[Jesper]

Nojah, iseasi palju sellest madalal kiirusel nikerdamisest kasu on, kui maanteekiirusel peaks asi hapuks minema. Minu hinnangul väga ei ole, sõidutreeningu eesmärk on harjutada sisse komplekt reflekse ohuolukordade kiireks lahendamiseks, aga kiirusel 40 km/h harjutades on aega liiga palju ja auto käitub hoopis teisiti. See nüüd ei tähenda seda, et nullist alustades peaks alustama kohe kiirusel 120 km/h kurvide võtmisega, lihtsalt ma isiklikult ja oma kogemuste najal ütleks, et kuskil parklas või metsa vahel tiirutamine on ainult kriipsu võrra parem kui mitte millegi tegemine, arenguruumi sealt edasi on veel kõvasti.

Minu aparaat on oma praeguses seades näiteks järskudes kurvides kuival asfaldil kiirusel 40-50 nikerdades tugevalt ülejuhitav, aga 80-100 juures muutub neutraalseks, liigse kiiruse juures lihtsalt astub külg ees rajalt minema, mingit tavapärast korrigeeritavat külglibisemist lihtsalt ei teki. Moodsad autod muutuvad kiiruse suurenedes jällegi alajuhitavaks, näiteks kui märjal asfaldil sõites tuleb ootamatult ahenev (väheneva raadiusega) kurv vastu, siis 90% tõenäosusega pole kasu parklas käsipiduriga harjutatud tagaotsa libisemise korrigeerimisest, vaid tuleb masinat laugeimat võimalikku trajektoori kasutades kurvi sisemuse poole meelitada, et väljumisel vastassuunavööndisse (paremkurv) või kraavi (vasakkurv) ei satuks. Enam vähem sama lugu on ka "põdrakatsega", väiksel kiirusel munades sõidad "põdrale" külg ees otsa, suurel kiirusel pärast põtra kraavi.