Kogu tõde autoajaloost :D
#1

Panen siis kirja kogu tõe autoajaloo erinevatest etappidest, kus on eriti suur osatähtsus vene andekatel leiduritel ja tehnikutel , kes oma ideedega, avastustega ja leiutistega jõudsid välismaalastest kaugele ette.
Praegu on juba vaieldamatult kindlaks tehtud vene leiutajate prioriteet esimese bensiinil töötava sisepõlemismootoriga auto loomises.
Pioneeriks auto loomise alal oli Nižni Novgorodi kubermangu talupoeg pärisori Leonti Šamšurenkov, kes juba 1741.  a. tegi ettepaneku "isejooksva vankri" valmistamise kohta.
Pärast palju aastaid kestnud vintsutusi läks andekal leiutajal korda tõmmata tähelepanu sellele ettepanekule ja leida vahendeid valmis ehitamiseks.
Vankril oli neli ühesuguse läbimõõdugaratast.Sõiduk pandi liikuma inimjõul pedaalide abil ning oli arvestatud kehele reisijale.
Vankri juhtimine toimus hoobade abil. Vanker oli varustatud läbisõidetud tee pikkuse mõõtjaga, mis oli praegusaegsete kilomeetrilugejate algkujuks.
1. novembril 1752. a. jõuti vankri ehitamisega valmis ja see esitati katsetamiseks. Katsete tulemused tõendasid täiel määral vankri töötamiskõlblikkust.
Šamšurenkovi järglaseks oli silmapaistev vene leidur ja mehaanik Ivan Petrovitš Kulibin, kes 1791. a. ehitas "iseliikuva vankri" , millega ta sõitis Peterburi tänavail. Selle vankri konstruktsioon oli eelmisest tunduvalt täiuslikum, omades kaht vedavat ratast ja ühte juhitavat esiratast . Vankril oli ees üks koht reisijale ja peale selle üks koht inimesele , kes pani vankri liikuma pedaalide abil.
Jõu ülekanne pedaalidelt tagumistele veoratastele toimus rea mehhanismide abil. Nende mehhanismide hulka kuulus põrkmehhanism, mis tagas rataste vabakäigu tema liikumisel teelangudel ja inertsiga ; hooratas, mis tagas rataste ühtlase pöörlemise ; hammas-ajamid, mis võimaldasidsaada kolme erinevat ülekannet. Vanker oli varustatud kandpiduritega ja hoob rooliseadmega. Tagarataste teljed pöörlesid raamile kinnitatud siledatel silindritel. Need silindrid olid rull-laagrite algkujuks. Vanker arendas kiirust kuni 30 versta tunnis.
Seega on mehhanismid, millest koosnes Kulibini vanker, kaasaegse auto šassiimehhanismide - jõuülekanne, pidurisüsteem ja juhtimisseadmete - algkujuks.
I.P.Kulibinileiutisel oli tohutu tähtsus auto loomise- ja arenguloos ning ajaliselt jõudis ta tunduvalt ette samasuguste mehhanismide ilmumisest välismaal.
Vene leidurite edasiste pingutuste peamiseks eesmärgiks auto loomise alaloli rakendada vankrit liikuma paneva lihastejõu asemel mehaanilist mootorijõudu ning täiustada üksikuid šassimehhanisme.
Aurumasina leiutamine suure vene leiduri I.I.Polzunovi poolt 1763. a. andis võimaluse laialdaselt arendada tööd selles suunas, sest juba Poluzunov ise väljendas korduvalt mõtet tema masine universaalsetest kasutusvõimalustest. Vene ledurite poolt tehti hulgaliselt katseid aurumasina kasutamiseks iseliikuva masina käimapanemiseks.
1830. a. Peterburi meister K. Jankevitš koos oma abilistega töötas välja auru jõul iseliikuva "kiirsõiduki" projekti.See sõiduk pidi arendama kiirust kuni 30 km/t., omades kindlat pidurisüsteemi. Välismaised nõuandjad, kes olid Venemaa Teedevalitsuse eesotsas , matsid selle projekti maha.
Mõni aeg hiljem ehitas Uraalis leidur Ammos Tšerepanov aurujõul liikuva veoki "auru-elevandi" , mis töötas edukalt teedel,vedades maaki ja metalle järelhaagitavail vankritel.
1820.a. ehitati Peterburis vene inseneri V.P.Gurjevi poolt maailma esimene puitpakkudest tänavasillutis.
Edasi Gurjev töötas välja projekti pakkmagistraalteede ja linnadevaheliste roobasteede ehitamiseks, millel pidid liikuma auruveokid järelvankritega. Seega oli selles projektis juba arvestatud , et rööpmeteta liiklusvahendite - autode- edukaks kasutamiseks on vaja ehitada permanentkattega teid.
Vaatamata selle projekti ja rea teiste projektide hoolikale väljatöötlusele, ei leidnud need vajalikku rakendamist.
Katsed kasutada aurumasinat vankrite liikumapanemiseks rööpmeteta teedel siiski ei viinud kiireltliikuvate, töövõimeliste autode loomiseni just aurumasina kohmakuse ja primitiivsuse tõttu.
Kerge , kiirekäigulise ja ökonoomse sise põlemismootori leiutamine sai aluseksauto edasisele täiustamisele.Säärase bensiinimootori projekti töötas esimesena välja vene merelaevastiku kapten O.S.Kostovitš. 1879. aastal esimesena maailmas, leidis see projekt teostamist. 1880.a. prooviti mootorit, millel oli kaheksa silindrit, vesijahutus, õlitussüsteem ja elektrisüüde.Mootor täitis kõik kontrollaktsed edukalt, arendades oma võikese raskuse ja mõõdete kohta ennenägematut võimsust- 80 HJ. Leidur-tehnikut O.S.Postovitšit võib pidada transporttüüpi bensiinimootorite loomise pioneeriks ja algatajaks.
1882. a. ehitati vene inseneride ja andekate leidurite Putilovi ja Hlobovi poolt esimene sisepõlemismootoriga auto maailmas. Leidurid kasutasid seda autot liikumiseks rea aastate vältel.
1885.a.vene konstruktor B.G.Lutski ehitas vertikaalsete silindritega nelja- ja kuuesilindrilised sisepõlemismootorid.
Vene leidurite Jakobi poolt akumulaatori ja Ladõgini poolt elektrilambi leiutamine aitas kaas auto elektriseadmete arengule.
Nii oli juba möödunud (ülemöödunud) sajandi lõpuks andekate vene leiduriteja teadlaste poolt välja töödatud ja loodudkaasaegse auto kõikide peamiste mehhanismide ja agrekaatide, kaas aarvatud mootori algkujud.Edasine töösel alal oli suunatudmehhanismide konstruktsioonide ja nende tootmismeetodite arendamisele ja täiustamisele.


