[indreksirk]

Ühele veokale mul alles tehti lumise numbri eest 40€, asi polegi mitte rahas vaid inimlikus suhtumises. 
...

Minuteada on LS-is kirjas, et sõitu ALUSTADES peab puhas olema. Vaidlustamise koht.

Paraku mitte: LS  §206 ei anna mingit erisust. Täpselt sama, nagu läbipõlenud pirniga.

Samas on õige, et AINULT lumise numbrimärgi eest lumesajus ei tee isegi peast miilits trahvi ära. Küll on see võimalus vingumürgitusest vabaneda kahe ebameeldiva inimese kokkusaamisel.  Mitte, et see oleks hea ja õige, aga nii kipub juhtuma. Vaidlustamda võib ju proovida, aga kuna "loetamatu numbrimärk" ei lähe kusagil registris arvesse, siis rahaliselt vist ei tasu...

ksf! wax märkus on õige. Varem kehtis üldpõhimõte, et juht peab sõidu alustamisel veenduma selle korrasolekus ning jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Selle alusel juhtus tõesti, et politsei heitis ette lumise või porise registreerimismärgiga sõitmist ka lumesajus või kruusteelt tulles.  Alates 01.07.2011 on aga registreerimismärgid reguleeritud eraldi ning käesoleval ajal on tõepoolest kohustus registreerimismärkide puhtuses veenduda enne sõidu alustamist. Praktikas näebki see nii välja, et kui ikka kuiva asfaldiga on auto registreerimismärgid kuiva tumeda poriga kaetud, siis ilmselgelt ei ole juht enne sõidu alustamist seda puhastanud. Loomulikult on politseinikel ka kontrollküsimused - kui kaugelt sõitu alustati ja millal viimane peatus tehti. Vahel visatakse pilk ka päeva läbisõidu või kütusepaagi näidikule ja hinnatakse visuaalselt, kas näiteks tagaluugi käepideme ümbrus on puhas või värskete jälgedega pori sees. 

Lumesajus sõites või lumiselt teelt saabudes ei ole lumise registreerimismärgi eest karistamine õiguspärane - kuid seda vaid esimese seismajäämiseni. Taas sõitu alustades tuleb ikkagi kontrollida, kas tuled ja numbrid on puhtad. Asjakohane õigusnorm on LS  § 33 lg 2 p 3, ksf! v6sa poolt viidatu on karistusnorm - see ongi enamasti lühike, kuid baseerub nendel normidel, mis liiklejale kehtestatud on. 

Ja lõpetuseks tuleb arvestada sellega, et karistada saab inimest vaid siis, kui lisaks objektiivselt tuvastatud rikkumisele esinevad tema käitumises ka subjektiivsed tunnused. Nende kergeim vorm on hooletus - inimene saab karistada teo eest, mida ta ei tea üksnes siis, kui ta tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks pidanud teadma. Läbipõlenud pirni korral on selleks asjaolu, et pirn ei põlenud juba sõidu alustamisel. see on juba tõendamise küsimus, millal pirn läbi põles.