[kaints]

Kuna foorumis on juttu olnud palju vene uuematest autodest ja kombainidest, aga ei leia eriti juttu traktoritest nagu MTZ- uuemad mudelid, T-150, jne. Kas Eestis on ka uuemaid Vene traktoreid ja kui keegi on ise proovind või on kuulnud jutte neist võiks rääkida, kui head või halvad nad on. Kunagi kuskilt saatest kuulsin, et Eestis üksaasta osteti kõige rohkem just MTZ traktoreid, aga põllupeal kohtan neid vähe. Samuti uurisin MTZ kodulehelt, et on olemas ka 150hj - 250hj traktoreid ja ka lintidega. Küsin just sellepärast,et kunagi on vaja äkki üks traktor osta ja siis tean kas MTZ ka vaadata või mitte.

[Sull7]

Neid on ikka ostetud ka siia.Ise olen sõiduproovi ka teinud aga tööd mitte.Käigukast kahe kangiga nõuab harjumist aga midagi ületamatut pole.Haakerauda allapoole suruda ei saavat vaid vajub ainult ujuvas.

[v6sa]

"Uuemad" vene traktorid on oma üldises ehituses ikkagi vanad "head" venelased. Koos heade ja halbade külgedega. Hea on see, et põhikonstruktsioon on tuttav. Halb on see, et varuosad hakkavad jõudma lääne "tasemele" (hind ja saadavus, kahjuks mitte kvaliteet) ja tihti ei sobi uuele masinale külge kolhoosilaost leitu (monoplokk-rippsüsteemi juba mainiti, paneme siia siis kirja ka sirge esisilla ja eelmainitud kordistiga ning sünkroniseeritud käigukasti).

Belarus oli 2002-2005 Eesti müüduim traktor. Peamiselt hinna pärast. Aga müügiarv oli langev. Selle aasta prognoos on nukker... Karmistunud keskkonnanõuded sunnivad ka vene tehnikale paigaldama kvaliteetse toitesüsteemi, aga see teadupärast maksab... Praegu kipuvad ~100 hj Belarus ja sama suurusklassi kehvema varustusega Valtra, NH või Landini samas hinnaklassis olema. Aga võrdsest kvaliteedist kahjuks rääkida veel ei saa... Ja hoopiski ei saa rääkida töötingimustest.
Kes on töötanud kaasaegse lääne masinaga, see teab kabiini mikrokliima reguleerimise ulatust ja võimalusi. Ka konditsioneerita mudelil on talvel soe ja suvel välistemperatuuriga võrdne temperatuur. Belarussi, eriti uuema puhul, ei saa seda päris enesestmõistetavaks pidada. Ühelt poolt on probleemiks läbimõtlemata tootearendus ja teiselt poolt kõikuv koostekvaliteet...

Aga kasutusel on neid masinaid palju. Mõned aastad tagasi osteti massiliselt suurfarmide juurde söödamikserite käitamiseks. Kahjuks pole MTZ jõusiirdeajam mitte sobilik pidevaks tööks nimivõimsusel... Kui juht oli hoolikas ja esimese libisemismärgi peale sidureid (õigemini pidurilinte) reguleeris, siis asi veel kuidagi kestis. Aga tavaliselt oli farmitraktori peal miskine vanja, kes oskas pedaali pressida ja kangi tirida, reguleerimine oli juba kõrgem teadus. Seetõttu kippus belaruss söödamikseri ees koolema umbes kahe kuuga. Siis vahetati jõusiirdeajam (ca 20 000 koos tööga) ja jälle kastis paar kuud.
Paljud põllumehed on leidnud, et selline vene rulett neile ei sobi ja belarussi kohtab pigem abitöödel, kus tema toimimisel või tõrkumisel nii olulist probleemi ei teki. Praegu tundub, et väga hästi sobib just belaruss oma jõusiirdevõlli ehituse omapära tõttu halumasinat ringi ajama...

Lõuna pool on neid rohkem näha olnud. Seal talud väiksemad ja nõudmised masinale vist ka.

Sry pikk jutt sai. Aga erialaks on põllutehnika...