Nii ja nüüd küsimus. Miks pole me enam kuulnud sellistest andekates leiduritest? ja kas kõik Benzid ja Fordid on vaid kapitalistlik propaganda? RolleyesRolleyes

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#2

8 silindriline 80 hj mootor aastal 1880... Toungue
Venelased oleks omal ajal imeasju valmis ehitanud, kui ainult kurjad välismaalased poleks kaikaid kodaratesse loopinud.

Meenus üks lõik nõukaaegsest füüsikaõpikust, kus väideti et nähtuse nimega 'Volta lained' avastas venelane Ivanov. Miks ta oma avastuse itaallasest kolleegi järgi nimetas, jäi selgusetuks...

Rover 3500 - European Car of the Year 1977
Vasta
#3

Täpsed teadmised ja faktid on olemas ainult täppisteadustes. Ühiskonnateadustes on kõik suhteline ja sõltub vaatenurgast. Sh ka ajaloos ja tehnikaajaloos. Enamike ajaloo leiutistega on selline lugu, et seda on teinud mitmes paigus mitmed inimesed korraga - vahel sõltumatult üksteisest, vahel aga ka etapikaupa.

Objektiivselt vaadates tuleks vaadata, kelle leiutis võeti rohkem eeskujuka ja/või läks kasutusse. Kui aga on soov mingit riiki/rahvust esile tõsta, saab tavaliselt ajalugu ka selle tahu pealt kirjutada. Kaasfoorumlase maniwaldi postitus on selle suurepärane näide. Ma ei usu, et seal midagi olulist valet oleks, pigem on osa tähtsaid asju hoopis vahel jäetud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

To maniwald

Millisest kirjandusallikast jutt pärineb?
Vasta
#5

valdo Kirjutas:Ma ei usu, et seal midagi olulist valet oleks
No kuule...
Keegi Polzunov leiutas aurumasina 6 aastat enne Watti?
Venelastel oli kompaktne ja töötav 8-silindriline mootor juba sel ajal, kui läänes püüti 1-silindrilisi kuidagi moodi tööle panna?
Putilov ja Hlobov töristasid autoga ringi 3-4 aastat enne Daimlerit ja Benzi?
Vähe sellest, neil olid juba ka 4- ja 6-silindrilised mootorid...
Tõenäoliselt leiutasid nad ka ratta juba enne sumereid Big Grin

Kui neil kogu see kraam olemas oli, siis oskasid nad seda väga hästi saladuses hoida. Ei võtnud patente, ei suhelnud lääne kolleegidega. Ja miks nad siis oma leiutisi ei rakendanud? Ilmselt nad hävitasid kõik oma suurepärased masinad kohe peale seda kui olid nad valmis ehitanud, ning veendunud, et nad töötavad.

