Lada lõpp Eestis
#1

http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=324066

Ja see lause, et uusi mudeleid pole aastaid tulnud ... See on sellepärast, et meie ARK üritab väga eurosõbralik olla Sad Venemaal on neid uusi mudeleid ikkagi üsna rohkesti.
Vasta
#2

Millised need "uued" mudelid on? Kalina oli juba tootmise alustamise hetkel umbes 10 aastat ajast maas. 05 ja Samara pole ka just teabmis uudised, mis siis, et viimasel on nüüd teistsugused esituled. Priora (mis pole veel tootmiseski) on sisuliselt 110 facelift, 110-st aga on aeg ka väga ammu mööda läinud...

Korea autotööstus on end 10 aastaga nullist väga kõvaks tegijaks üles töötanud, Lada on Venemaa impordipiirangute toel kogu selle aja paigal tammunud. Mis see vaene ARK tegema peab, autotootjale pulgaga mõistust pähe toppima?
Vasta
#3

Olen näinud mingisuguseid VW Sharani suguseid Lada embleemidega isendeid liikumas (edit. Lada 2120) . Vabalt võiks müüa ka Lada 2115te Eestis ... ARK peab ise mõistuse pähe võtma ja natukene leebemalt võtma. Uued Volgad pole mingine uus jama vaid tegelikult on ju kõik tehnilise poole pealt sama, mis GAZ-24.
Vasta
#4

2115 ongi ju teistsuguste tuledega Samara. ~20 aastat vana mudel, mis oli juba tootmise alguses ajast maas. 2120 toodetakse aastast 98, ehk 8 aastat vana ning ta baseerub originaalsel Nival, mis pärineb umbes juura-ajast Smile

Uued ei ole need autod mitte kuskilt otsast.

Mis puudutab ARKi, siis minuarust ei pea Eesti riigiamet tegelema Vene tööstuse toetamisega: nõuded on kõigile samad ning Korea ja India odavate autode tootjad suudavad neid kenasti täita. Lada juhtidel on Euroopa turust lihtsalt sügavalt ükskõik, miks uusi mudeleid välja tuua, kui neid kaitseb astronoomiline imporditoll ning ostjaid on kodumaal piisavalt.
Vasta
#5

Kusagil foorumis on juba välja öeldud, et vene autotööstuse disainerid ei oska enam midagi mõistlikku luua, tulevad ainult mingid "superhüpermoodsate" joontega ufolaevad ja mida kõike veel.

Maamees linnast.
Vasta
#6

Minu arvates tegeleb ARK siiki enamasti täpselt nii nagu üks selline asutus tegutsema peab. Mitte vanade autode toetajana, vaid liikluspildi tänapäevastamisega läbi seaduste ja normide järgimise.
Lada eripäraks on tema odavus praktilisus, samas on tegu igati aegunud turvalisusega autodega (keskkond ka muidugi). Demokraatlikus riigis ei saa institutsioonid võtta kodanikelt liiklusvahendeid ära põhjendusega, et nende kasutatavate sõidukite turvalisus on aegunud, küll saab aga piirata uute nõuetele mitte vastavate sõidukite käiku lasmist. Selles ongi iva.
Lada pole lihtsalt ajaga kaasa läinud ja on orienteerunud teisele turule.

Ise sõidan ka muidu ladaga Smile
Vasta
#7

Tuleb meelde kuskil saates, kus Renaulti kahe järjestikulise põlvkonna masinatega tehti omavahel crash-test. Uue masina deformatsioonid olid tunduvalt väiksemad kui vana mudeli omad. Tegu siis masinatega mis vastavalt omale ajale olid saanud parimaid punkte turvalisuse eest. Loo moraalina leiti, et uued autod muutuvad tänu nõuetele üha turvalisemaks ning samas ka ohtlikumaks vanade autode suhtes. See, kas auto on konveierilt maha sõitnud eile või 10 aastat tagasi ei oma ju erilist rolli (olgu jah korrosioon ja avariid mõjutavad mingil määral). Tähtis on see milliseks on ta konstrueeritud. Sa võid 20 aastat vana masina ustesse turvatalasid toppida aga palju sellest lõpuks kasu on? Arvan et suhteliselt sama palju kui koonusfiltrist mootori tuunimisel. Rohkem psühholoogiline kui praktiline. Auto turvalisus pannakse paika ikkagi konstrueerimisbüroos paberil. Arvestades seda kõike, olen ma igatahes küll selle poolt et vähemalt siin kohal järeleandmisi ei tehtaks. Kui ma istun 20 aastat vanasse panni, siis ma arvestan sellega, millega riskin. Kui aga ostan uue masina ja tegelikult saan samasuguse 20 aastat vana panni, mis lihtsalt pole veel jõudnud roostetama hakata, siis...
Vasta
#8

Kooma, ole ettevaatlik selliste hinnangutega Big Grin Suvalise 100- ja 200 seeria Volvoga või Saab 99/900 mudeliga võib nende "moodsate ja turvaliste" käkkidega rinda pista ja nendest laibalõksud-rauahunnikud moodustada. Kindlasti käib sama jutt ka näiteks W116/126 Mersude ja hainina 7-seeria BMW kohta.
Ehk oluline on see, MILLISENA auto omal ajal projekteeriti, mitte see, mitu turvapatja temasse on topitud. Kaks asja teevad auto turvaliseks: terastoru konstruktsioonis ja mass. Need igasugused naljanumbrid "Moodsate" autode ustes ja nn"turvakered", andku andeks. Plastmass ei ole kunagi olnud ega ka saa turvaliseks. Ellu jäädakse aktiivse ohutuse sedmate arengu tõttu, passiivne ohutus on uutel autodel enamasti korelatsioonis nende hinnaga. Turvaline on auto, mis maksab "alates 250000 krooni" ehk siis selline Avensise/Passati klassi auto. Ladaga samaväärne Dacia või mõni Kia on täpselt sama turvasaast, kui Fiat 124.
Muuseas, Auto Aastakonverentsile läksin just Volvoga ja ma enam nüüd ei mäleta, millise autofirma mees ütles, kui mind 1977 aasta sinise kastiga parklasse veeremas nägi: kui kindlustusest tuleb info, et mõni nende kliendi auto põrkas kokku Volvo "tellisega", siis nad üldjuhul kannavad selle kohe maha ilma autot vaatamata. Tervete kontidega omanik saab salongist lihtsalt uue.
Ja kui see "tellis" satub olema aastatest 1988-1993, siis on seal suure tõenäosusega ka turvapadjad ehk Volvo omanik pühib vaid moodsa räpsu jäägid põrkeraualt...

Aga Ladast on kahju. Üks epohh on saanud läbi suures "ohutuse" tuhinas. Aga aialipid tapavad idiootide tõttu ikka noori tüdrukuid edasi, klaas jääb klaasiks ka eriti turvalise tavaauto küljes.
Vasta
#9

PlyVal64 Kirjutas:Aga Ladast on kahju. Üks epohh on saanud läbi suures "ohutuse" tuhinas. Aga aialipid tapavad idiootide tõttu ikka noori tüdrukuid edasi, klaas jääb klaasiks ka eriti turvalise tavaauto küljes.

ei tea, kas on niiväga midagi kahetseda... Suurema osa tänapäevaste autodega võrreldes on ka uus Lada ikka (vabandage väljendit) fekaal mis fekaal. Ja epohhi läbisaamisest ei saa ka midagi rääkida, uutel Ladadel nagunii Eestis minekut polnud, margi nimi tingis ostja umbusu. Ning ega siis Ladade tootmine ei lõppenud, venelased lasevad nendega rõõmsalt edasi ning kui need saanid hakkavad mingitele nõuetele vastama ning nõudlust tekitama, tuleb ehk mõni kaupmees nendega ka jälle Eesti turule...
Vasta
#10

Samas on ja oli Lada üks lihtne ja töökindel sõiduk.Näitena võin tuua loo sellest,kuidas aastal 92 tuli meie pisiüritusele partii (u.8 )autot Saksast müügiks..Üks 02 oli ka.Mis Te arvate,milline auto läks võtmest käima?
Vasta
#11

Jesperile: 2115 pole kohe lindlasti Samara vaid tegu on sedaaniga.
Vasta
#12

Samara esimene mudel (1984) oli kolmeukseline 21083, millest arendati välja viieukseline 21093 (1987). Sellele omakorda keevitati tagaluugi asemel pagass külge ja saadi 21099 (1990). 2001 aastal tehti facelift, 21093 asemel saadi 2114 ja 21099 asemel 2115. 2004. aastal aidati järgi ka 21083, mis sai nimeks 2113.

Allikas
Vasta
#13

Mjah alati saab tuua välja teistsuguseid näiteid. Ühes Classic cars numbris seisab vana volvo kirjelduse kohapeal järgmine tekst: It looks like a tank, it's built like a tank. Iseenesest pole vist õnnetuses terveks jääva auto ehitamine mingi probleem. Piisavalt metalli ja ka kõvema kokkupõrke korral säilib enamus masinast. Küsimus vast hinnas, sest mida rohkem metalli, seda raskem masin ja seda võimsam peab olema mootor et seda liigutada. Aga küsimus on ka selles, et kas ka need kes autos sees kokkupõrke üle elavad. Kui hästi mäletan füüsika loengust, siis suudab inimene üle elada kiirenduse 7g, mis kui nüüd väga mööda ei pane vastas kuskil vahemikule 0,7m 80 km h juures. St 80 km pealt nulli pidurdamine 0,7 m maapeal (vabandan kui eksin, sellest loengust aega pea 5 aastat möödas). Kui masin on ehitatud väga tugev ja deformeerumis pinda ei ole, siis toimub see deformatsioon kas teise auto arvelt (masside vahe või deformeeruva pinna pikkus) või ületab seisma jäämisel mõjuv kiirendus taluvuspiiri ning edasi pole mõtet vist rääkida. Seega vana volvo on turvaline, aga niikaua kuni sa teise vana volvoga kokku ei saa.

