Postitused: 442
Teemad: 27
Liitus: Nov 2005
Maine:
3
22-10-2006, 23:02 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-10-2006, 23:06 PM ja muutjaks oli
Kadjakas.)
Milleks terastsisterne kokku neetida? Ja ühel pildil torkab silma kummaline klapp. Kas on pildilkujut mahutites hoitud miskit, mis üsna kiirelt ja ettearvamatult paisuda võib? Lihtsalt oletused.
Postitused: 442
Teemad: 27
Liitus: Nov 2005
Maine:
3
22-10-2006, 23:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-10-2006, 23:38 PM ja muutjaks oli
Kadjakas.)
Ei julge vaielda, äkki tõesti on nõnna vanad. Esimene pilt vähe eksitas ka, justkui miski tänapäevasem isolatsioon oleks peal olnud neil.
Postitused: 267
Teemad: 28
Liitus: May 2003
Maine:
1
Minu teooria kohaselt on tegu tsaariaegsete kitsarööpalise raudtee tsisternidega. Kas keegi lükkab ümber? Kasutati ilmselt kütuse veoks.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
Raudteeveeremi tsisterni jaoks tundub läbimõõt liig tagasihoidlik-pealegi-veeremi tsisternid, nagu ka suuremad kütusepaagid on alati seest vaheseintega eraldatud. Võibolla on mõni kuulnud nn Karl Vaino luksusvagunist kuhu algselt oli vann paigaldatud. Nagu kõik aru saavad-vanni vagunis ikka kasutada ei saa, nii ka vaheseinteta tsisterne.
Minu arvates tegemist võib olla ka peale sõda kuskil töökojas vana tehnoloogia järgi valmistatud kütusemahutitega näiteks mõne MTJ jaoks. Tsisternide seisukorrast võib järeldada, et neid on hoitud katuse all, mitte maa-aluses punkris ja neid on pidevalt sihtotstarbeliselt kasutatud-s.t. nendes on tõenoliselt hoitud diislit/kütteõli.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 267
Teemad: 28
Liitus: May 2003
Maine:
1
Lavassaare omadega võrreldes on enam-vähem samamoodi koostatud (needitud). Eks võta kinni. Loodetavasti Heiki näeb neid pilte ja oskab täpse diagnoosi panna. Aga nendes on kogu õndsa nõukogude aja miskit vedelikku (antifriis) hoitud. Ma päris pead sisse ei topinud (avaus on päris väike), samas masuudi järgi ei haisenud.
Hakkas just huvitama, kuidas sellist sepitseti. Keski väike vend pidi tünnis olema ja neete toetama, kui keegi väljaspoolt pihta põrutas. Pole just soodne töökeskkond.
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
23-10-2006, 16:26 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-10-2006, 08:18 AM ja muutjaks oli
eberhard.)
Puhh Kirjutas:Keski väike vend pidi tünnis olema ja neete toetama, kui keegi väljaspoolt pihta põrutas. Pole just soodne töökeskkond.
Jah, nii see töö ennevanasti käis. Samas, enne I Maalilmasõda oli keevitus- sisseseade ehk metallide keetmine nagu tollal öeldi , olemas kõigis suuremates Tallinna metallikäitistes, kuid keevisühendusi eriti ei usaldatud.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 788
Teemad: 74
Liitus: Jun 2003
Maine:
2
23-10-2006, 17:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-10-2006, 19:01 PM ja muutjaks oli
Ishijupp.)
Pildil nr3 olev luuk viitaks nagu normaalselt ülerõhu tingimustes töötavale anumale (rõhk surub luugi seespoolt korpuse vastu tihedaks), ülerõhu klapp samuti... Kui mahuti oleks kokku keevitatud, siis pakuks mingitlaadi käärimisanumat- näiteks kääritusanum Vene kiirtehnoloogiaga vahuveini valmistamiseks. Selle teooria vastu räägivad aga needid ja tünni sees paiknevad ribid- võimatu hoida tehnoloogia nõuetele vastavat puhtust. Sellist neetidega "laamendamist" olen kohanud pigemini laevanduses või lennunduses- ehk on mingitsorti suruõhu anumaga tegemist?
Postitused: 194
Teemad: 8
Liitus: Oct 2002
Maine:
0
Viljandis Supeluse tänaval vedeles/võimalik, et vedeleb praegugi analoogne hiiglamasuur needitud vaat. Arvestades tänapäeva metalli hindasid, kahtlen veel selle olemasolus. Tõsteti ta paar aastat tagasi katusevahetuse töödega alla kõrvalasetseva hoone pööningult, majas olevat olnud rahva jutu järgi saun, ju seal vett siis hoiti linnarahva pesemiseks.