See ei saa olla tõlgendamise küsimus, see peab olema räigelt liialdatud. Võibolla tõesti on venelased mõne asja leiutanud ja seejuures teenimatult unustatud, aga ei saa olla võimalik, et nad on tegelikult kõik asjad leiutanud ja lasknud iga jumala kord kellegil teisel saada kogu au ja kuulsuse osaliseks.

Loomulikult saab ajaloo kirjeldamisel tõsta esile neid sündmusi, mis näitavad riiki/rahvust soodsas valguses, aga ma arvan, et antud tekstis esitatud sündmused ei ole enam ajalugu, vaid muinasjutt.

Rover 3500 - European Car of the Year 1977
Vasta
#6

Kõiki maailma asju ei pea ju ometigi patenteerima. Kui inimene on teise inimesega vend ja sõber, siis ei ole ju vahet. Mina usun küll seda mis Maniwald kirja pani, sest ma olen seda pea kõikidest autoõpikute eessõnadest lugenud.
Meie kõrval asub lihtsalt unistuste maa, me oleme ka ise selle osa olnud, kuid pole osanud piisavalt unistada.
Omalt poolt lisaksin siia oma näite: kunagi kirjutas Margus Hans Kuuse Autolehes, artiklis nõukogude limusiinidest, et ühe GAZ 14 tootmiseks kulus samapalju raha kui keskmise 9 kordse kortermaja ehitamiseks. Just eile sõitsin ühe sellise autoga mööda Lasnamäe kanalit ja vaatasin, et keskmised majad on 2 trepikojaga, igal korrusel on 4 korterit ja korteri hind on valdavalt 1 miljon.
Järelikult: müüa GAZ 14, aastast 1982, musta värvi, elektriaknad, konditsioneer, 7 kohta, roolivõimendi, automaatkast, kaasa talverehvid, heas sõidukorras, hind: 72 miljonit krooni!

Benz ja Ford - tehke järele kui oskate!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#7

kes nõukaajal koolis pole käinud neile tundub selline leiutiste jutt venemaalt võibolla ka usutav aga kes käis see mäletab, et tollal õpetati, et enamuse asju on pärit venemaalt, ja muuseas kas mäletate kunagist artiklit Nelli teatjas, et Ayrton Senna on eestlane, tema vanaema Anna Sänna elab siiani Valgas
Vasta
#8

Sai kah kooliajal toda raamatut loetud, kus kõik need venelaste leiutised üles loetud. Kirjutatud oli too muidugi Stalini ajal. Venelastel oli säärase propaganda kohta hea ütlemine: Россия - родина слона! (Venemaa on elevandi sünnimaa).
Aga lugu Ayrton Senna Eesti päritolust ilmus minu meelest ajalehes nimega Liivimaa Kroonika, ja kas mitte Raimu Hanson autor polnud.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#9

Panen siia ühe lingi, kust saab lugeda venelaste autodisaini alastest leiutistest:

http://ned.ronet.ru/0/Autosalon06.htm

Põhimõtteliselt võiks siis siia teemasse kirja panna kõik need asjad, mida venelased on leiutanud Smile
1) ...
Vasta
#10

taruvaras Kirjutas:To maniwald

Millisest kirjandusallikast jutt pärineb?
V.I.Anohhin / Tehniliste teaduste kandidaat
"Autode ehitus"
Tallinn 1953

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#11

Samas olid väga levinud kogu Nõukogude kraami kiitmine. Enam jaolt avaldus see igasugustes plakatites ja hüüdlausetes.
A´la Nõukogude võim on ... , Nõukogude naine suudab... jne.
Siinkohal siis plakat Tallinna Polutehnikumi elektroonikaklassist- "Nõukogude mikroskeem on kõige suurem". Inspektsioon käis ja vaatas, sügas kukalt , muigas ning lahkus.
Siia teemasse veel see , et sisepõlemismootorite teooria on rajanud vene teadlased professorid V.I.Grinevetski ja N.R.Briling.
Teerajajaks autoteooria alal on akadeemik E.A.Tšudakon, kelle rohkearvuised tööd on olnud aluseks kodumaiste autode loomisel.
Nii äkki on kellelgi aega ja viitsimist vaadata rohkem informatsiooni nende andekate teadlaste kohta. Endal kahjuks puudub raamaturiiulist ENE vana väljalase. Arvan , et seal peaks ikka midagi kirjas olema.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#12

