[RayokaS]

Olen saanud lõpuks ühe kena rohelise 1960.a. Vjatka 150 värvitud/koomitud. Sõitagi olen edukalt saanud nii 500 m kaupa. Käivitub poolest matsust ja sõidab hästi just nii kaua kuni mootor (üle)kuumeneb. Kuna alla 93 oktaanist solkimata bensiini enam pole, siis olen püüdnud oma Vjatkakese seda jooma õpetada. Süüde on pandud nii varaseks kui saab, külmem küünal, erinevad rikastusastmega segud ...kõik on järgi proovitud. Siiani on parim tulemus varjaseima süüte ning vaeseima võimaliku seguga (karpa nõel madalaimas asendis + peenike vasktraat düüsis). Düüsi edasine ahendamine tegi juba asja hullemaks. Küsimus: Kas kellegi vana Vjatka sõidab 93 bensiiniga ilma originaal surveastet tõstmata ja kui, siis kuidas?
Analoogse mootoriga vanad Vespad väljamaal limpsivad 93 bensiini innukalt ega nurise. Äkki on asi karpas?

[Mini]

Tere,

Mul on sama aasta vjatka, kuid mul töötab ta isegi 95 bensiiniga. Kahjuks ei tea ma mida mu isa selleks teinud on, aga ma võin õhtul küsida temalt. PS. Ega teil juhuslikult varuosi müüa pole?

[Ishijupp]

Oot-oot! Lahja seguga saad põlemistemperatuuri nii kõrgeks, et halvimal juhul sulanud kolb jookseb sumpast välja! Pane segu nii rikkaks kui kannatab ja siis proovi uuesti! Süüde keera samuti normaalseks tagasi- 95 bensiin on "söödav" ilma suurte muudatusteta. Sul hetkel kõige mõrtsukalikum kombinatsioon- nii lahja segu kui ka vale süüde põhjustavad ülekuumenemist.

[RayokaS]

To: Mini. Ühtteist mootoriosi, mõned plekid, esihark jms. isegi ehk leiduks.
Mida vaja oleks? Oleks hea küll kui saaksid isalt uurida just süüteasendi ja ka karburaatori nõela asendi kohta. Mul on originaalkarpa K-55 koos 165'se düüsiga.
To: Ižijupp: Tänud vastamast. See varajasema süüte lugu on foorumist eelnevalt seoses 95 bensiiniga korduvalt läbi jooksnud. Sestap saigi seda proovitud ja toimis paremini kui nn. originaalasend. Aga eks proovin veel korra panna süüte nö "raamatu järgi" õigeks 28 +/-1 kraad ja siis teha segu rikkamaks eks näis....

[Ishijupp]

Kõrgema oktaanarvuga bensuga saab, aga ei pea panema süüdet varasemaks. Soovitan panna süüde ettenähtud asendisse ja mängida kõigepealt seguga- üks muutuja korraga. Kui sellisel moel on saadud mootor töötama ilma liigselt kuumenemata, siis võib proovida süüdet varasemaks nihutada kuni parim minek käes. Muide- kas oled süütehetke kontrollinud küünlaaugust või mahavõetud silindripeaga? Ehk on töömehed süütemärgi esmaspäevase pohmelliga suvalisse kohta löönud? Kas silindrid-kolvid-rõngad on uued või sissetöötanud?

[Mini]

Ma arvan, et see osade jutt on rohkem telefoni jutt. Äkki te saaks oma telefoninumbri anda.

[RayokaS]

To:Mini; OK 5040693
To:Ishijupp; Sai siis proovitud süüde tagasi originaalseadesse sättida ja segu rikkamaks teha kuid järjest hullemaks läks. Selle varasema süüte ja vaeseima seguga oli mootoril vähemalt esimesed jahedamad minutid jõudu. Rikkama segu ja nn. "raamatujärgse" süütega hakkas detonatsiooni moodi vibra mootoris pihta koos jõu kaoga praktiliselt kohe kui natuke rohkem koormust mootorile sai antud. Mootorit ise remontinud ei ole. Silinder sai maha võetud ja kolb, rõngad vändalõtkud jms. üle vaadatud. Põhiasjad tundusid suht norm olevat. Sürr on just see, et külmalt sain aparaadi tööle nagu peab. Ei mingit detonatsiooni, jõudu säärase vanakese kohta normaalselt. Ehk õnnestub kellegi töötavat analoogi võrdluseks kaeda...ega muud üle ei jää...

[Ishijupp]

Miskit on väga viltu. Detoneerima hakkab mootor siis, kui süüde on kütuse oktaanarvu jaoks liiga varajane. Mida kõrgem oktaanarv, seda varasemaks saab süüdet ilma detonatsiooni tekkimiseta seada. Kui mootor on ette nähtud 76 bensiini jaoks ja kasutusel on 95 bensiin, siis ei tohiks detonatsiooni "originaal" süüteasendi juures kuidagi tekkida. Ikkagi- kontrolli süütehetk mõõtes küünlaaugust (tsekka raamatust- mingi 2-3mm peaks enne ÜSS olema). Ja üks mis kindel- lahja seguga ajab temperatuuri nii üles, et kolb sulab. Viimast väidet olen kontrollinud kaks korda oma jupiteri kolbidel. Praegu sõidan sisse dneprit, sellega olin samuti hädas kuumenemisega. Segu maksimumini viimine vähendas temperatuuri sedavõrd, et enam kinni kiiluma ei kippunud ja sain rahulikult sissesõitu jätkata. Mingi kala sul seal mootoris on, aga kirjelduse järgi kahtlustan, et mingil põhjusel on ikkagi süüde räigelt vale- 95 bensuga peab igasugune vene tehnika liikuma üsna normaalselt. Igaks juhuks kontrolli ka kompressiooni....

[RayokaS]

Vanad "pardiperse" Vjatkad jõid originaalis 66 bensiini, aga arvan samuti et 93 kasutamine ei tohiks küll detoneerimist soodustada. Pigem vastupidi. Süüte panin õigeks kraadi täpsusega (29 kraadi enne ü.s.s.). Tehase märk oli seekord löödud täpselt. Uurisin seekord ka katkesti kontakte lähemalt. Vana peremees oli need miskipärast jube väiksele vahele seadnud (0,2 mm). Raamat näeb ette 0,3..0,4. Panin asja õigeks kuid ikkagi on suht tuntav sädelemine kontaktide vahel mootori töötades. Samas meenus ka, et tal oli üks lisa kondekas süütepooli külge aretatud, mille ma ära jätsin kuna ilma selleta oli küünla säde korralik ning mootor käivitus nagu paremini. Kala ongi vist sädeme hüppamises....eriti suurematel pööretel.

[Lend]

95 jne. kütust võib valada vanematesse vene mootoritesse, kogu jutul on ainult üks aga. Kuna vanemates mootorikütustes oli väävli sisaldus suurem, siis see kütus ka määris paremini. Kuna uued Eestis müüdavad mootorikütused on tänapäeval vähese väävli sisaldusega või mõnel pool ka juba väävlivabad, siis selleks, et neid vene masinates ja madalama oktaanarvuga masinates kasutada tuleb sul lisada määrimist parandavaid aineid. Leiad auto kauplustes jne. Oktaan arvuga ei ole siin midagi pistmist, erinevad määrimis omadused kütustel on see, mis tapab, sulatab ja kokku jooksutab. Nii palju kütusest, loomulikult võib sul seal veel midagi olla.

[IIIFFFAR]

Minge palun natuke p.. või puu taha. Väävel põle nüid päris kindlasti määrimist parandanud. Omal ajal nood ikka pliiühendid olivad, mis klapisääri võidma pidid. Uuel ajal kaaliumiühendeid selleks lisaaineks pruugitakse. Väävliga solgivad kütet kodukootud keemikud-kütuseärikad ja selle eest on pidevalt hoiatatud. Pääle selle, too omaaegne 76 ja nüüdne 95 ei kannata päris täpselt võrrelda, kuna ühel juhul on number määratud mootori-, teisel juhul uurimismeetodil. Too vahepääl saadavalolnud 80 vai 81 oktaanine bens (vai mis ta just oli) olndki tegelikult vana tuttav 76 aga teise numbriga iseloomustet. Ja tolle praeguse 95 oktaan teises mõõtkavas tuli sinne 80-90 vahele. Lugesin just soome foorumist Neste asjameeste kommentaari vanarattahuviliste küsimise pääle, ei leia praegu kiiruga üles, et linki panna.
Siin foorumis igatahes

