Vedrustus
#1

Tahtsin seda teada, et mulle on väidetud, et mossel peaks olema hea vedrustus ja ta sobib kruusateedele, seda võiks ka sellest järeldada, et ta on liigagi kõrgeks ehitatud ja näeb siis üsna kiitsakas välja. Aga kui sõita mõnel treppis teel, siis vaatad, et kõik rappub metsikult, samas kui mingi väljamaine auto kihutab sust mööda ja sa ei saa aru kuidas see võimalik on, kas ta auto ära ei lagune. Et miks värinad auto keresse kanduvad ja kas asi võib ka selles olla et auto ise logiseb liiga palju. Või ei olegi see vedrustus nii hea? Ja mis asi on pneumaatiline vedrustus?
Vasta
#2

See vedrustus ei olegi nii hea. See sobivuse väide on selline puhtinimlik enesepettus, mulle meeldib ka mõelda et ma olen ilus ja tugev, hoolimata sellest et vöökoht muudkui paisub ja trepid võtavad võhmale.

Pneumaatiline vedrustus on vedrustuse tüüp, mille puhul vetruv element ei ole mitte metallist vedru, vaid spetsiaalne õhkpadi.
Vasta
#3

piezvaniman Kirjutas:Tahtsin seda teada, et mulle on väidetud, et mossel peaks olema hea vedrustus ja ta sobib kruusateedele, seda võiks ka sellest järeldada, et ta on liigagi kõrgeks ehitatud ja näeb siis üsna kiitsakas välja. Aga kui sõita mõnel treppis teel, siis vaatad, et kõik rappub metsikult, samas kui mingi väljamaine auto kihutab sust mööda ja sa ei saa aru kuidas see võimalik on, kas ta auto ära ei lagune. Et miks värinad auto keresse kanduvad ja kas asi võib ka selles olla et auto ise logiseb liiga palju.

Aga küsi mõne Lääne päritolu odavama rahvaauto omaniku käest, kes sõidab ka halbu teid, palju tal on veermiku/vedrustuse tükke läinud? See, et auto Sinu p.... ei värista, ei tähenda veel, et ta veermiku tükke ei lõhu. Need on ikka kaks iseasja...

Mina sõidan nt Lada 111ga Eestimaa halbu teid ja olen nt küll veermikuga rahul. 294 tuh km läbimise järel on rattalaagrid algsed, amordid teised, šarniirid teised (üks oli veel hiljuti algne), rooliotsad ka teised. Stabivarda puksid muide on originaalid, taga-amordi puksid ka, esiamordipuksid on teised. Ei usu, et Mossel see asi väga palju teisiti on...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

mossel on see asi ikka palju teisiti.300 000 kuluvad isegi hea hoolduse korral tagavedrud läbi.rääkimatta puksidest,mis ei taha 10 000 kesta.
nendest varuosadest,mida praegu poes pakutakse pole mõtet üldse rääkida.näiteks tagavedru puksid kulusid läbi 2005 aasta suursõidu raames.
Vasta
#5

Vedrustuse puhul tuleks vaadata kahte asja:
esiteks vedru ise, mis on elastne vedruteras, või siis õhkpadi. Selle ülesanne on muuta ratta asend kere suhtes elastselt liikuvaks;
teiseks amortisaator, mille ülesanne on ratta liikumist kere suhtes summutada.
Kui amortisaator ei tööta, või ei ole antud autole ja teeolule sobiv, siis tekibki selline olukord, nagu eelpool kirjeldatud.

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#6

Mina ei keskenduks niiväga sellele, et võrrelda moodsaid autosid Mossega. Tänapäevased materjalid ja tehnoloogia on ikka midagi muud. Ma timmin oma Mosse eakaaslasest Fordi kuidas oskan, aga referentsiks oleva Peugeot 206 sõidumugavuseni on veel oioi kui pikk tee. Kuuekümndendate tehnoloogial sellise suurusega keres on lihtsalt oma piirid, mille ületamine nõuab põhimõtteliselt puhtalt lehelt alustamist.

Selle probleemiga (Mosse vs tänapäeva auto) pole mõtet liigselt oma pead vaevata, võta seda raputamist ja muud kui auto iseloomujoont. Kui sellise iseloomuga auto sinu soovide ja ootustega kokku ei käi, siis võibolla tasuks kaaluda teist marki auto soetamist.
Vasta
#7

Jah, ma lihtsalt otsisingi kinnitust, et mossega ikka ei ole kruusateel parem sõita,kuigi jutt oli siis 82 aasta honda civiku võrdlusest vist mossega, selline hästi madal ja kitsas oli,et võibolla tollega oli siis veel hullem
Vasta
#8

Aga kui osta poest mingid uued amortisaatorid ja võibolla vedrud, ei tea kas asi läheks paremaks. Ei tea kas need, mida reklaamitakse üldse mossele alla lähevad, ja liiga kalliks läheks asi vist ka.
Vasta
#9

Sa uuri parem Moskvich` Liiga meestelt kuidas nemad on oma masinal
ehitanud kruusateedel toimiva vedrustuse.
Iseasi,kui palju nad rääkida tahavad,ikkagi "firmasaladus".Loe siit ka:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=10760

1985 Lada 1300 SL
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne