[valdo]

Mitu eskponaadi on Järva-Jaanis praegu? 150? 200? Mis nendega toimub? Vastus: need aeglaselt hävivad vee ja tule käes.

Vesi (loe: vihm ja lumi) hävitab neid üsna aeglaselt. Pigem usun ma, et lähiaastail on siiski igasuguste fondide, EU jms toetusel võimalik hakata mõtlema ulualuse peale. Kui ei, siis 5-10 aasta ärast vast ikka. Aga  Eestis on praegu ju meeletu majanduskasv, millega seoses vanad liikurid hävivad lausa silmnähtava kiirusega! Leian seetõttu, et jätkuvalt tuleb mõelda päästmise peale, sest majanduskasv, paraku, hävitab sõidukeid palju kiiremini kui lumi/vihm. Ehk siis kui mõelda, et kogume masinaid täpselt niipalju, kui palju on meil katuse tegemiseks jõudu, siis ükskord pole enam midagi koguda. Katust saab aga tulevikuski teha...

Tule käes (sõnast: tuli)... kas mul on kahe silma vahel jäänud mingi selline fakt, kus JJ eksponaadid on hävinud tulekahjus?

Kas teie tõesti arvate, et tegemist on viimase Ikarus 250 maailmas? Teeme midagi parem selleks et olemasolevad masinad kas või hävimisest päästa.

Kardan, et tegu on Eestis tõepoolest viimase enam-vähem komplektse ja niivõrd-kuivõrd korras oleva vanematüübilise 250ga. Venemaa ei tule arvesse, sealt on ülikeeruline ju tolli- ja piirirežiimi tõttu nodi tuua. Nii et Volga-klubi KGB limusiini toomine on suur erand.

Meie majanduskasv on ju kõigile meile teadaolevalt teinud ikaaridega seda, et vähegi kobedad isendid on ida poole müüdud, ülejäänu aga vanarauaks müüdud. Ja kõik vedelevad isendid (loe: need, mis ei sünni enam ida poole müüa) on potentsiaalsed vanarauakandidaadid, kui just JJ "poisid" ja muud huvilised ette ei jõua. Me kõik teame, kes ja mismoodi Lavassaares kaasfoorumlase EdR eest ikaari ära viis...

OK, 10 aastat seismist JJ platsil paneb selle ikaari veidi rooste. Ja mis siis? Vähemalt on ta ALLES. Ja tulevikus on võimalik see taastada, kui peaks tõsiteaduslikke huvilisi leiduma. Tuletagem meelde, et paljud taastatud isendid on mingil hetkel pikka aega lageda taeva all seisnud (alternatiiv ikka seesamune vanaraud). Nt Eesti teadaolevalt ainus enam-vähem komplektne ZIS-155 seisab pikka aega nt ühe tõsiteaduliku huvilise platsil väljas ja ootab taastamist. Väike roostekirme ei tee talle midagi... Täpselt sama jutt tuletõrjepropaganda/haljastustrusti Borgwardi kohta... kui juba bussidest juttu tuli.

Ma olen surmkindel, et 10 aasta pärast vaatame me JJ kollektsiooni hoopsi teise pilguga kui täna... Ja kirume endid, et mis pagana pärast me nii vähe ometi neid päästsime, oleks võinud ju rohkem... Umbes nii, nagu me mõtleme uunikumiliikumise alguse 1970-80ndate peale, et siis oleks saanud veel selle ja selle ja selle 1930-50ndate aastate liikuri päästa.