Lisaks on endiste ja praeguste mootorikütuste olulisimaid erinevusi, mis mootori töötamist ja bensukulu puudutab, hapnikusisalduse muutus. Mil moel see täpselt tunda annab, pole veel päris selgeks saanud. Umbes miskit sellist, et uued autod tehakse ökonoomsemad ja bensiin siis vastavalt selline, et seda ikkagi rohkem kuluks

[stretch]

95 jne. kütust võib valada vanematesse vene mootoritesse, kogu jutul on ainult üks aga. Kuna vanemates mootorikütustes oli väävli sisaldus suurem, siis see kütus ka määris paremini. Kuna uued Eestis müüdavad mootorikütused on tänapäeval vähese väävli sisaldusega või mõnel pool ka juba väävlivabad, siis selleks, et neid vene masinates ja madalama oktaanarvuga masinates kasutada tuleb sul lisada määrimist parandavaid aineid. Leiad auto kauplustes jne. Oktaan arvuga ei ole siin midagi pistmist, erinevad määrimis omadused kütustel on see, mis tapab, sulatab ja kokku jooksutab. Nii palju kütusest, loomulikult võib sul seal veel midagi olla.

No ma ei tea, kui jutt käib kahetaktilistest mootoritest, siis minuarust on seal ikkagi põhiliseks määrdeaineks bensiiniga segatud õli. Muidugi võib-olla ma eksin...

[kullokas]

Selline vanakese kiire ülekuumenemine kisub üsna tõenäoliselt omadega elukaare lõppu jõudnud kolvi ja rõngaste mängumaale. Silmaga ei pruugi jah suurt midagi seletada (rõngaste lukupilu silindris ikka mõõtsid?), ent rõngastest mööda ronivad kuumad põlemisgaasid teevad oma "paisutamistöö" ikka väga ruttu. Samasuguse "müstilise" jõuakaoga jändasin oma Vjatka üleminekumudeliga (uuem kere, aga ilma elektronsüüteta) päris pikalt. Põhjus ikkagi kolvis. Paraku on too kõrgendusega kolb ja rõngad tänaseks paras defka...

[Lanos]

Sinu probleem on mulle tuttav. Nimelt on selline 150 cm3 mootor mul traktorikese peal. Bensiini sööb see mootor igasugust. Karbussi reguleeringu tõttu (kui umbes pole) välja ka ei sure. Kuid süüde on omaette lugu. Minu omal olid vist kontaktid nii lõpuni kulunud ja loksusid tihvti otsas et pidevalt sarnane jäma. Panin teised kontaktid, uue kondeka, uue piibu ja juhtme ning mootor töötab nagu kella värk.
Kahjuks on sellele mootorile peaaegu võimatu varuosi hankida.

[Romka]

No mina sõidaks raudselt õli/bens vahekorras 1:50 ja õli kasutaks 2T täissünti ja olen kindel, et poleks mingeid probleeme (järgi proovidud võrride peal).

[RayokaS]

To: Lanos: Tänud! Seda infi mul vaja oligi. Nüüd on teada, et surveastmetega pole vaja jamama hakata. Ise kaldun ka arvama, et asi süütes (kontaktid samuti üpris kulunud). Kolb ja rõngad peaks olema suht OK. Pilud ja muud värgid said mõõdetud ja ka kompressioon on tip-top. Käivitub hästi ja aeg-ajalt on ka jõudu normaalselt. Üritan lähemal ajal selle kontaktivärgi üle vaadata. Kui see ei peaks aitama, siis kisun
talve poole mootori laiali ja teen täisremondi...

[meesmetsast]

To: Mul on originaalkarpa K-55 koos 165'se düüsiga.

Saad äkki sellest k-55 karpast pilti teha. Mul endal ka vjatka. Aga arvatavasti mul mingi muu karpa peal. Tahaks nähamilline see k-55 välja näeb.

Tänud.

[RayokaS]

To: meesmetsast; Palu "piiblis" (Mootorrattad ja motorollerid) on ka selle karpa joonis ja muud infot. Aga tegin ka mõned pildid. Ehk on abiks.

Omalt poolt tänud meelde tuletamast, et ka oma Vjatkake on pikemat aega garaažis tähelepanuta nukrutsenud. Peaks millalgi selle kontaktide/süüte/mootorivärgi ikka ette võtma. Talv juba enam vähem käes....        

[newyorkboy]

minu vjatka joob küll 95 hea meelega !!