[renxx]

Olles ise kahe uuemat tüüpi traktoriga tööd teinud(920 mälujärgi ja sellisega nagu teisel pildil 1221) siis, nii huvitav kui see ka pole 920 traktor(plekk ninaga veel, ja 1221 juba klaasplast) ei taha talvel kuidagi käivituda..samas kõrval teine traktor läheb hoobilt käima,ka siit ja sealt kuulnud nende 920 seeria halvakäivitamise kohta talvel, ei teagi, kas miskine tüüpviga.Haakeraud neil tõesti on nn vabalangemisega mitte surumisega.Ja käigukast üks mis jalgevahel on siis nn lisa kiirem ja aeglasem ja kastist endast ka võimalik tigu ja kiirendi siis panna.Päev otsa põllul selles istudes on kann lõpuks ......... Samas newhollandis olles..mnjah, öö ja päev . Iseenesest ta ajab asja ära ja pole küll halba öelda..katuseluugid on neil veel nõrgad kohad, ei tasu eriti sõites lahti hoida, ehk ainult põllul vaikselt põristades miskit tehes lahti hoida.Ka kütusenäitaja paistab jätkuvalt venetehnikal siiski nõrkkoht olema ..aga muidu kui pole massilist tööd temaga soovitaks, hinna ja kvaliteedi suhe on täiesti paigas.

[jrgn]

Sattusin paar kuud tagasi Narva karjääri, lisaks muudele masinatele trehvasin ka paari uuemat vene traktorit.
Suurema ülesanne oli põlevkivi ekskavaaatorile ette lükata. Margiks K702MBA-01-BKU. Vene tähed on eestikeelseiks "tõlgitud". Paistis, et neid on seal rohkem kasutusel, mingis aias seisis neid erinevas komplektsusastmes veel viis-kuus tükki. Eks kusagil karjääris on neid kinlasti veel.
Teine, 150 järglane sõitis niisama käruga ringi, margiks võis lugeda HTZ 17221. See oli ka ainuke, mida nägema juhtusin.

[Autorehv]

Ma nägin Hallistes mingipäev Mtz Belarus 820t 2 Pts 4 käruga.

[E303]

Vene traktoreid osteti just hinna pärast sest mugavus ja töökindlus pole võrreldes läänega samal tasemel.Samas vene masinasse suhtutakse ajaloolistel põhjustel negatiivselt ning neid ei saa osta PRIA rahade eest.See ongi peamine põhjus miks vene traktoreid enam eestis ei osteta.

[Necro]

Ise olen töötanud MT3 892-ga ja ei kurda. Turbomootoriga elukas, täpselt hp-d ei mäleta, aga üle üheksakümne kindlasti. 94 vist. Sünkronisaatoriga käigukast (5 käiku ja poolitaja) Väga hea masin. Kütusepaak on ka üks tervik, kuna on uus rippsüsteem. Paak vist mahutas 120L. Monoplokk rippsüsteem on ka suhteliselt kindel värk. Ei ole enam seda jama, et peab koguaeg kabiini ronima, kui tahad aisasid tõsta, langetada. Seal kohe spets hoob olemas, mida siis pead lükkama või tõmbama. Jõudu on raipel küll. Minu isendil oli veel Quike 820 laadur ees. Alguses tahab kiirema kastiga harjumist, aga lõpuks, kui asi käpas on, siis ütleks, et parem kui mõne lääne masinaga. Muidugi suvel on ikka kõvasti palav kabiinis. Eriti siis, kui ventikas puru äks ja kuiva ilmaga põhku vedama pidi. Aga minu meelest oli see higistamine asja väärt. Mis mind selle masina juures hämmastas oli see, et vaatamata headele omanikkudele oli selle masina sidur veel tehasekorras. Seda, et masinal umbes 10400 tt ees ja sidurit pole kordagi vahetatud. Samas teisel traktoril, oli sidur juba kolmandat korda vahetatud.
Hüdrosüsteem on palju mugavam, kui vanematel. Kolm kangi väljavõtete jaoks, Rippsüsteem käib küljepealt kahest kangist. Jvv nuppudest, ratastele ümberlülitus istme alt kollase nupuga kangist. Originaaliste on ka suhteliselt hea. Kui nüüd ühe manitou teleskoobi istmega võrrelda, siis teeb pika puuga ära. Õli see masin ei söönud, jahutusvedelliku hoidis normis. Keema ei läinud, kuigi pmst iga tööpäeva lõpuks oli radikas heina või põhutolmu täis. Kabiin oli veidi ebahermeetliline, kuid aknad ja uksed käisid korralikult lahti ja sai läbi puhuda, kui oli vajadust. Pidurid olid masinal samamoodi korras. Tuled ja viled töötasid, välja arvatud üks esituli, mida mul korda ei õnnestunud teha. Mingi lühis oli sees kusagil ja lõik uue kaitsme koheselt puruks, kui välja vahetasid. Kiirust oli tal ka omajagu, transportkast tegi oma tööd hästi. Mina sain 40 km/h kätte, kui pidin mööda maanteed sõitma.
Üleüldse hea ja mugav masin. Soovitan soojalt, kui keegi tahab odavalt transportimiseks mõnda traktorit.
Veidike pildimaterjali ka.

[E303]

Peale veoautode hakkas kamaz-i tehas eelmisel aastal ka tootma traktorit kamaz T-215. Kas sellist tasub eestisse osta ?

[reymo1995]

Huvitav, kui suur on hinnavahe võrreldes McCormickuga?
http://www.atammel.ee/MC_117-133.htm

Peale veoautode hakkas kamaz-i tehas eelmisel aastal ka tootma traktorit kamaz T-215. Kas sellist tasub eestisse osta ?

[Gravity]

Mnjah endal olemas võrldus MTZ 1025 näol olemas. Ütleme nii,et salongi koha pealt on ikka suur edasiminek toimunud.Kõik on pehme ning rool kergem kui sõiduautol,samuti mingit häirivat vibratsiooni või undamist polnud.

Traktor sugulase oma ning eks tal on olnud sellega probleeme,et mingi õliühendust lekkis ja jama oli ka JVViga kus tahtis reguleerimist saada. Ise ta traktori üle ei kurda ning teeb hooldused ise ära.

-------

Natukene lapsejutt on see,et MTZ laguneb nagu kole ja muud traktorimargid on absoluutselt veatud. Samas ma ei tahaks hästi uskuda,et Belaruside varuosad on kehva kvaliteediga. Kas me ikka räägime orginaalvaruosadest või siis lihtsalt varuosadest,mis sobivad traktorile MTZ?

---------

Belarusi viga on see,et ta pole töötanud välja korralikke 150+ HP traktoreid kuna maailm liigub selles suunas,et vähendada masinapargi arvu.

Usun,et 50-100hp võimsusevahemikus ning hinnaklassis pole Belarusile vastast.

Ok,nüüd kargavad kuskilt 30 aastat vanade Valtrate mehed välja ja ütlevad,et ajan lolli juttu

[Necro]

Kui masinat korralikult hoida, siis ei juhtu temaga erilist midagi. Eks igal masinal ole omad head ja halvad küljed. Lihtsalt inimestel kujuneb Belarusist jura arvamus, kuna esimene kord, kui sellega sõidetakse läheb midagi katki ja kohe tehakse maha, et pask ja ebamugav. Ja kui nüüd karta Valtra mehi, siis ütlen seda, et niipalju kui mina Valtraga-ga sõitnud olen, siis On Belarus korduvalt paremate sõiduomadustega. Mugavustest rääkimata.
Juba Belarusi suureks eeliseks on see, et hooldused ja suuremad remontimistööd saab ise ära teostatud, kui teadmisi on. Lääne traktorit sa juba nii naljalt ei remondi. Ta võib robustne olla, aga ega ta sellepoolest alla ei jää mõnele samast jõuklassist masinale.

[pen.skar]

Lääne traktoril (ja haakeriistadel)remonti-reguleerimist ikka haruharva, lihtne võtme-poldikastkast kodus kuuriall muidugi peab valmis olema, ptüi-ptüi. Too kamaz T 215 on juba traktori moodi, kus oled puhta riidega õhtuni. Kui tal vastupidavust ka oleks, mitte vene traktori esimene eelis- kergesti, aga pidevalt remonditav Mu tööandja müüs 15 aastat truult teeninud Valmeti kohe ära, kui esisilla külgreduktori õlis metall sätendama hakkas, kartis kallist remonti. Süda kõvaks, õigel ajal tuleb loobuda. Sama treiler, mis tõi uue New Hollandi, viis siis Valmeti- müüdavat uuesti Soome. N- Hollandil küljel ilutses reklaam Biofuel, kuid manuaaliga tutvudes biokütus nulliks üsna kindlalt garantiid. Näiteks nõuti et poleks kasutatud üle kolme kuu vanat biod- no tõesta seda kui vaja läheb! Või polegi teist enam peale roheliste lavataha kadumist?

[v6sa]

....
Usun,et 50-100hp võimsusevahemikus ning hinnaklassis pole Belarusile vastast.
...

Firmaomanikule, kellele on oluline vaid sendi venitamine ja keda kvaliteetne tööjõud ei paelu, kuna odavaid alkasse saab kilohinnaga, kohe kindlasti. Kütuse erikulul pole ju väga vigagi...

Kes ise peab päevi rooli taga mööda saatma, see oskab hinnata juhtseadiste paigutuse mugavust ja käsitsemise kergust. Jah, sirge silla, monoplokkrippsüsteemi ja hüdrorooliga russ on juba kasutatav. Aga see pole ju enam see hõlpsalt ja odavate osadega remonditav lihtruss, mille järele kõik õhkavad. Varuosad sellele on lääne omadega võrreldavas (õnneks küll mitte võrdses) hinnas. Vastupidavus aga endiselt küsimärk.

Võrrelge ikka võrreldavaid asju. 30 a vana Valmeti vastaseks on väikese kabiiniga varane kaheksakend, õigem oleks võrrelda viiekümnega. Ka uusimad russid (need venemaal väljatöötatud, mitte litsentskoopiad) on tehniliselt ikka veel seitsmekümnendates.

Ei ole lääne tehnika veatu ühti. Aga siiski on neid, kes kord lääne tehnikale vahetanuna russi tagasi tahavad, vähe.

[Gravity]

....
Usun,et 50-100hp võimsusevahemikus ning hinnaklassis pole Belarusile vastast.
...

Firmaomanikule, kellele on oluline vaid sendi venitamine ja keda kvaliteetne tööjõud ei paelu, kuna odavaid alkasse saab kilohinnaga, kohe kindlasti. Kütuse erikulul pole ju väga vigagi...

Kes ise peab päevi rooli taga mööda saatma, see oskab hinnata juhtseadiste paigutuse mugavust ja käsitsemise kergust. Jah, sirge silla, monoplokkrippsüsteemi ja hüdrorooliga russ on juba kasutatav. Aga see pole ju enam see hõlpsalt ja odavate osadega remonditav lihtruss, mille järele kõik õhkavad. Varuosad sellele on lääne omadega võrreldavas (õnneks küll mitte võrdses) hinnas. Vastupidavus aga endiselt küsimärk.

Võrrelge ikka võrreldavaid asju. 30 a vana Valmeti vastaseks on väikese kabiiniga varane kaheksakend, õigem oleks võrrelda viiekümnega. Ka uusimad russid (need venemaal väljatöötatud, mitte litsentskoopiad) on tehniliselt ikka veel seitsmekümnendates.

Ei ole lääne tehnika veatu ühti. Aga siiski on neid, kes kord lääne tehnikale vahetanuna russi tagasi tahavad, vähe.

Oe. Pigem on Eesti talupidajate traktorivalik rohkem kinni seadustes/toetustes ning tänapäeva põllupidamise üldsuunas kui selles kui hea või halb on Belarus . Oma rolli mängib siin ka teeninduse võimalus.

---------
Küsimused suurele ringile:

*Mis aastast alates hakkas PRIA toetust saama ka Belarusidele?
*Kas Belarusidel on üldse ühtegi normaalset 150+ HP traktorit?
*Kui palju teeninduspunkte on Belarusidel hetkel Eestis ?

[v6sa]

...
Küsimused suurele ringile:

*Mis aastast alates hakkas PRIA toetust saama ka Belarusidele?
*Kas Belarusidel on üldse ühtegi normaalset 150+ HP traktorit?
*Kui palju teeninduspunkte on Belarusidel hetkel Eestis ?

1) PRIA toetust minu teada odav Belarus ei saa ja Euro3 mootoriga (ehk registreeritav) on nii kallis, et keegi seda ei osta. Konkreetselt on sajakilovatised russ, NH(endine Fiat) ja mehh. Deere samas hinnas - nii 45+ kiloeuri.

2) Ei ole. Isegi litsentsikoopia on nad peeti keeranud. Küsige neilt, kes sealmaal toimetavad (näiteks Heleniuse mõisavalitsejalt), mida nad vene tehnika vastupidavusest ja remonditavusest arvavavad... Üldiselt pahasti.

3) Null. Bel-Est end küll selelna vahel esitleb, kuid minul pole olnud juhust kohtuda kellegiga, kes nende toimetamisega rahul oleks. Kannatab sisuline pool...

[Gravity]

...
Küsimused suurele ringile:

*Mis aastast alates hakkas PRIA toetust saama ka Belarusidele?
*Kas Belarusidel on üldse ühtegi normaalset 150+ HP traktorit?
*Kui palju teeninduspunkte on Belarusidel hetkel Eestis ?

1) PRIA toetust minu teada odav Belarus ei saa ja Euro3 mootoriga (ehk registreeritav) on nii kallis, et keegi seda ei osta. Konkreetselt on sajakilovatised russ, NH(endine Fiat) ja mehh. Deere samas hinnas - nii 45+ kiloeuri.

2) Ei ole. Isegi litsentsikoopia on nad peeti keeranud. Küsige neilt, kes sealmaal toimetavad (näiteks Heleniuse mõisavalitsejalt), mida nad vene tehnika vastupidavusest ja remonditavusest arvavavad... Üldiselt pahasti.

3) Null. Bel-Est end küll selelna vahel esitleb, kuid minul pole olnud juhust kohtuda kellegiga, kes nende toimetamisega rahul oleks. Kannatab sisuline pool...

1) 450K krooni maksta Belarus 1025 eest pole palju,millest veel 40%-50% kompenseeriti . Ma hetkel ei leia ülesse aga allest mingist aastast hakkas saama PRIA toetust ka Belarusidele.

2) Ehk siis sa nõustud,et Belaruside tootevalik on sellinne mis ei sobi kokku tänapäevase põllumajandus kavaga.

3) Ilma korraliku teeninduseta oleks kasvõi John Deere müüginumbrid ka suht ühe käe sõrmedel kokku loetavad.

[v6sa]

1) 450K krooni maksta Belarus 1025 eest pole palju,millest veel 40%-50% kompenseeriti . Ma hetkel ei leia ülesse aga allest mingist aastast hakkas saama PRIA toetust ka Belarusidele.

2) Ehk siis sa nõustud,et Belaruside tootevalik on sellinne mis ei sobi kokku tänapäevase põllumajandus kavaga.

3) Ilma korraliku teeninduseta oleks kasvõi John Deere müüginumbrid ka suht ühe käe sõrmedel kokku loetavad.

Aga me ju ei vaidlegi Sinu ja minu mõtted kattuvad, lihtsalt minul ei ole sinisest punamustadeks muutunud prille ees

Sina fännad russi, paljud põllumehed enam mitte. Ning tõtt öeldes, ma saan neist täitsa aru. 1025 on küll oluliselt inimväärsem, kuid tolmutihedat kabiini, kliimaseadet, mainimisväärse tõhususega pidureid või inimväärselt paigutatud hoobi ju seal ei ole. Erinevat näiteks NH 90-110 mudelist (OK, seda enam ei saa kah) või deeri väikesest johnist - need kõik maksid ümmarguselt pool miljonit vana raha. Millest sai poole omakorda tagasi küsida. Milleks vaevelda russis (mis pealegi kannatab üleforsseeritud mootorile mittevastava alamõõdulise jõuülekande käes), kui võib end ka inimesena tunda? Vahe tuleb sisse peale 8tunnist päeva...

Palju praegu sajakilovatise russi letihind on? Huvitaks ennastki...

Selles on õigus, et täna kaalub (või õigemini, peaks kaaluma...) masina valikul hoolduse kättesaadavus (ja mitte hind!) hoopis enam, kui traktori hinnasildile kirjutet number. Ning see on koht, kus ükski mark ei saa Eestis rusikaga rinnale taguda - kõigil on kaardil valgeid laike. Samas on Eesti nii väike, et pole probleemi sõita Türilt Haapsallu hooldust tegema...

Vaadake Vene ja Ukraina tehaste katalooge - omaloomet on vähe. Enamus on kas otsene piraatlus või ostetud litsents... Või "vana ja hea", millega isegi kolhoosijoodik töötada ei taha. Aga kuna kütuse erikulu on madal ja ostuhind samuti, siis peainsener teebki firmajuhile ettepaneku võtta ühe kolmesajahobuselise asemel parem "igaks juhuks" neli sajalist russi... Ning turg muudkui kosub. Venemaal läheb endiselt kõik kaubaks...

[deeremees]

Vaatan, et teema soiku jäänud nii siis proovin tagasi jalule saada.

[E303]

Belarussi müük läheb väga vaevaliselt ning viimased aastatel on müüdud vaid kuskil kuni 5 traktorit aastas. Huvitav oleks teada kas eestis peale belarussi ka muud vene traktori tehaste toodangut müüakse ma mõtlen mitte ainult traktorid vaid ka ehitus ja metsamasinaid .