Kuna need asjad leiutati ränkades isewalitsuse tingimustes ja leiutajad olid proletariaadi ja talupoja klassist ei tundnud tsaaariwõim nende wastu huvi.Walitsev klass kartis uuendusi kuna tööliste ekspluatéerimine tõi neile rohkem kasumit kui masinad.Alles 1917 kui hakkas paistma ere sotsialismi päike said lihtrahwa hulgast pärinenud leidurid said täie innuga oma teadmisi oma kodumaa jaoks teoks teha.Umbes nii wastas mu natsionalistlikutele(õpetaja sõnad) küsimustele minu kunagine ajalooõpetaja
Vasta
#13

Изобрёл Попов радио, включил, а слушать-то нечего...

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#14

Päris huvitav jutt venelastest ja Venemaast.
Tegelikult on venelased andnud inimkonnale vaid 3 "leiutist":
puhvaika, lubjavildid ja samovari...
Vasta
#15

saphir Kirjutas:Päris huvitav jutt venelastest ja Venemaast.
Tegelikult on venelased andnud inimkonnale vaid 3 "leiutist":
puhvaika, lubjavildid ja samovari...

Ära teise äärmusse kaldu - tõde on ju kuskil vahepeal!

OK, mõned näited.

1. Värvifotograafia - Sergei Prokudin-Gorski (OK, üks paljudest, aga siiski üks varasemaid toimivaid tehnoiloogiaid. Ja mis siis, et bolševike eest emigreerus.)

2. Helikopter - Igor Sikorski (mis siis, et üks kaasleiutajatest ja mis siis, et töötav eksemplar sai valmis alles emigratsioonis)

3. Roomikmasin (-auto, -traktor) - Adolf Kegresse (keelelt ja kultuurilt prantslane, aga Tsaari-Venemaal sündinud ja esimene masin konstrueeriti seal).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

Kuskilt olen kuulnud, et Pobeda mootor on konstrueeritud eestlase poolt. Räägiti sellest aastad tagasi Vikerraadio.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#17

Ega Eestlased kah mõkkud ole!
DRUZBA pidavat olema tehtud Eestlase poolt...küll ja ka venelased aitasid selle ülitise loomisele kaase sobiva loomingulise keskonna loomisega.
Samuti peaks ka termopaar olema avastatud Tartus, nime enam ei mäleta kuid tänapäeval ilma termopaarita temperatuuri mõõtmist ja automaatikat oo raske ette kujutada. Jah teadlane nimetas seda küll soojuselektriks või miskit, hilisemad seletused ja tõestused tulid kelleltki mujalt kuid nähtus avastati siiski Eestis Tarus!
Vasta
#18

inc Kirjutas:Ega Eestlased kah mõkkud ole!
DRUZBA pidavat olema tehtud Eestlase poolt...küll ja ka venelased aitasid selle ülitise loomisele kaase sobiva loomingulise keskonna loomisega.
Samuti peaks ka termopaar olema avastatud Tartus, nime enam ei mäleta kuid tänapäeval ilma termopaarita temperatuuri mõõtmist ja automaatikat oo raske ette kujutada. Jah teadlane nimetas seda küll soojuselektriks või miskit, hilisemad seletused ja tõestused tulid kelleltki mujalt kuid nähtus avastati siiski Eestis Tarus!

Sul on õigus.

Termopaari leiutajaks peetakse tartlast Thomas Johann Seebeck'i (kuigi ta oli saksakeelne) 1821. aastal.

Družba konstrueeris väidetavalt Siberisse saadetud Eesti füüsik ja kirjanik Boris Kabur aastail 1947-50.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#19

Samovar peaks Hollandist pärit olema.Peeter 1.tõi ta sealt Venemaale.
Vasta
#20

to Valdo
Kegresse tuleks siiski lugeda poolroomikmasina loojaks (ees rattad, taga lindid). Üks selline kuulus Leninile ja sellest räägiti nõuka ajal päris palju.

Paljud peavad ka matrjoskat venelaste väljamõeldiseks. Tegelikkuses olevat nad selle jaapanlastelt sisse vehkinud. Lugesin sellest ühest vene ajakirjast.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne