IŽ-56 uuele elule

Veel üks küsimus. Kas keegi oskab öelda, kas IŽ-56-e rattapump oli üleni värvitud nagu lisatud pildil minu arvates üks originaalpump on, või olid nö. kolvivars tsingitud ja alumiiniumist tagumine ots värvimata?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

Mõned arengud ka kirja. 
Eks need kogemused tulevad tasapisi ja kui pole kellegi teise vigadest õppida, siis tuleb seda oma vigadest teha. Nii ka summutitega juhtus. Sai neid omal ajal sirgestada üritatud küll nii küll naa, keevitades, universaaljoodisega kui ka pahtliga. Tulemus oli ikka sama, mingil hetkel tuli värv tükkidena maha. Pidasin seda materjalide erinevate soojuspaisumiste tagajärjeks. Ei raatsinud summutit toona lahti lõigata. Saatsin vanad ja originaalid tagasi liivapritsi ja paari päeva pärast oli näha sellist tulemust.

   

Nagu näha, oli asi hoopis selles, et keevitusega parandades olid tekkinud pinda poorid, mis summuti õlise sisu kenasti värvi alla keetis ja värvi lahti seljast ajas. Ehk oleks pidanud ikka summuti lahti lõikama, puhastama, sirgestama ja tagasi kokku keevitama. Õlise pleki keevitamine ei pruugi hästi õnnestuda.
Täna on olemas õnneks täiesti uued ja väga kenasti järgi tehtud Poola summutid, millega mina olen väga rahul, hästi tehtud. Krunt on seljas ja varsti läheb värvi alla.

   

Ukrainast sain kätte sellised naljakad ülevoolukanalite ribikatted, mis on originaalide järgi valatud, aga noh ilma järele aitamata külge ei julge neid masta-robustasid panna:

   

Ja kuna aastaid tagasi esimesel retrosõidul ilmnes kurb tõsisasi, et täis paagiga hakkas selle ülaosa vasakpoolse keevisliite vahelt kütust välja õrnalt immitsema, ilmselt tehase praagi tõttu, siis nüüd sain kätte ka POR-15 paagiparanduskeemia komplekti, mis sobib kuni 20L paagile ning mida üks USA tuttav soovitas kunagi ammu. Nüüd saab paagi seest roostest ja muust sodist korralikult puhtaks ja kütusekindla kihi sisse. 

   
   
Vasta

Jagan oma kogemust seoses POR15 paagiparanduskomplektiga. Hetkel muidugi veel ei tea, kuivõrd lõplik see tulemus on, sest kirjade järele peaks nüüd 4 ööpäeva asi veel kuivama ja siis saab kütuse sisse kallata. Aga üsna usutav on, et see mikropilu on kinni, mis probleeme valmistas.
Pikalt sai hoogu võetud selle paagi remondiga, aga lõpuks see päev saabus, õigemini pool päeva, täpselt nii palju see enam-vähem aega kõik kokku võttis.

Paak nägi enne töötlemist seest välja selline, nagu 61 aasta vanune paak täpselt välja näeb:

           

Enne töötlemist paak haises rõvedalt värnitsa järele - see kompott tekkis biolisandiga kütusest, mis seisis oma aasta paagis ja kraani kuni karburaatorini välja oli kinni kittinud. See selleks. Esmalt läks sisse "Cleaner Degreaser", et puhastada paak kõiksugu sinna ladestunud mittemetalsest sodist puhtaks. Sisse tuli ta kallata pooleks kuuma veega, et paremini toimiks. Lõhna poolest meenutas veidi nagu seebikivi ja midagi veel Smile . Kirjas oli, et pesulahus eemaldab veidi ka metalli oksiidi ja tundus, et tõesti natuke ta seda ka tegi. Vahutas sees kui hirmus, eks seda ka ilmselt põhjusega, et pindadel paremini püsida ja anda võimalust ainele kõikjal reageerida. Paaki oli erinevatel külgedel 20min soovitatud lasta seista - siit see kogu protsessi pikkus tekkima hakkab. Vahepeal sai ka paaki loksutatud, et keemia kõikjale saaks mõjuma. Lõpuks välja kallates tuli vedelikuga kaasa ehk teelusikajagu väiksemaid oksiidi tükke. Vahtu andis seest välja loputada, see tahtis sinna vahutama jäädagi. Aga kadunud oli algne rõve värnitsa lõhn.

       

Seejärel läks sisse "Metal Prep" nimeline oksiidi eemaldav mingit laadi happeline aine.

     

Vahepeal olgu öeldud, et paak on mõistlik millegi sisse mässida pigem paagi värvkihi vigastuste vältimiseks ja kaitseks viimase kaitsekihi värvi eest. See oli tõesti selline, et kui gramm kauemaks kätele jäi (eks ikka mõni kokkupuude kergelt tekib), siis nitrolahustiga enam ei kippunud hästi maha tulema. Kütusekraani avale sai ette kummikork ja keemiliste tsüklite ajal kasutasin paagikorki viimase ava tihendamiseks - ei juhtunud tollega midagi. 

Oksiidist puhastamine võttis aega 2 tundi - selline oli juhendis kirjas maksimaalne lubatud aeg happele mõjuda- , aga oleks võinud hoida isegi kauem, sest mõnda kohta jäi gramm "rebast" ikka selga, mis puudutab täpsemalt paagi keskosa kõrgendikku. Seda kohta ongi väga raske puhtaks saada, sest sinna ei saa vedelikku kuidagi mõjuma jätta. Samuti on nagu eelpesugi ajal mõistlik loksutada paagi sisu ja jätta 20min kaupa eri külgedele reageerima.
Happeline puhastusaine oli ka üsnagi vahutav. Järgneval pildil on enne happe välja loputamist juba olukord palju rõõmsam.

   

Välja pestes oli lahus algse sinise asemel tumehall - eks tuli ju kaasa eesmärgipõhiselt välja söövitatud metalli.
Peale happest sooja veega loputamist paistis seest olukord järgmine:

   

Nagu ka kirjas oli tuli peale seda kohe paak kiirelt kuivaks saada ja kaitsevärv sisse kallata. Selleks olin kütnud ära ahju ja võtnud appi ka fööni, et kiirelt seest niiskus välja aurutada. Ahi ei olnud muidugi enam põletavalt kuum, vaid käega katsutav ehk nii 40-kraadi ringis ja kiirgas veel piisavalt soojust.

   

Selleks kulus ka oma pool tundi siiski. Pärast kuivatamist oli olukord selline:

   

Kiirelt hakkas tekkima kohe uus õrn oksiidikiht, aga see ei ole probleem. Siis läks sisse viimane ja põhiline, ehk uus paagi sisu - "Fuel Tank Sealer". Tegelikult oleks sellest väiksest purgist saanud hea mitu IŽ paaki ära katta. No vähemalt 3. Ilmselt on sellise koguse sisse kallamise suurem mõte vast selles, et suurem kogus viskoosset massi liigub koos paremini. Enne sisse valamist katsin paagi täiteava uuesti värske teibiga, et miskit üle serva ei tuleks ja valasin kiire liigutusega selle hõbedase värvi kiirelt paaki. Siis teipisin ava kinni ja läks aeglaseks paagi pööritamiseks. Tegin ka seda umbes 20-30min ja siis alt kütusekraani ava lahti ning üleliigne värv välja nõrutamisele. See oli üsna tüütu tegevus, sest ega see kütusekraani ava ei ole ikka kõige madalam paagi sisene punkt. Sai siis ülemine täiteava ka lahti tehtud ja hakatud koondama seda värvi üheks suuremaks vooluks ning hooga ava peale suunama. Välja tuli vähemalt 2/3 kogu sisse kallatud kogusest ehk ca 240ml-st. Kirjas oli, et see ülejääk tuleb ära visata, kuna ei kõlba edaspidi kasutada, aga ma panin tolle ikkagi umbuskliku eestlase kombel purki tagasi ja jään huviga ootama, kas ta muutub mittekasutatavaks või siis ei. See väike värvaine loik, mis mul siiski paaki jäi ja mida kätte ei kippunud saama, selle suunasin korduvalt sinna liitele, mis oli paagil defektiga. Samas vahepeal ka fööniga kuivatasin paagi sisu, et ma seda loiku igavesti sinna kõigutama ei jääks. Lõpptulemus sai siis midagi sellist:

       

Nädala lõpu poole saab töö tulemuslikkuse ära testida Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne