23-11-2021, 14:36 PM
Tere, Priit
Nagu igas eluvaldkonnas – kõige tähtsam mõistlikkus ja teadlikkus. Paraku on inimeste arusaamad neis küsimustes väga erinevad ning seetõttu on ühiskondlikku kokkuleppe korras loodud riigid, kes kehtestavad kohustuslikud õiguslikud regulatsioonid.
Kuna pöördumine oli isiklik, siis püüan vastata. Mis me saime Priidu kirjast teada?
1. TÜV ei ole vajalik, kuna seal toimub „peetimine“ (seejuures suurte tähtedega). Aga samas oleks vaja teatud tehnonõudeid ikkagi kontrollida spetsiaalsete vahenditega. Kuidas me selle dilemma siis lahendame – kas sellega, et ülevaatusele ikkagi ei lähe või avaldame oma seisukohti riigile tsiviliseeritud viisil avaldusi ja ettepanekuid tehes, et peetimine lõpetataks (foorumis kirumine ei muuda eriti midagi). Kas kõik autoomanikud on samasuguse tehnilise teadmistepagasiga nagu keskmine AMF liige?
2. Kuigi TÜV ei ole üldse vajalik, siis IGA avarii peaks lõpetama selle mittevajaliku ülevaatuse kehtivuse. Mingisugused „kõik osapooled“ peaksid saama ülevaatuse peatada, kui on „raskem kõks“ ja keegi teeb veel kusagil „ekspertiisi“. Palju menetlust ja veel rohkem subjektiivsust. Täna on osa sellest ettepanekust realiseerunud – kui kindlustusandja tunnistab sõiduki hävinuks (ehk teisisõnu taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas), siis kaotab TÜV kehtivuse (LS § 73 lg 7 p 1). „Ekspertiise“ tehnoseisundile ei tehta, see on midagi erakordset meie kindlustus- ja politseipraktikas. Arvesse ei lähe need EKEI ekspertiisid, mis tehakse tehnoseisundi hindamiseks ENNE liiklusõnnetust.
3. Mittevajaliku TÜV puudumine on põhjuseks käsitleda seda liiklusõnnetuse korral kui „raskendavat asjaolu“ ja mitte teha kaskot. Kaks autojuhti sõidavad hoolimatult ja ülbelt punase tulega ristmikule ning põhjustavad kokkupõrke. Kummagi õnnetuse põhjuseks ei olnud tehnonõuete rike – lihtsalt mölakad, kes fooritulesid ei austa. Ühel on TÜV, teisel ei ole. Teine on põhjustanud avarii „raskendavatel asjaoludel“ (aga mis tagajärje see toob?) ning ei saa ka kaskohüvitist. Esimene aga on õige mees ainult sellepärast, et mittevajaliku TÜV tempel oli passis. Ei saa loogikast aru, mille poolest need kaks liiklusõnnetust erinevad?
Lõpetuseks ma ei saanudki aru, mida Sa öelda tahtsid. Arutlesime siin selle üle, kui kaua ülevaatus kehtib, kuid jõudsime sinna, et ülevaatus ei ole üldse vajalik.
Maailmavaadete üle võib vaielda, kuid demokraatia kui enamuse võimu riigikorras otsustab meie enda poolt valimistel valitud riigi juhtkond, mis reeglite järgi me elame. Seevastu liiga jäikade ja põhjendamatute reeglitega tuleb võidelda ja loomulikult selle vastu, kui reegleid ei kohaldata õigesti. Mina teengi seda iga päev selliselt nagu õigusriigis kohane. Näen oma igapäevatöös, et vahel tõesti „peeditakse“, kuid enamasti on tegemist emotsiooni või kommunikatsioonihäirega. Normide põhjustest tõesti ei saada alati aru ning maas pikutades võib tõesti tunduda maailm 90 kraadi viltu.
Tõmmates uue sae käima, siis pits viina ei tee ühele korralikule mehele midagi, aga riik kurat „peedib“ mingi mõttetu piirmääraga.
Nagu igas eluvaldkonnas – kõige tähtsam mõistlikkus ja teadlikkus. Paraku on inimeste arusaamad neis küsimustes väga erinevad ning seetõttu on ühiskondlikku kokkuleppe korras loodud riigid, kes kehtestavad kohustuslikud õiguslikud regulatsioonid.
Kuna pöördumine oli isiklik, siis püüan vastata. Mis me saime Priidu kirjast teada?
1. TÜV ei ole vajalik, kuna seal toimub „peetimine“ (seejuures suurte tähtedega). Aga samas oleks vaja teatud tehnonõudeid ikkagi kontrollida spetsiaalsete vahenditega. Kuidas me selle dilemma siis lahendame – kas sellega, et ülevaatusele ikkagi ei lähe või avaldame oma seisukohti riigile tsiviliseeritud viisil avaldusi ja ettepanekuid tehes, et peetimine lõpetataks (foorumis kirumine ei muuda eriti midagi). Kas kõik autoomanikud on samasuguse tehnilise teadmistepagasiga nagu keskmine AMF liige?
2. Kuigi TÜV ei ole üldse vajalik, siis IGA avarii peaks lõpetama selle mittevajaliku ülevaatuse kehtivuse. Mingisugused „kõik osapooled“ peaksid saama ülevaatuse peatada, kui on „raskem kõks“ ja keegi teeb veel kusagil „ekspertiisi“. Palju menetlust ja veel rohkem subjektiivsust. Täna on osa sellest ettepanekust realiseerunud – kui kindlustusandja tunnistab sõiduki hävinuks (ehk teisisõnu taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas), siis kaotab TÜV kehtivuse (LS § 73 lg 7 p 1). „Ekspertiise“ tehnoseisundile ei tehta, see on midagi erakordset meie kindlustus- ja politseipraktikas. Arvesse ei lähe need EKEI ekspertiisid, mis tehakse tehnoseisundi hindamiseks ENNE liiklusõnnetust.
3. Mittevajaliku TÜV puudumine on põhjuseks käsitleda seda liiklusõnnetuse korral kui „raskendavat asjaolu“ ja mitte teha kaskot. Kaks autojuhti sõidavad hoolimatult ja ülbelt punase tulega ristmikule ning põhjustavad kokkupõrke. Kummagi õnnetuse põhjuseks ei olnud tehnonõuete rike – lihtsalt mölakad, kes fooritulesid ei austa. Ühel on TÜV, teisel ei ole. Teine on põhjustanud avarii „raskendavatel asjaoludel“ (aga mis tagajärje see toob?) ning ei saa ka kaskohüvitist. Esimene aga on õige mees ainult sellepärast, et mittevajaliku TÜV tempel oli passis. Ei saa loogikast aru, mille poolest need kaks liiklusõnnetust erinevad?
Lõpetuseks ma ei saanudki aru, mida Sa öelda tahtsid. Arutlesime siin selle üle, kui kaua ülevaatus kehtib, kuid jõudsime sinna, et ülevaatus ei ole üldse vajalik.
Maailmavaadete üle võib vaielda, kuid demokraatia kui enamuse võimu riigikorras otsustab meie enda poolt valimistel valitud riigi juhtkond, mis reeglite järgi me elame. Seevastu liiga jäikade ja põhjendamatute reeglitega tuleb võidelda ja loomulikult selle vastu, kui reegleid ei kohaldata õigesti. Mina teengi seda iga päev selliselt nagu õigusriigis kohane. Näen oma igapäevatöös, et vahel tõesti „peeditakse“, kuid enamasti on tegemist emotsiooni või kommunikatsioonihäirega. Normide põhjustest tõesti ei saada alati aru ning maas pikutades võib tõesti tunduda maailm 90 kraadi viltu.
Tõmmates uue sae käima, siis pits viina ei tee ühele korralikule mehele midagi, aga riik kurat „peedib“ mingi mõttetu piirmääraga.