninas asuva embleemi ja sealt torude kaudu edasi ja sealkaudu on võimalik vesi mootorisse saada .
ka u7utel ram-idel sama trall.ühel saafaril sõitsime madalal kiirusel vast 20-30km tunnis läbi vett täis roopa ja ram haigestus koheselt kopsupõletikku ja paela otsas keila joalt linna esindusse.teistel autodel polnud häda midagi.
Vasta

(16-05-2019, 20:34 PM)veix__ Kirjutas:  Opel Astra u. 2007 vist oli 1,7 D, kunagi jälgiti kütusekulu ja tuli välja, et 5. käik tasus kütusekulu mõttes sisse panna alates 130 km/h ehk siis kusagil kiirteel ainult. Meil siin löristavad linnas ka 5-ndaga vahel. Big Grin Sad

Ma loodan, et jutt on ikka viiendast ja kuuendast käigust sel Astral või pigem kuuekäigulisena laiemalt levinud '07 Vectrast.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne