RIGA mopeedi silindri kinnitamine
#1

Vanemal RIGA mopeedil ei saanud korralikult silindrit moortori külge kinnitatud, kuna mutritel oli vint maas. Sai 4 silindri kinnituspolti ära vahetatud ( motopoes täiesti olemas) . Nüüd aga tekkis huvitav probleem: M6 mutter ei kinnita korralikult, loksub kergelt. paistab et vindid ei sobi 100 % selt . Sai kõik mutripoed läbi käidud... sobilikke mutreid ei ole...
Kas kaasfoorumlastel on ka sellist naljakat probleemi tekkinud. Ja ehk oskab keegi lahendust välja pakkuda.

PS elukoht Tartus
Vasta
#2

EdW Kirjutas:Sai 4 silindri kinnituspolti ära vahetatud ( motopoes täiesti olemas) . Nüüd aga tekkis huvitav probleem: M6 mutter ei kinnita korralikult, loksub kergelt. paistab et vindid ei sobi 100 % selt.

Sellist olukorda ei saa olla, et M6 on ette nähtud, aga jääb "natukene" valeks ehk siis on vaja veidi "teistsugust". Kõik meeterkeermed on maailmas ammuilma standarditud (läbimõõdu ja keermeniidi sammu osas) ja nad kas sobivad või ei sobi. M6 - täpsemalt tavaline "jämekeerme" M6 - on pikemalt lahti kirjutatuna M6x1, st keemeniidi samm on täpselt 1 mm. (Lisaks veel niidi tõusunurk 60 kraadi, mis on aga kõikidele meeterkeermetele omane.)

Tegelikult oleks Sul vaja vast pikki mutreid, sest tavalised mutrid jäävad silindripea kinnituse juures vast liiga nõrgaks. Vähemalt minu Riga-3l on seal pikkmurtid. Kas leiad need pikkmutrid kusagilt kinnitustervikutega tegelevast firmast (Würth, Baltic Bolt vms) või lased need kellelgi teha või teed ise (nt kuuskanttoorikust lõikamise/puurumise/keermestamise teel) jääb Sinu otsustada. Nelja pikkmutri isevalmistamine ei ole ka eriti suur töö... nt mul Kurtnas eksponeeritaval Laanbergi kaubaveorattal olen ma ise (lehtmetallist muide) valmistanud kümneid mutreid, sest kust neid tollkeermes neljakandilisi murteid ikka saada võimalik on...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

iz350 Kirjutas:Praegu poodides müüdavatest mopeedi juppidest ei kannata paljude kvaliteet mitte mingisugust kriitikat... võivad olla ka praak tikkpoldid.Aga võivad olla ka mingid muus mõõdus mutrid.

Seda saab ju ülilihtsalt testida! Kui Sul on olemas kasvõi üksainus mingi vähegi arvestatava kvaliteediga M6 poldi/mutri paar, siis selle mutri otsakruttimine tikkpoldile ütleb otse, kas tikkpodi keere on M6 standardi mõõdus või on detaili valmistamisel mingi töötlusvea tõttu keermeläbimõõt/ niidi tõusunurk vm liialt väike. Kui see mutter väga loksub seal poldi otsas, siis võib selle tikkpoldiga vareseid loopida... või sõber-Kuusakoskit õnnelikuks teha Wink

Juhul, kui tikkpolt on tõesti praak, siis ei ole probleem see ka uus teha. Tuleb ainult hankida kusagilt 6-7 mm läbimõõduga ümarterast, lõigata see vastava pikkuse juppideks ning otsad vajalikus pikkuses keermestada (tavalisi jäme-meeterkeerme puure/lõikajaid, N-Liidu aegseid ja piisvalt kvaliteetseid liigub igal pool odavalt ja lademes, nt pea kõikidel kola-laatadel a la Kurtna, Melliste, Vao, Seidla jne).

iz350 Kirjutas:Mis puutub nendesse Valdo poolt mainitud pikkadesse mutritesse,siis enamuses ehituspoodides müüakse niinimetatud JÄTKUMUTREID.Selline M6 keermega jätkumutter on ca 20-25 mm pikk.Tänu oma pikkusele on neid väga mugav mopeedi ja võrride silindripeadel kasutada.Pole isegi toruvõtit vaja kasutada(võrril vähemalt).

Sorry, need ehituspoe jätkumutrid ma täiesti unustasin! Muidugi, kui on plaan sõiduk algsena restaureerida, siis on mõistlik need lõigata lühemaks, st tehase poolt algsena paigaldatud mutrite mõõtu. Loomulikult ei sega pikem mutter sõiduki ekspluatatsiooni, aga riivab silma... nt musta numbri taotlemisel võib punkte alla viia.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

iz350 Kirjutas:Ma kardan,et keermelõikuriga ümarmaterjalist tehtud tikkpolt pole just kõige parem lahendus.Isegi mopeedile.
[...]
Originaalsetel tikkpoltidel on keere sinna peale tehtud mitte lõigates,vaid rullides.Sellise meetodiga jäävad need poldid tunduvalt tugevamad,kui keermelõikuriga tehtud.Ja need silindri tikkpoldid on enamasti karastatud ka.

Kas ehituspoest ostetud M6 keermeslati jupp on ka Sinu meelest silindripoldi toorikuks liialt nõrk?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

mina ei julgeks ka ehituspoe keermelatti kasutada - see mingi eriti pehme materjal, kui juba keermelatist teha, siis würthist ostetud kõvemast terasest ekseplarist, mis ei olegi väga märgatavalt kallim
Vasta
#6

Suvalisest keermelatist ei soovitaks küll tikkpolti teha. Tavalise keermelati tugevus on 4.6, mis jääb kindlasti lahjaks. Polditugevusega keermelati (tugevus8.8) tunned ära kollaseks värvitud otsast ja osta on see mõttekas korralikust kinnitustarvikute poest, sest turul liigub ka suvalise tugevuse ja märgistusega keermelatte.
Teine võimalus on osta osakeermega M6 poldid. Neid on saada kuni pikkuseni 130mm. Lõigata poldil pea otsast ja lõigata sinna vajaliku pikkusega keere. Selle iselõigatud keermega poole keerad keermeliimiga karterisse ja jääb väga hästi pidama, kui korralikult teha.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#7

Tänan kõiki nõuannete eest. Uskumatu, aga tegemist oli praakpoltidega.
4 poldist 1 poldi keermed olid täiesti OK ( M6) . Nii et kõigile õpetuseks - vene värk tuleb alati üle kontrollida...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne