Uunikumid raudteelt, osa 2
#81

Pilte Venemaalt: raudtee-uunikumid vanarauda.
Vasta
#82

bom Kirjutas:Pilte Venemaalt: raudtee-uunikumid vanarauda.

Noh, L-seeria vedureid veel liigub, st väga rariteet ta pole. Kuni 1960ndate aastateni oli ta siiski kaubarongide baasvedur.

Samas... seerianumbriga 0033 isend (kui see on ikka õige number) vanarauaks lõigata ei ole vast kõige ilusam tegu küll.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#83

isegi meil on neid. mõned küll juba ära lõigatud aga Edelarautee auruvedur "Kaspar" on ka minuteada "L" seeria oma.
Vasta
#84

moosic Kirjutas:isegi meil on neid. mõned küll juba ära lõigatud aga Edelarautee auruvedur "Kaspar" on ka minuteada "L" seeria oma.

See "mõned" on Sul "väga" tagasihoidlikult öeldud Smile Valgas oli terve plats L-sid täis... mitukümmend tükki. Need mõned, mis seisavad Tapal, Türil jms, on üksikud sealt pääsenud isendid Smile 1990ndatel tehti Valgas puhas plats... viimased isendid olid seal Valgas praegu postamendina seisev Su ja üks puukerega tsariaegne reisivagun, mille saatus on mulle teadmata...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#85

Kuna teema nimi on uunikmumid raudteelt tahaksin küsida:
Kas keegi teab millal sõitis viimati auruvedur ja kus kohas see viimane sõitis?
Kui kellegil on mõnest vanast auruvedurist pilti siis e-mailile on need teretulnudSmile
reymo98@hot.ee
Vasta
#86

Viimane kord on suhteline mõiste. Kui aus olla siis vähemal määral liiguvad siiani...
Paneme mõned lingid
http://gallery.balticrailpics.net/displa...m=7&pos=16 See on Türil 2001aastal,kui sõideti "poole" diiselrongiga Türilt Viljandi ja tagasi.
http://gallery.balticrailpics.net/displa...m=7&pos=22 Siis kui P36-0032 Eestis käis,aasta oli 2004. Ma ise pildistasin seda veel Tallinnas Balti jaamas. Tuli Venemaalt Narva kaudu sisse,sealt Tallinna,õhtul Tallinnast Valga poole ajama. Valgast pidi tegelikult edasi Lätti minema ja et lätlased seda vedurit enda teedele ei lubanud,tuli nende poolt Valgasse vastu L-tüüpi auruvedur,mis rongi endale sappa võttis. P36 pani teenindusvaguniga aga Petseri poole ajama,et sealtpoolt Lätist naasev rong uuesti sappa võtta. Pilt ongi tehtud Valga-Võru-Petseri liinil,koos teenindusvaguniga.
http://www.parovoz.com/newgallery/pg_vie...653&LNG=EN Mulle teadaolevalt on see praeguse seisuga viimane kord,kui Eestis auruvedur sõitis. Selle viimase kohta ma rohkem ei teagi....

Ja kui praegu Eestis auruvedurid sõidavatki,siis enamasti Edelaraudtee suunal,Tallinn-Viljandi ja Pärnu sest vedur L-3297 kuulub Edelaraudteele.
Ka Lavassaare kitsarööpmelise muuseumis pidi midagi sõitma.

Üldiselt võeti auruvedurid käigust ära kui tulid M62 ja 2M62 diiselvedurid,1970a. paiku.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#87

mispärast lätakad seda P vedurit enda teedele ei lasknud?? oleks et aurukas või nii aga ise saatsid veel L-i vastu?
et siis ikkagi: miks nii ?
Vasta
#88

moosic Kirjutas:mispärast lätakad seda P vedurit enda teedele ei lasknud?? oleks et aurukas või nii aga ise saatsid veel L-i vastu?
et siis ikkagi: miks nii ?

Lätlastel on omad seadused ja eeskirjad raudteel,mis on meie omadest karmimad. Kas oli teljekoormus üle lubatu sellel veduril vms.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#89

Veidi offtopic, aga juulis Lätis käies õnnestus tuvastada lõik olemasolevat kitsarööpmelist raudteed. Algab see Misa nimelisest jaamast ja liigub võsavahet pidi allapoole.

Rööpad olid igatahes alles ja mitte eriti rohtu kasvanud, samas eriti paralleelsed nad ka polnud ja vingerdasid ikka korralikult.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#90

Eile sai kahe järeltulijaga (19 ja 8 aastased)külastatud Lawasaare muuseumi.Midagi kosutavat hingale .Sai siis kaetud ja seletatud niipaljukest kui mina tean tollest kitsast teest ja rongidest.Wanem poiss matsu jagas aga ära tulles sealt ei jõudnud noorema küsimustele vastata.Et ,miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.
Vasta
#91

PETSS Kirjutas:...miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.

Nii see ju oligi. "Pahad vene poisid" tahtsid raudteega sõjatehnikat vedada ning logistiliselt oli vastuvõetamatu selle ümberlaadimine laialt kitsale pluss veel kandevõime küsimus.

Just seesama soov ja nõue oligi 1960-70te aastate vahetusel kõikide kitsaste riigiraudteede surmaotsuseks. Edasine sõltus sellest, kui palju kohalikud võimud ja kohalikud raudteebossid suutsid (ajutiselt) lõhkumist edasi lükata. Lätis ja Leedus suutsid, Eestis mitte. Ju ei olnud EKP juhtivad tegelased ja raudtee juhtkond säilimisest üldse huvitatud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#92

Jah ,meil täideti wene seadusi saksa täpsusega.Ja palju tollel ajal raudtee juhtkonnas eestlasi üldse oli.Kirjutab raamat "100 aastat Eesti raudteed".Esiteks oli see kodanlik igand.Ja nagu kirjas lk 251.60 aastatelõpulandis NSV Liidu Ministrite Nõukogu loa wabariigi raudteetranspordi arendamiseks kitsarööpalised teed ümber ehitada laiarööpaliseks Tallinn-Pärnu ja Lelle-Wiljandi wahhel.Kõik üllejäänud kitsarööpmelise tee lõigud suletakse.Selle otsuse wastuvõtmise tingis asjaolu,et juba tsaariajal ja kodanliku Eesti perioodil metsaweoteena ehitatud kitsarööpalise liinilõike kasutatakse wähe. Wahepeal tuleb jura ,mida ma ei viitsi tsiteerida.Ja siis tõeline SSSR pärl.19 .06 .1969 awati siis laia liiklus Tallinn-Rapla liinil.Kõigi kangelastegude juures on kirja pandud nii:Huvitaw on siinjuures märkida ,et esimese reisi ajal laiarööpaline rong jõudis järele ja möödus kitsarööpmelise rongist. Wot soviedi saavutus.Vabandan ,et tsiteeritud lõigud mitte just õigetes tähtedes.
Vasta
#93

valdo Kirjutas:
PETSS Kirjutas:...miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.

Nii see ju oligi. "Pahad vene poisid" tahtsid raudteega sõjatehnikat vedada ning logistiliselt oli vastuvõetamatu selle ümberlaadimine laialt kitsale pluss veel kandevõime küsimus.

Just seesama soov ja nõue oligi 1960-70te aastate vahetusel kõikide kitsaste riigiraudteede surmaotsuseks. Edasine sõltus sellest, kui palju kohalikud võimud ja kohalikud raudteebossid suutsid (ajutiselt) lõhkumist edasi lükata. Lätis ja Leedus suutsid, Eestis mitte. Ju ei olnud EKP juhtivad tegelased ja raudtee juhtkond säilimisest üldse huvitatud.
Umbes midagi sarnast küsisin ka mina 75-76 aastal ema,isa käest kui me Siniallikul ujumas käisime.Siis veel alles ülesõidu foorid ja liiprid.Ja wastus küsimusele miks lõhuti,wastati lõhkuda on lihtne kui Sa ise ehitanud pole ja see ,mis siin edasi saab ei huvita kedagi.Eilsest weel niipalju,et näha Eidapere jaama makett koos 3 haruteega(täna waid üks)alles.Ja ma seni ei ei tea kust keeras tee Järwakani peale?
Vasta
#94

Eidaperest Järvakanti läks sealt, kus oli Tallinna poolt tulles parem kõrvaltee, selle lõpust. Praegu on seal laia tupikutähis võsas säilinud.
Vasta
#95

Täna ennelõunal tõi vedur Balti jaama lähedal asuvasse depoosse neli reisirongi vagunit. Kolm vagunit oli mõnes osas hävinud, üks oli põlenud, ühel olid kõik aknad katki löödud, viimasel oli otsa ülemine osa natuke mõlkis, see vagun oli ka teistest erinevat värvi. Aga üks vagun tundus olevat toorik, mis paistab kolmanda pildil.
           
Vasta
#96

Need ikka seisavad seal tükk aega. Lihtsalt manööverdati. See kest aga krunditud, millest luuakse korralik vagun.
Vasta
#97

Tundub et Naissaare kitsarööpmelist raudteed hakatakse taastama, artikle.
Vasta
#98

Regardman Kirjutas:Need ikka seisavad seal tükk aega. Lihtsalt manööverdati. See kest aga krunditud, millest luuakse korralik vagun.

Huvitav, miks nad neid manööverdavad pidevalt. Alles eelmisel nädalal passisin 15min Telliskivi tänaval, kui neid seal edasi-tagasi liigutati.
Vasta
#99

Kummal ülesõidul sa seisid ? Vagunidepoos on vaja ikka liigutada neid sellest, et midagi välja tuua vms.
Vasta

Seisin seal Kopli tn poolsel ülesõidul, ilma tõkkepuudeta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne