[valdo]

Kuivus on põhiline. Korrapärane ventilatsioon ajab ka asja ära.
Muld aluspinnaks loomulikult ei sobi.

Kui on kasutada ainult muldpõrandaga garaaž, siis võiks põrandale laotada 2-3 kihti paksu musta pakkekilet. Hoiab niiskuse tungimise alt üles ära ja eelkõige põhi säilub kauem.

Vett vast tänapäeval enam keegi oma lemmiku radiaatorisse ei vala, kaasaegne külmumiskindel (ja oksüdeerumisvastaseid aineid sisaldav) jahutusvedelik on obligatoorne ja odav.

Moodsate autode jaoks küll, aga mitte uunikumide jaoks! Probleem on nimelt selles, et "tosoolidel" (igasugused etüleenglükooli põhised jahutusvedelikud) on soojuspaisumine palju suurem kui veel. Seepärast on moodsad autod varustet paisupaagiga, mille suur maht selle jama kompenseerib. Kui vesi asendada säärase ollusega uunikumil, kus täiteava asub radiaatori tipus ning radiaatori ülemine anum "paisupaagi hädaasendajana" on üsnagi pisike, juhtub üks kahest: kas sooja mootoriga lükkab korgi surveklapi lahti ja ollus lahkub rõõmsalt süsteemist või külma mootoriga on olluse tase nii madal, et ülemine anum on lausa tühi ja ringvool katkenud. Tegelikult juhtub algul esimene, siis pärast jahtudes aga teine olukord...

Mida tähendab termostaadist suurele ringile suunatuse korral katkenud ringvool, vast ei vaja kellelegi siinolijaist kommenteerimist... Külgklappidega mootoril (Pobi, 51, Alma-Mosse, sahaar...) muidugi klapinduse jama võrra vaeva vähem, aga kõver kaas ikkagi vajab kas asendamist või siis lihvimist...

Pukkide peale paneb tänapäeval auto ainult see mees, kes soovib järgmisel sõiduhooajal õõtsapukse vahetada, kuna reeglina keeratakse need kinni asendis, kus auto on oma normaalsel kõrgusel maast - kõrgemale tõstes jäävad nad ju ilmaasjata pingesse...

Jällegi on see teave adekvaatne vaid supermoodsate autode korral, mitte aga uunikumide puhul. Sõltumatu esivedrustusega Volgal/Pobil on nt ju kogu "sillandus" vintpuksidel - neil on aga ükstapuha, mis asendisse nad jäävad, peaasi, et ekspluatatsioonil "tavott" "vindi vahel". Ja täissillaga masinatel on reeglina hoopiski lehtvedrud/kiiged (51, villised, Pobi/Volga tagasild), mille kohta sama jutt.

Ainsad asjad, mis jäävad pukkidel oleku korral pingesse, on kummipuhvrid. Aga nt Pobil/Volgal on need hilisemate Volgade/UAZi vastavate detailide vastu vahetatavad ja seega detailide saadavus ülihea. Ja veidi pragunenud piirdepuhver ei sega muide ka põrmugi sõitu...

Paagitäitmine ääreni on endiselt kohustuslik. Kui auto jääb rohkemaks, kui üheks talveks seisma, loomulikult lastakse see soga hiljem utiili ja valatakse asemele värske bensiin.

Paagitäis kallist bensiini utiili on ilmne raiskamine. Pigem aasta peale seismist ümber pumbata teise liikuvasse isendisse ning uus värske ollus asemele... Diisliga ei juhtu muide ka 15 aastaga midagi...