[Rimsi]

Väntvõlli otsatihend vasest.

Kas keegi valgustaks pisut, milline see õige otsatihend välja võiks näha? Nimelt on üks muldvalukarteriga D4 komplekteerimisel ning kasutamata varuosadega asendamisel. On's sel tihendil midagi ka vildiga pistmist?
Tahaks mootori võimalikult originaalina kokku saada, mis sest, et Gauja'd liigutama hakkab.

[iceman]

otsatihendi all mõtled magneti poolset, simmerlingi eellast?
kindlalt midagi väita ei tahaks, kuid... on üks muldvalu karter, mis veel poolitamata, väljast näha tõepoolest messingilaadsest materlalist kaan.sisse pole vaadanud ,kuid uuemad alumiiniumist tooted on umb 3mm paksud ja evivad siseava servas soont, umbes 1mm. on väidetud sina käivat vildist sõõri, mis peaks tihendama võllivahelise pilu. omasilmaga näinud pole ,kuid olen kuulnud nimetatud sõõri valmistamisest, materlaliks kellegi daami viltkübar. üldiselt vanaaegsed rõngastihendid kummist polnud, niiet võimalik vast.
on ka teine konkureeriv teooria ,mis nimetab antud soonega otsakaant labürintsimmerlingiks. sellekohta tean niipalju ,et idee pärit venest, ning sealsetel nn inseneridel on kombeks fantaasiaga üsna vabalt ja loominguliselt ümber käia, esitades oma teooriat konkreetse faktina
sol peaks seal autentsete varuosade kuhjas leiduma neid alumiinjumist kaanesid,ma nagu Jürka juures silmasin.
olemas mul ühed plekkbirkaga karterid,juba siledad,mitte muldvalu, millele on poogitud d5 analoogiline kaan, kahtlustan,et see pisut paksem ,kuna originaal simmerling vast mingi 4mm-i juurde paksuses. pisukese modimisega saab ilmselt kasutada, kuid tuleb kasutada d5 süütekaant ja võibolla paksemat tihendit.

[Rimsi]

otsatihendi all mõtled magneti poolset, simmerlingi eellast?
kindlalt midagi väita ei tahaks, kuid... on üks muldvalu karter, mis veel poolitamata, väljast näha tõepoolest messingilaadsest materlalist kaan.sisse pole vaadanud ,kuid uuemad alumiiniumist tooted on umb 3mm paksud ja evivad siseava servas soont, umbes 1mm. on väidetud sina käivat vildist sõõri, mis peaks tihendama võllivahelise pilu. omasilmaga näinud pole ,kuid olen kuulnud nimetatud sõõri valmistamisest, materlaliks kellegi daami viltkübar. üldiselt vanaaegsed rõngastihendid kummist polnud, niiet võimalik vast.
on ka teine konkureeriv teooria ,mis nimetab antud soonega otsakaant labürintsimmerlingiks. sellekohta tean niipalju ,et idee pärit venest, ning sealsetel nn inseneridel on kombeks fantaasiaga üsna vabalt ja loominguliselt ümber käia, esitades oma teooriat konkreetse faktina
sol peaks seal autentsete varuosade kuhjas leiduma neid alumiinjumist kaanesid,ma nagu Jürka juures silmasin.
olemas mul ühed plekkbirkaga karterid,juba siledad,mitte muldvalu, millele on poogitud d5 analoogiline kaan, kahtlustan,et see pisut paksem ,kuna originaal simmerling vast mingi 4mm-i juurde paksuses. pisukese modimisega saab ilmselt kasutada, kuid tuleb kasutada d5 süütekaant ja võibolla paksemat tihendit.

Vot sedasama magnetipoolset simmerlingi eellast silmas peangi. Küsimus oligi selles, et kas seal peaks olema ainult soon või ka vildist tihend ning milline see kooslus välja näeb. Siiani on paar inimest sellest vaid rääkida osanud, tuttava tuttava käest oli kuuldud, näinud pole keegi. Mul võib seal kohvris nimetatud jubin isegi olemas olla, aga kui ei tea mida täpselt otsid, siis on keeruline ka leida. D5 simmer peaks idee poolest ka nagu sobima ja neid mul kümneid, aga see oleks kergema vastupanu teed minek.
Karterid ja kaaned on (harjumatult) halliks lastud juba enne minu kätte saamist, seega on komplitseeritud ka asenduskaane kasutamine. Piltidel on mootor seest tühi.

[Talupoeg taluja]

No see tihend näeb siis välja nii,et messingist on laagri läbimõõduga ketas treitud ja selle sees on soon. Silma järgi vaadates ja reaalselt mõeldes,ei tohiks seal mingit vilti soones olla,kuna soon on liiga kitsas. Pigem vast on soon lastud sisse selleks,et millegiks lihtsalt hea,ehk järsku läheb sinna õli ja bensiini segu vahele ja aitab kulumise vasta.... Mis seal muud ikka on. Ja laagrite kuludes läheb auk järjest suuremaks ja seega pidamist pole. Kui laagreid vahetada,tuleb ka see seibist tihend uus panna. Sama on väntvõlli teises otsas oleva puksiga. Veel tähelepanek,et uuemal mudelil oleva sk. tihendi terasvedru on valel poolel. See peaks tavaliselt olema ikka seespool aga sellele on vast seletus,väntvõlli tapi ots on liiga terav ja sellepärast ei saa tihendit kergelt paigale koos alumiiniumist kaanega. Võibolla on sellele muu seletus aga minu arvamus.

[iceman]

venkude labürindi teooria peaks töötana kuidagi relvasummuti põhimõttel,kus palju kettaid väikeste vahedega ja keskel kaliibrijämedune ava, et lööklaine justkui hargneb või hääbub sinna vahele ära. ilmselt ölisegu ka aitab kaasa tekitamaks sinna vändaotsa vahele õlikilest tihenduse. kui pind oleks libe,sile, käiks küttesegu aur liiga lobedalt läbi ja ülelaadimine kehva, lisaks hirmsasti lisaõhku võimalik imeda.
venkud teevad selle ketta ptoroplastist, hästiväikese lõtkuga. võit siis selles, et hõõrdumistakistus sellevõrra pisem.

[Raudpats]

Kas keegi saaks siia lisada Sekori võsalõikaja mootorist detailsemaid pilte? Vaja oleks esialgu lähivõtteid tuulesuunajast, bensiinipaagist ja paagi kinnitusest.

[Meelis2]

Ja kas keegi teab midagi võsalõikajast Secor?

Sellel kasutati mootorit D6 mis põlveotsas ümber kohandatud võsalõikajaks.

Kas kellegil on mingit kirjandust või fotosid Sekor-3 või Secor-M kohta? Silmad juba väsinud Googlest aga leidnud olen ainult ühe adekvaatse joonise.