Uunikumid raudteelt, osa 2
#21

Pisut OT:
kas praeguse Politseiakadeemia alal oli ka mingi raudtee kunagi? Märkasin aia tagant mingi hunniku liipreid. Samas oli ka muru alt paistmas üks vanemat sorti betoon-plaatidest rada. Lennujaam oli ju mäe peal?..
Vasta
#22

Kus linnas-asulas?

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#23

PETSS Kirjutas:
pokk10 Kirjutas:Ellama-Turba kitsarööpmelisest turbaraudteest on paljugi alles, hulganisti turbavaguneid ja paar TU vedurit, mis viimati töötasid paar aastat tagasi, seisavad kuskil vedurikuuris, idee järgi töökorras.
Eriti huwitaksid TU2 wedurid.Kas need tõeti töökorras?Lawassaares sääne olemas küll aga mittesõitew.Oleks kena kui asjasse rohkem selgust ja kindlust saaks.Siis mõtleks edasi.
Eestimaal töökorras TU2-vedureid ei ole. Kitsarööpmelisel veetakse turvast minuteada TU6-tega.
Vasta
#24

Sul wõib õigus olla aga mul mingi mälestus TV3 ajast kui sai koos isand Mälbergiga tehtud saadet viimasest Haapsalu rongist.Ja siis sai käidud käidud ka Turbas.Ja minu meelest oli seal kaks TU2(rohelised).Aga oleks tore kui ka need TU6 alles oleks.
Vasta
#25

PETSS Kirjutas:...sai koos isand Mälbergiga tehtud saadet viimasest Haapsalu rongist.Ja siis sai käidud käidud ka Turbas.Ja minu meelest oli seal kaks TU2(rohelised).

Mitte ei usu.

Lavassaares olev TU2-101 on pärit Ida-Virumaa lasteraudteelt, mida toimima ei saadudki.  Sealne teine TU2 - TU2-075 - (muide Eesti esimene TU2) lõigati vanarauaks, samuti hulk Pafawag-reisivaguneid. 101 oli ainus, mida sealt õnnestus muuseumisse päästa, kuid ka seda oli juba veidi puruks lõigatud. Kui mu mälu mind ei peta, on mootori ja genraatori vaheline võll pooleks lõigatud (või generaator olulisel määral rikutud).

Peale nende kahe TU2 oli Eestis veel pikka aega TU2-005, mis vedeles hulga veeremiga Vääna pioneerilaagris, kuhu pidi ka lasteraudtee tehtama. Aga ka sellest ei saanud asja ning suur osa sealsest veeremist läks vanarauaks (õnneks mitmed pöördvankrid sai viidud Lavassaarde). TU2-005 oli veel aastake 10 tagasi alles ja plaaniti ta veel kusagile monumendiks seada, kuid siis rüüstati ta metallivaraste poolt mingil ajal ära ja lõpuks lükati külili. Kardan, et praegu on ta vanarauaks läinud juba Sad

Rohkem minu teada TU2 Eestis enam alles ei ole.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#26

TU2-005 läks 2004. vanarauaks. Kui see oleks siiani seal alles, siis selle kere oleks praegu mina arvan J-Jaanis.
Vasta
#27

EdR Kirjutas:Kus linnas-asulas?
Kui küsisid minu käest, siis SORRY - Tallinnast juttu, Sisekaitse Akadeemiast Maarjamäel.
Vasta
#28

130 aastat möödub päewast kui Tartusse esimane rong jõudis.
Vasta
#29

Tartus oli veel mingi üritus ka aastapäeva puhul. Mul täna töö juures küsiti,et sa oled veel kaine! Täna ju raudtee 130. aastapäev!
Aastapäeva puhuks panen täna tehtud pildi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#30

Tallinnasse jõudis raudtee tsipa warem 1870.
Vasta
#31

PETSS Kirjutas:Tallinnasse jõudis raudtee tsipa warem 1870.

Tallinnas olid rööpad maas ja esimene sadamas mahalaetud vedur liikus nendel juba 1869.a. hilissügisel. 1870 oli kogu trass Paldiski-Tallinn-Narva valmis ja liiklus sellel avati.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#32

http://www.parnupostimees.ee/230806/esil...067058.php
Vasta
#33

Huvitav.
Võimalusel saadan homme uue ekspeditsioon peale.Ja kui nemad ka ei leia, katsun ise minna vaatma.

Martin - Käsilased ka Lehtses

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#34

Täna siis Kristiine veaduktil töötas huvitav "soomusrong". Vähemalt meenutas seda. Tegalikult käis seal rööbaste vahetus/likvideerimine. Oli RV-80 vist. Pilti ei saanud.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#35

Pole võibolla päris õige koht rääkimiseks aga pühapäeva õhtul umbes 10 paiku jäin järvevana ülesõidul tõkkepuu ette. Ja rongiks oli "manöövervedur" pooliku Edelaraudtee reisirongi koosseisuga (oli vist üks vagun + üks "otsavagun").

Kahjuks vedurite marke ei tunne ja ma ei tea, kas see info kellelegi ka vajalikuks osutub.

EDIT: Reisirong siis DR1A vist
Vasta
#36

Too oli ChME3 koos DR1B-3701 või 3702-ga ja toodi Raplast,kuhu see tehnilise rikke tõttu maha jäetud oli. Reisirong ise pani Raplast Tallinn-Väiksesse (reis 0236) ilma viimase mootorvagunita....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#37

Ma näen Lillekülas pea igal hommikul ilma viimase vagunita rongi. Tuleb Tallinn-Väikese poolt. Ja mitte väikese hooga.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#38

Ma olen ka igasuguseid imeasju raudteel näinud aga seda,et sõidab diisel või elektrirong viimase juhtvagunita omal jõul,pole ma siiani näinud!
Mis rong see on,mis ilma viimase vagunita sõidab? Ma arvan,et see on Tallinn-Moskva-Tallinn klassivagunitega ning TEP70 diiselveduriga eesotsas. Sellel jah teises otsas vedurit pole....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#39

maniwald Kirjutas:Ma näen Lillekülas pea igal hommikul ilma viimase vagunita rongi. Tuleb Tallinn-Väikese poolt. Ja mitte väikese hooga.
Seda juttu ma kohe kindlasti ei usu.
EdR, Raplas oli 3701. 3702 tuli koos vagunitega tagasi Toungue
Vasta
#40

Regardman Kirjutas:
maniwald Kirjutas:Ma näen Lillekülas pea igal hommikul ilma viimase vagunita rongi. Tuleb Tallinn-Väikese poolt. Ja mitte väikese hooga.
Seda juttu ma kohe kindlasti ei usu.
EdR, Raplas oli 3701. 3702 tuli koos vagunitega tagasi Toungue
Ja 3701-le läks järgi CME3-5149 vist,tagasi kolistas 40-ga ja pörangutel 25-gaBig Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne