Tehnoülevaatus. Jooksev kogumuspõhine arutelu

(09-09-2018, 15:33 PM)speedsta Kirjutas:  Mida see rehvimõõtude legaliseerimine tähendab? Tehasemõõdust erinevad rehvid all ja kooskõlastasid muudatuse MNT-s? Mis see protsesse endast kujutab üldse?

Minu Isuzul näiteks oli passi märgitud üleüldse vale rehvimõõt. Kui auto marki käisin korrektseks ajamas, siis sai ka see ära korrigeeritud. Nüüd ilutsevad passis numbrid 5.60-13.
Vasta

(09-09-2018, 00:16 AM)hulgus Kirjutas:  Sai peaaegu uunikumiga ülevaatusel käidud. See, et 22 aastat vana jaapani diisel ei suitse, ei tahetud uskuda, aga leppisid.
Rullikud, pidurid,  amordid, tuled ... nagu ikka, aga edasi oli miskit uut. Kõik aknad keriti ühekaupa alla, kõik turvavööd klõpsiti läbi, kerelt otsiti kõik VIN koodid üles, jne. Pidada olema uus kord, suur vend jälgib.

Tegelikult jääb ju veel palju võimalusi peedistamiseks, tuhatoosi näiteks ei vaadatud, mul seal kaitsmed ja pirnid, aga see ju ikkagi tuhatoos, kindalaekasse ei vaadatud, tagavararatast ei kontrollitud jm potentsiaalselt  ohtlikke kohti. Arenguruumi veel on. Wink

Käisin just viimasel reedel VAZ 2102-ga (vl. 1974) ülevaatusel. Andsin reg tunnistuse, vaatas seda ja kere numbreid ning küsis, kas tuled põlevad. Mis mul ikka öelda oli kui jaatav vastus anda. Pane põlema, anti korraldus. Tegin nagu sooviti, sammuti ka kõik teised tuled. Esimesed gabariidid ja sunatuled tekitasid küsimusi. Tuli ka teine ülevaataja sinna ja nii nad tükk aega midagi vaatasid ja arutasid. Mul nimelt nii, et suunad on vaid tiibade peal, ees põhilaternate all vaid valged gabariidid, mis ka töötavad nagu peavad, suuna sisse lükates need natuke vilguvad suunatuledega ühes taktis, aga kui gabariidid ära kustutada, siis jääb gabariit vilkuma koos suunaga (ikka selle poole oma mis sisse lülitatud). No küll nad mõtlesid seal. Ütlesin, et 4 aasta jooksul mil ma seda oman, ei ole ülevaatusel kordagi midagi öeldud. Ja kogu see tulede teema toimus väljas enne sissesõitmist. Neil ilmselt olid halvad kogemused ise tulede lülitamistega vanadel autodel ja lasid seda omanikul teha.
Co pidin ise karbast kruttima, selle sai õnneks korda.
Muus osas läks nagu tavaliselt. Aga mida ei küsitud, oli auto varustus (kingad, kolmnurk), kustuti lasin ise üle vaadata, mitte ühtegi ust ega akent ei katsutud, kas nad töötavad või mitte, turvavöödest rääkimata. Niipalju, kui ma Vene autodega ülevaatusel käinud olen, uksi ja klaase pole kunagi kontrollitud, tulekustutit on vahel küsitud aga muu varustus pole kunagi huvitanud.
Ülevaatuse sain september 2019 (vanastu numbri järgi lõppes see maikuuga). Juuni keskel käisin Hondaga ülevaatusel (aprilli lõppemisega oli läbi saanud), sain ülevaatuse ikka 04.2019. Nüüd küsisin selle kohta siis öeldi, et kui ülevaatus on kuni 2 kuud üle, saab varasema ajani. Nii et pidanuks Hondaga ülevaatusele minema juulis, saanuks juuli 2019.
See auto oli ka minu praktikas esimene, millele sain esimest korda "korduva". Läksin kohale, esimese asjana rabati kohe parempoolse tagumise ukse lingist. No loomulikult see lahti ei käinud. Autot ostes oli see miskipärast kinni, aga et ma ise enamus üksi sõidan, siis otsustasin, et ei hakka sellega kohe rabelema. Mul ei olnud ju teisi uksi peale juhi oma kunagi kontrollitud, miks ma siis rabelema ikka pidin. Sain sellega kohe olulise vea kirja. Edasi. Esiklaasi olin vahetanud, aga mõõtis külgmisi esiuste klaase ja tuvastati toon. Krt, ma polnud ise küll sealt läbi vaadates aru saanud, et midagi teisiti oleks. Anti ziletitera pihku, enne ära ei lähe kui maha kistud. Ma ei ole toonitud aknaid kunagi oma autol sallinud, tagaaken ja ukseklaasidel oli süsimustad kiled ja neid oli topelt (milleks?). Hiljem tirisin need kõik maha, miks salongi ikka pimedaks teha?
Igastahes sain korduva ja päris mitmete asjadega. Tõsi ta on, mõnda teadsin ka ise ja mõne sain siis teada. Likvideerisin kõik kirja pandud vead ja sain läbi. Selle ülevaatusega sain kogemuste võrra jälle rikkamaks.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

(09-09-2018, 15:55 PM)impreza Kirjutas:  
(09-09-2018, 15:33 PM)speedsta Kirjutas:  Mida see rehvimõõtude legaliseerimine tähendab? Tehasemõõdust erinevad rehvid all ja kooskõlastasid muudatuse MNT-s? Mis see protsesse endast kujutab üldse?

See protsess kujutab endast seda,et selle eest pead maksma riigile löivu ja selleks ongi selliseid
protsesse vaja  Big Grin
Kui sa pole enda suuremate velgede eest löivu maksnud on nad liiklus ohtlikud,peale
TÜVi enginööri vaatamist ja protsessi maksmist muutuvad nad völuväel legaalses ja turvaliseks...
Vaadatakse lihtsalt eurust et kust kohast veel raha pumbata....
Heaolu riikdes nagu Saksas on seee juba väga ammu......

Kas siis oli vegede jaoks vaja ka tüv paberit ? Oleks ka vaja paaril autol saada suuremad veljed legaalselt alla aga pärnu arkis ei jagata seda asja eriti ja nende arust on mõõt kirjas kütuse luugil ja nii peab olema.
Vasta

(09-09-2018, 16:59 PM)zazik Kirjutas:  
(09-09-2018, 15:33 PM)speedsta Kirjutas:  Mida see rehvimõõtude legaliseerimine tähendab? Tehasemõõdust erinevad rehvid all ja kooskõlastasid muudatuse MNT-s? Mis see protsesse endast kujutab üldse?

Minu Isuzul näiteks oli passi märgitud üleüldse vale rehvimõõt. Kui auto marki käisin korrektseks ajamas, siis sai ka see ära korrigeeritud. Nüüd ilutsevad passis numbrid 5.60-13.
Üks mõõt oli puudu jah. Minu arust reg. tunnistusele neid ei märgitagi, vaid tüübikinnitusega seotud ja eteenindusest kontrollitav.
Vasta

(09-09-2018, 14:14 PM)iisak Kirjutas:  
(09-09-2018, 00:16 AM)hulgus Kirjutas:  Rullikud, pidurid,  amordid, tuled ... nagu ikka, aga edasi oli miskit uut. Kõik aknad keriti ühekaupa alla, kõik turvavööd klõpsiti läbi, kerelt otsiti kõik VIN koodid üles, jne. Pidada olema uus kord, suur vend jälgib.

Täiesti mõistlik tegevus. Mis kasu on turvarihmast, kui see ei lukustu või muul moel puudulikult funktsioneerib?
Ise käisin mnt ametis rehvimõõtusid (uutest tuultest kantuna) legaliseerimas ja seekord üv-l isegi ei kontrollitud...

Ja edasi mõeldes: mis kasu on elektrilistest akendest, mis avarii korral el.sisteemi lühise korral, süüdet välja lülides vms lõpetavad toimimise? Ok, politsei jaoks on juhi aken oluline, aga teised? Olid vist müüdimurdjad, kes tõestasid, et vee alla sattudes pole aknaid uksi võimalik enne lahti saada, kui salong vett täis ja rõhud võrdsed.


Vasta

Aknaid peaks saama avada vee all ja akna avamise abil saab rõhkusid võrdsustada ja lõpuks ka ukse lahti teha, mida muidu ei saaks. Elektriakendega vist läheb jamaks vee all...
Vasta

Kui sul oleks üliinimese jõud, siis see akna liigutus käepide jääks sulle pihku lihtsalt, st kuskilt annaks järele enne, kui aken liikuma hakkaks. Kui masin vee all ning salong pea täielikult veel vett täis pole. Vesi surub ju akna tugevalt vastu sisemist tihendit.
Vasta

(10-09-2018, 10:38 AM)hulgus Kirjutas:  Ja edasi mõeldes: mis kasu on elektrilistest akendest, mis avarii korral el.sisteemi lühise korral, süüdet välja lülides vms lõpetavad toimimise? Ok, politsei jaoks on juhi aken oluline, aga teised? Olid vist müüdimurdjad, kes tõestasid, et vee alla sattudes pole aknaid uksi võimalik enne lahti saada, kui salong vett täis ja rõhud võrdsed.

See veevärk on veel seadusesse jõudmata.
Aga see teema, et juhiaken PEAB üles alla liikuma on neil täiesti nõutav kontrollida. Sest kui suunatule relee üles ütleb, siis saad käega suunda näidata nagu tsiklimehed vanasti. 

No on selline igivana punkt sisse jäänud, mis teha ja kui juhiaken ei tööta, siis ON oluline viga.

See on umbes sama asi nagu Londoni politseil oli vist veel hiljaaegu see üliebapraktiline kiiver aastast kilp ja mõõk reaalselt kasutusel jne vanad, aga siiamaani toiminud asjad.
Vasta

Kuno666
Ega ARK peagi seda jagama ja kuna riigivärk siis 30päevajooksul liikuv info jõuab kohale....... Big Grin 3aastat juba möödas ja pole kohale jõudnud. Seda kas sa need rattad võid alla istutada ametlikult peaksid margiesindusest küsima. Kui seal mõistlikud mehed, siis annavad sulle paberimillega lähed ark'i ja alles siis võivad nad sulle selle passi kirjutada.
Vasta

(10-09-2018, 10:38 AM)hulgus Kirjutas:  
(09-09-2018, 14:14 PM)iisak Kirjutas:  
(09-09-2018, 00:16 AM)hulgus Kirjutas:  Rullikud, pidurid,  amordid, tuled ... nagu ikka, aga edasi oli miskit uut. Kõik aknad keriti ühekaupa alla, kõik turvavööd klõpsiti läbi, kerelt otsiti kõik VIN koodid üles, jne. Pidada olema uus kord, suur vend jälgib.

Täiesti mõistlik tegevus. Mis kasu on turvarihmast, kui see ei lukustu või muul moel puudulikult funktsioneerib?
Ise käisin mnt ametis rehvimõõtusid (uutest tuultest kantuna) legaliseerimas ja seekord üv-l isegi ei kontrollitud...

Ja edasi mõeldes: mis kasu on elektrilistest akendest, mis avarii korral el.sisteemi lühise korral, süüdet välja lülides vms lõpetavad toimimise? Ok, politsei jaoks on juhi aken oluline, aga teised? Olid vist müüdimurdjad, kes tõestasid, et vee alla sattudes pole aknaid uksi võimalik enne lahti saada, kui salong vett täis ja rõhud võrdsed.

Põhjustel, miks toimivaid aknaid vaja on, võibki filosofeerima jääda. Lihtsalt ma ei saa imestusest aru, kui neid asju nüüd reaalselt kontrollima hakatigi.
Minu arust on rehvimõõduga peedistamine ka üpris tobe, eriti esmasel regamisel. Pigem võiks DOT jälgida ja sellega tegeleda.

Samas need makroflexist, nätsust, ajalehtedest ja VHS kassetidest ehitatud küljekarpidega pillid võiks küll liiklusest ära kaduda.
Vasta

Ei osanud kohe õigesse kohta postitada, kuid andestage ja parandage, kui võimalik. Sääreväristaja, või mopeed-mootorratas ja selle kontroll Soomes teepeal.

https://www.youtube.com/watch?v=27EpiZGyTeQ

Parimat  h2rra.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Mul ka üpris palju kärusid, millega TÜV teha ja mida aasta edasi, seda enam on tunne, et TÜVpunktidesse imbub sisse Eestit tabanud suurusehullustus -- Eesti on maailmariik nr 1 , NATO tuumikriik, kosmoseriik, digiriik , idufirmariik, innovaatiline riik jne jne
Kui sul uut autot ei ole, oled sa potentsiaalne kurjategija. Ma ei eita, et auto peab korras olema, aga arvestades teatud kontingendi vaesust, maainimesi, kes elavad väljasuretatud piirkondades, ja kelle ainuke liikumisvõimalus on vana autologu, on selline norimine kuritegu.
Praegu toimub keskmise eestlase väljasuretamine, sellist nähtust eiole vaja, on vaja ainult nn eliiti ja miinimumpalgaga orjakarja. 
Valitsuse genotsiidipoliitikale reageeritakse   a la kunagi pole nii hästi elatud.
Kuulates meie eluvõõraste võimurite iseneseülistuslikku impotentselt pohhuistlikku möla koogutamisega USA ja EU võimurite suunas, tekitavad kadedust prantslased, kes lihtsalt ei lase endale pähe istuda. Mäletame ka kreeklasi.. Reaalsustaju kaotanud võimuritega ei saa teistmoodi. Aga Eestis käivad asjad teistmoodi, NATO Isandate meeleheaks ostetud vananenud  relvarämpsule raisatud raha tõttu haigetele lastele vajaminev meditsiinitehnika kerjatakse lihtrahva käest mangumisega -- aita alustada elu... Kas ei oleks aeg võimutsev klann paika panna?
Vasta

Mis selle wingumise mõte oli? Ei saanud hommikul või said juba litaka kätte? Või on lihtsalt ravimid võtmata?

Või tekkis alaväärsuskompleks, et kuidas meie ikkagi ei saa tänaval inimeste vara lõhutud nüüd?
Vasta

Aga mis ta siis valesti ütles?
Riigikontroll praktiliselt puudub. Ametnikul on kõik õigused ja kohustused väga väikesed.
Sa pane mõni heal järjel riigiametnik erafirmasse sama tööd tegema ja vaata mitu % neist hakkama saavad.
Sisuliste asjade asemel tegeletakse mingi pasaga, et oma töökohta õigustada.

Ja tõepoolest, asi pole nii ainult Eesti tasandil ju. Hetkel on arenenud riikides majandus selline, et raha koguneb sinna, kus teda juba palju ees on. Kõik võim on ülirikaste ja suurkorporatsioonie käes. Neid korrale ei kutsuta, sest nemad ongi see käsi, mis poliitikuid üldse toidab. Ja ma ei näe, et midagi oleks muutumas. Eesti läheb täpselt sama rada hetkel.

Analoogia ülevaatusega täiesti olemas. Ma olen eluaeg sõitnud vanade autodega ja üldiselt pole väga probleemi ülevaatusega olnud. Saab ka siiamaani hakkama, kui natuke valid, kuhu lähed. Mõnes kohas on veel siiski inimesed tööl. Aga bürokraatia, mis neile ette kirjutatakse, on kohati ikka täisdebiilsus.

Ja ok - ostaks siis uue auto. Ma ei ole nõus ostma Eesti palga juures autot, mis maksab 30 000. Selle raha eest juba saab AUTO, aga see hind ei ole proportsioonis (minu jaoks vähemalt) meie palkade ja näiteks kinnisvara hindadega. Pigem paneks osa sellest rahast siis juba kinnisvara alla ja ostaks odavama auto.

15-17 tuhande juures juba valikut on. AGA - 1.0 liitrised TFSI mootorid jne, need 100 000 km läbimisel küpsed juba. Reaalselt vaatasin paar päeva tagasi uusi Škodasid - Fabia, Rapid ja isegi Octavia tunduvad päris mõistlikud autod. Ja hakkad mootori valikut vaatama - 1.0 ja 1.4 jne. No ei osta sellist jama. Ja kui mootori valiku saad suurema panna, siis on hind 25000+. Aga see on rohkem, kui poolte maa inimeste maja väärt on. Polegi nagu valida midagi ja sõidadki on vana 2 liitrisega edasi. Ja riik muudkui pitsitab, et sa ikka oma vana autoga järjest põhjalikemaid teste läbiks.
Vasta

Kas keegi oskab öelda ka midagi miks see EU meile kasulik võiks olla?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(12-12-2018, 10:49 AM)ivo86 Kirjutas:  Aga mis ta siis valesti ütles?
Riigikontroll praktiliselt puudub. Ametnikul on kõik õigused ja kohustused väga väikesed.
...

Oled selles kindel? Oled töötanud  ATS alusel?

Muide, ülevaatajad on eraettevõtjad, mitte ametnikud. Nende tööd kontrollivad Maanteeameti Liiklusregistribüroo ametnikud küll. See, et mõni kodanik ülevaataja on peast miilits, ei muuda teisi, normaalselt oma tööd tegevaid inimesi jobudeks. Seda enam on vaja avalikult teada anda neist kodanikest, kes "Vene seadusi Saksa täpsusega täidavad". Eriti neist, kes keeravad vinti üle. Neid on alati olnud.

Isand Jurkmani sapipursked on selles mõttes asjatud, et need ei muuda midagi paremaks.

Pealegi huvitaks mind väga, milline osa valitsuse poliitikakst liigitub genotsiidiks. Mehed, räägime asjadest ikka nii, nagu need on, mitte ärme lahmi terminitega mingite ajupestud sotsidena, eksole.

Ülaltoodust paluks mitte aru saada, et ma praegu toimuvat ülereguleerimist kuidagi heaks kiidan, aga asjad ei ole sugugi nii hullud, kui mõni mees siin paista laseb. Kes ei usu, proovigu mõnes teises riigis businässi teha kauem, kui kaks kuud...
Vasta

(12-12-2018, 11:00 AM)Walter Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda ka midagi miks see EU meile kasulik võiks olla?

Vaata enda ümber: eelarve alusel 65% sellest pärineb EL eelarvest (otse või kaudselt)  ja 35 % on meie oma rahaga tehtud. Ei muud.
Vasta

(12-12-2018, 11:02 AM)v6sa Kirjutas:  
(12-12-2018, 10:49 AM)ivo86 Kirjutas:  Aga mis ta siis valesti ütles?
Riigikontroll praktiliselt puudub. Ametnikul on kõik õigused ja kohustused väga väikesed.
...

Oled selles kindel? Oled töötanud  ATS alusel?

Ei, ise ei ole. Aga ametnikega olen kokku puutnud küll ja küll ning suhtumine ja töökvaliteet ei ole kellegi jaoks eriline saladus. On siiski ka erandeid, tean, aga sa mine kaeba mõne ametniku peale ja vaata kui kaugele sa sellega jõuad. Kui ta ikka otseselt ühtegi seadust ei riku, jääd pigem ise lolliks, kohati põrkad praktiliselt ringkaitse otsa.

Tutvusringkonnas on küll heal järjel riigiametnikke. Palk on hea, vaba aega on palju käes ka tööajast, puhkust saab sobival ajal ja töölt ära käia enam-vähem oma suva järgi, töökoormus on suhteline mõiste - erafirmas oleks mitmeski kohas kahe inimese asemel ainult üks tööl sama koormuse juures, jne.
Eks palju sõltub ka sellest, milline on sinu otsene ülemus ka riigiametis, aga üldiselt julgen väita, et riigiaparaat meil efektiivne küll ei ole; ametnike arv on liiga suur; kes juba sooja ametikoha peal istub, sellel on elu lill ja neid soojasid kohtasid ikka jagub.

Erasektoris asjad ikka paljuski teistmoodi.
Vasta

(12-12-2018, 05:50 AM)jurkman Kirjutas:  ... Kas ei oleks aeg võimutsev klann paika panna?

No üldtuntud kibe seebimull Jurkmani poolt - kõik on paha.
...ja millist klanni sa tahaks paika panna? Neid on seal vahetatud ja sinu jutt jääb ikke samaks.
Vasta

(12-12-2018, 11:47 AM)ivo86 Kirjutas:  
(12-12-2018, 11:02 AM)v6sa Kirjutas:  Oled selles kindel? Oled töötanud  ATS alusel?

Ei, ise ei ole. Aga ametnikega olen kokku puutnud küll ja küll ning suhtumine ja töökvaliteet ei ole kellegi jaoks eriline saladus. On siiski ka erandeid, tean, aga sa mine kaeba mõne ametniku peale ja vaata kui kaugele sa sellega jõuad. Kui ta ikka otseselt ühtegi seadust ei riku, jääd pigem ise lolliks, kohati põrkad praktiliselt ringkaitse otsa.

Tutvusringkonnas on küll heal järjel riigiametnikke. Palk on hea, vaba aega on palju käes ka tööajast, puhkust saab sobival ajal ja töölt ära käia enam-vähem oma suva järgi, töökoormus on suhteline mõiste - erafirmas oleks mitmeski kohas kahe inimese asemel ainult üks tööl sama koormuse juures, jne.
Eks palju sõltub ka sellest, milline on sinu otsene ülemus ka riigiametis, aga üldiselt julgen väita, et riigiaparaat meil efektiivne küll ei ole; ametnike arv on liiga suur; kes juba sooja ametikoha peal istub, sellel on elu lill ja neid soojasid kohtasid ikka jagub.

Erasektoris asjad ikka paljuski teistmoodi.

Alustame lõpust: erasektoris pead oma tegemisi vaid ülemusega kooskõlastama. Riigiametis saab iga Jurkman tulla ja aru nõuda. Kus, kes, miks ja mille eest. Ning palk on hea vaid juhtivspetsialistidel. Kes reaalselt oma valeotsuste eest ka koha kaotavad. Me lihtsalt ei loe sellistest juhtumistest Õhtulehest ega Delfist, vaid need inimesed lihtsalt lüüakse päeva pealt tänavale. Enamus neist saab erasektoris ka tööle, sest riigisektori üldine mõnitamine ei ole just töömotivatsiooni parandav.

Millised need soojad kohad on, kuhu saaks kõrge palga, suvalisel ajal võetava puhkuse ja rohke vaba aja peale? Ma läheks kohe sinna...

Arutelu selle üle, et meil on liiga palju ametnikke lõpeb enamasti siis, kui peaks hakkama konkreetseid inimesi koondama. Et millised riigi teenused meil tuleks ära lõpetada? Ümmargune mull siin ei aita, peamegi hakkama ostast peale. See aga tähendab üsna valusaid otsuseid, sest kurat on peidus detailides. Selge, et politsei, pääste ja õpetajad peavad olema riigi palgal. Keda me siis saadame tootvale tööle?

Mina asja väga mustades toonides veel ei näe, sest meil on veel hulk oma peaga mõtlevaid inimesi. Tõsi, nende motivatsiooni seda mõtlemisvõimet kasutada pärsivad nii ülemuste surve valeotsuseid vältida, kui avaliku arvamuse valjuhäälne parastamine, kui otsustamisel teha viga.

Sest hea ametnik on see, kes rikub seadust minu kasuks ja siga ametnik see, kes seda ei tee, eksole. Toungue

Samas on õigus, et meie inimeste hulgas on liiga palju laisku ja lohakaid, kellest valdav enamus on maandunud tööjõupuuduse tõttu riigiametites. Teravamad pliiatsid imeb erasektor oma kõrgema palga ja paremate tööoludega lihtsalt ära. Järgi jäänud seltskonnas on aga isegi teraval pliiatsil lihtsam ellu jääda, kui ta ei püüa silma paista, vaid massi sulada. Puhas inimlik ellujäämisinstinkt, kuna iga initsiatiiv on karistatav.

Mis aga puudutab tehnoülevaatuse korra karmistamist, siis sellega pandi mööda nii rehvide kui VIN-koodi osas. Esiklaasi mõra range puudumise  nõue A-tsooni osas on natuke vaieldav, kuna tõesti on see juhi vaateväli...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne