PETSS Kirjutas:Minu wiga ,et mulle ja mu sõpradele säänsed vanad asjad meeldivad.Aga ega tollele eksawaatorile ka erilist promo tehtud pole.Sinisilmse nawiitarina siiski usun ,et tollel asjal oleks uudistajaid küll.Kui vaid asjast endast rohkem teawet oleks.Häbi küll tunnistada ,et ka mina sain teawe tolle isendi kohta alles toda teemat lugedes.
Viga seisnebki just selles, et need säärased vanad asjad meeldivad sinule, sinu sõpradele, vanatehnika huvilistele ja Kuusakoskile.
Saksa turistil pole just ütlemata lõbus loksuda säärase 30+ kraadise ilmaga mööda meie tolmuseid teid, et jõuda kuhugi pärapõrgusse ja siis teada saada, et nende ees seisab suur hunnik vanametalli. Ja see on kõik, mida nende silmad näevad.
Ehk ainult siis, kui selle massina sisse rajada mõni ülipõnev muuseum või atraktsioon.
Saksa turistid on veits teine teema, aga mina mäletan u 3 aasta tagust seika, kui mu perekonnatuttav korraldas oma sünnipäevakülalistele ekskursiooni (ta oli Eesti Põlevkivi töötaja) ja seal käinud inimesed ahhetasid veel 2 päeva takkajärgi. Peamine vaatamisväärsus oligi seesama ekskavaator. Ja publik oli vaimustuses, hoolimata sellest, et enamik neist oli absoluutselt tehnikakauge, paras snoobikari.
Aspelund Kirjutas:Petss...Kuhu see rahvas kõik jäänud on? Ekskavaatorit on juba mitme aasta vältel mu arust olnud võimalik vaatamas käia.
Maailm kahjuks ei ole nii ilus, kui me seda tegelikult loodame.
A.
Lihtsalt taustaks
Kui aastat 3-4 tagasi sai esimest korda Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumit külastatud, oli selle kopa saatus esmakordselt päevakajaline. Uurisime võimalust seda lähemalt kaeda, aga kuna muuseumi juurest olevat pikk maa minna, võõraid autosid kaevanduse territooriumil ei sallitavat ja meid ekskursiooni tarvis vähe, jäi asi katki.
Veel aastat paar tagasi, uurisime seoses muuseumi külastusega uuesti kopa kaemist, aga jäi ka siis asi katki, kuna kopa külastus olevat võimalik ainult nn "sahvari raames" kus gaz69 meenuatava aparaadiga oleks meile väike ekskurs korraldatud. finantsid ei lubanud 10-le lapsele 2-te autot broneerida ja jäi ka siis asi pooleli.
Aga kopp nähtud korduvalt, kuna 90 alul käis kõikse otsem tee, Kiviõlist Tartusse läbi Aidu karjääri, hiljem pandi tõkkepuu ette.
(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas: Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.
Mina üritasin 2001 aasta sügisel saada luba Esku juurde minna koos Rootsi tööstusajaloolaste gruppiga. Asi hakkas koomiliseks kuna keegi ei julgenud otsustama ja lõpuks pidasin otse e-maili vestlus Mati Jostoviga. Vastus aga eitav. (Grupp oli aga lausa elevil kui said paari päevaga minna vaatama Kreenholmi tehase, Narva elektrijaama ja Tapa diiselveduridepood)
magnusk750 Kirjutas:Mina üritasin 2001 aasta sügisel saada luba Esku juurde minna koos Rootsi tööstusajaloolaste gruppiga. Asi hakkas koomiliseks kuna keegi ei julgenud otsustama ja lõpuks pidasin otse e-maili vestlus Mati Jostoviga. Vastus aga eitav. (Grupp oli aga lausa elevil kui said paari päevaga minna vaatama Kreenholmi tehase, Narva elektrijaama ja Tapa diiselveduridepood)
Kurb. Kas keegi kaasfoorumlastest on seal käinud ülepea? Ja pilte teinud?
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Mina olen käinud. Eelpoolkirjeldet 'tsiibisahvari' raames (oli päris lahe sahvari muidu). Kaks suve tagasi. Juhe oli juba seinat väljas tal, seisis ja roostetas seal. Giidi-tsiibivenna jutu järgi olevat massina peal korraga hulk rahvast töötanud, üks (vist) sangas ja ülejäänud pinkide taga varuosi treimas.
See selleks.
Paar seebikarbipilti leidsin ka. Kuna optikat polnud ja käia niipalju ei viitsinud, ei saanud koletist korraga kaadrisse. Aga mingi aimu saab.
Tegelt- kui jala käia viitsid ja enamvähem tead, kuhu minna, pole Esku juurde saamine eriline probleem. Tsiibisahvari polnud ka just eriti 'legaalne' seal, jäi mulle vähemalt selline mulje. Ukerdasime üsna mitmst teetõkkest nimelt üle. Pühapäevane päev oli ja ühtki hingelist selle tubli tunni jooksul ei kohanud. See karjäär on võrdlemisi suur (Tallinna külje all olevate kruusaaukude- Väo ja Harkuga võrreldes) ja Esku lösutab nö läbitöötatud alal.
Kahe suve tagused muljed.
Hei-hei!!!
Omab keegi infot, mis eskust saanud on??? Või mis tulevik teda ootab???
(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas: Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.
Selline tulemus oli etteaimataw.Aga ikse siiralt kahju .et see nii lõppes.Ei ole küll ennustaja aga 10 aasta pärast hakkb hala pihta miks ei hoitud sellist asja alles.Ehk on siiski weel mingi wõimalus see isend säilitada?
Maailmal muidki probleeme lahendada kui üks Eestis asuv ekskawaator.Samas aga oleks väga kurb ja häbi kui ilmub wälja kuskilt mingi klemm wäljamaalt kes selle ära ostab.Kuigi siis jääks ju see isend alles.Aga mulle meeldiks kui see ekskawaator kuuluks ikse siisele omanikule.
Regardman Kirjutas:Tegu on minuteada ainuisendiga maailmas. Suunaks selle vanametalli saatmise üle maailma meediasse, äkki miski muutub ?
Minu arvates väga hea idee. Tuleks koostada üks asjalik inglisekeelne tekst kus kirjas ajalugu, kasutamine ja välja toodud isendi haruldus. Lisaks juurde fotod ja postitada kas või mõnele uudisteagentuurile. Usun, et leiduks nii mõnigi, kellele see suurt huvi pakub.
Laupäevane Põhjarannik kirjutas: "...Kes jõudis Eskut vaatamas käia, see jõudis. Mõne päeva eest müüdi see vene gigantomaania imelaps Raua-Robertitele 13,6 miljoni krooni eest maha ning Esku saetakse seibideks..."
aberwarum Kirjutas:Minu arvates väga hea idee. Tuleks koostada üks asjalik inglisekeelne tekst kus kirjas ajalugu, kasutamine ja välja toodud isendi haruldus. Lisaks juurde fotod ja postitada kas või mõnele uudisteagentuurile. Usun, et leiduks nii mõnigi, kellele see suurt huvi pakub.
See oleks minu arvates isegi väga mõistlik.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