Isiklikult ladat taga ei nuta. Enamus selle firma toodangust oli ikkagi fiati odav koopia, mis sisuliselt püsis muutumatuna kuni samara tulekuni, mis aga oli juba enne tootmisse jõudmist omast ajast vaata et 10 aastat maas. Sama kehtib ka 11x seeria kohta. Ainsa ladana, mis väärib äramärkimist on niva, mida tuleb tõeliselt pidada väikeste linnamaasturite esiisaks. Aga see oli juba aastakümneid tagasi ning üks õnnetumine ei tähenda, et sellega sisuliselt võib tootearenduse seisma panna. Aga eks see olukord kestab seni kuni riigi kaitsva tiiva all saab logeleda. Venemaal on rahvast palju ja juu see kompentseerib piisavalt vajakajäämised autode ohutuses. Mis puutub vastupidavusse, siis eks ladasid ole seinast seina. Tundub, et kuni 80 keskpaigani oli kvaliteet seeditav, sellest edasi aga ei kannata mingit kriitikat. Parim näide on vast see, et sõjaväes vahetati 07-l järjest 3 veepumpa, enne kui leidus varuosariiulil selline, mis ka vett kinni pidas. Samale masinale , mille vanus küündis 10 aastani, tehti kerele kap rem, mille käigus vahetati enamus plekke (mõni ime kui uued novad roostetasid juba müüki jõudes). Plekke käidi ise valimas ja ka siis ei leitud selliseid, mis ei oleks vajanud pahteldamist. On ju teada vana tõde, et mis kõlbas, see läks auto külge, mis ei, see varuosa riiulisse.
Vasta
#14

Ma olen kuulnud, et viimased Ladad mis Eestisse müüdi, olid vaid Nivad. Arvatavasti siis need kastiga variandid.Tõsi on see ,et see Niva (modifikatsiooni ei mäleta) oli praktiline, kuid puudus igasugune mugavus. Aga mida sa hing ikka sellise hinna eest ihaldad?

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#15

7g on tegelikult lapsemäng, Euro NCAP testis näiteks loetakse heaks tulemuseks, kui pea ülekoormus on alla 72g.

Ehk siis teisisõnu õnnetuses ei tapa mitte auto aeglustus tervikuna, vaid elutähtsate organite, eelkõige pea löömine millegi vastu. Esmatähtis on, et sõitjateruumi kuju minimaalselt muutuks, siis on tükk tühja maad ning seejärel tuleb kõik muu.
Vasta
#16

Kuidas läheb LADAl mujjal EL turgudel?Ei usu ,et see mark üldse kaob.Ja kui kellegi tahtmist saab ju ikka  LADA kätte.Tüübikinnitused peaks ju EL enamuses ühtsed olema.Samas liigub ju siinsetel teedel weel aastaid ringi autosid ,mis ei vasta kunagi mingitele nõuetele.(pean silmas just vanemaid LKW sid).Tegelikult LADA kadumisest kahju.
Vasta
#17

Ega Ladal ka mujal E Liidus väga hästi lähe, Saksamaal nt müüdi mullu tuhatkond masinat (samas 1990te hakul oli Samara ka seal pidevalt müügi top50 seas).
Niva on jah kergelt kultusauto, aga 110...2003 Saksamaal (Schleswig-Holsteinis ja Berliinis) nägin täpselt ühte sõitmas.
Vasta
#18

Lada pärast mul kul kahju ei ole. Toimub loogiline areng, pood sai kinni pandud eeskätt selle tõttu et vabaturu olukorras ei suuda Lada konkureerida eeskätt odavate lõuna aasia autodega ning laias laastus pruugitud lääne autodega. Üks mu tuttav ostis Lada 112 (110 universaalkerega), hinnaks koos miinimumvarustusega (a la logarid) mis on ka kõige odavamal KIA-l standartis tuli 110 000 EEK. Vabandust, selle raha eest on võimalik osta 3 aastane ning alla 50 000 km ls. Nissan Almera, Peugeot 307 jne jne) Ja muretut ja turvalist sõitu jagub pikadeks aastateks.
Aga Lada...palun vabandust peaks ikka väga ükskõikne olla enda ja oma lähedaste suhtes et sellist sõidukit uuena osta  ning ringi sõita.

Aga millest minule on küll kahju, see on see et UAZi tehase toodangu Eestis ei müü. Sellest on küll kahju, mina ostaks sellise, kõige odavama, mis venemaal maksab 70 000 eek meie rahas.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#19

Vene keele oskajad võivad siit lugeda ajakirja Avto Revju tehtud turvatestidest. Katsetati nii vene kui teiste maade autosid.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#20

Kui keegi tahab "uuemmat mudelit" osta, nii Rootsist saab Kalinat alates 89000 SEKki:

sedan
kombi
hinnakiri

EL tüübikinnitusega..CoolBig Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne