Keretööd
#1

Tervist!
Kätte jõudnud aeg, kui mina esmakordselt asun tegemist tegema värvimisega (ja kõik muu sellega seosnevaga).
Seepärast ka küsimused (PS! kasutasin otsingut päris palju, kuid ei saanud kindlat vastust...) Objektiks siis zaz968m
Võtaks vastu soovitused... =)

1) Korrosioonitõrje (Mis firma oma kasutada ja kui palju seda umbes kuluda võib?)

2) Happekrunt (Mis firma ja kulumine?)

3) Pahtel (Valik ju nii suur, millist siis valida (kulumist siin ei küsi Big GrinBig Grin))

4) Nagu ma aru olen saanud, siis peaks ikka kõige alla minema roostesurm.
Selle peale siis happekrunt, kuid mis siis edasi kas pahtel või enne pahtlit veel tavaline krunt???

5) Eeltööd teeks ise, värvimise jätaks proffidele. Krundi peale kandmiseks kas piisab kompressorist mille õhupaak on ca 70 l???
Vasta
#2

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=1
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=17685

loll on loll olla.
Vasta
#3

Neid teemasid olen juba korduvalt lugenud, kuid muud vastust nende seast ei saanud kui küsimusele 4. Kuid ka sellel oli mitmeid erinevaid variante.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#4

Lisan ka väikesed naljakad pildid: kuidas on võimalik sapakat transportida (kavliteet jätab soovida, pildid tehtud telefoniga)


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#5

Kas keegi oskab kommenteerida??? Leidsin sellise lause ühest teisest foorumist: Krunt tuleks kanda ainult haljale metallile.

Kas selle all mõeldakse happekrunti või täitekrunti???

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#6

Sellega tahtisin ma küsida, kas täitekrundi peab kandma ka nendele osadele, kus metalli haljaks pole lastud ja pahteldamist ei taha???

PS! Miks ei tööta "muuda" nupp?

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#7

Loe siit , ehk on abi

http://www.unicweb.ee/modules.php?name=F...opic&t=232
Vasta
#8

Tänud! Sellest sai ikka palju targemaks! Copyn selle jutu ka igaksjuhuks siia, hea vaadata:

See, et plekk on enne töö kallale asumist vanast värvist, pahtlist ja roostest puhtaks tehtud, on väga hea. Selgituseks nendele, kes seda tööd liigseks peavad, toon mõned põhjused, miks nii hea on.
a. Hea tulemuse saavutamiseks peab olema selge ülevaade, kus on läbiroostetanud kohad (augud), kus on rooste tunginud värvikihi alla, kus varem tekkinud vigastused (mõlgid), mida ei ole korralikult remonditud. Kui värvikiht on peal, ei pruugi pealt nähagi olla, et plekk vajab remontimist.
b. Puhtaks tehtud plekiga on mõnus töötada, töökoht on puhas, seda on hea keevitada, hea rihtida. Versus: värv ja pahtel keevitamisel põleb ja ajab musta suitsu, rihtida ei saa, kuna värvikiht on suhteliselt pehme, sellele lisandub tihti ka allpool olev mastiks.
c. Ei ole riski, et tulevikus, kui autot värvima hakkad, tekivad mahtkahanemised (lohud), värvi ja kruntide läbikumendumised, nn. ämblikuvõrgu" tekkimine, kui auto päikese käes seisab jne.
KOKKUVÕTTES: ON MEELDIVAM TÖÖTADA JA SAAME PAREMA TULEMUSE. Mina isiklikult pean esimest väga oluliseks!

Kui töötad niiskes ruumis või koguni õues, siis kipub puhastatud plekk õige kiiresti rooste minema. Niiske võib olla ka selline ruum, mis esmapilgul tundub täiesti kuiv. Siiski võin enda kogemustest öelda, et rooste ei lähe plekk ainult pideva küttega ruumis. Kui näiteks suvekuudel kütet sees ei ole, läheb õhuniiskus nii suureks, et plekile tekivad mõne päevaga roostelaigud. Nende vältimiseks on mõned võimalused. Võiks kasutada fosfateerimist. Selleks vajad fosfateerimisvedelikku. Osta saab seda näiteks Benefitist. Kulu ei ole suur. Ise seda ei kasuta, kuna töötan kuivas ruumis ja probleemi ei ole. Konsulteerisin Peeter Sarevetiga Benefitist ja tema soovitab pleki pinnad fosfateerimisvedelikuga üle hõõruda. Selleks on sobiv vahend "karukeel". Saadaval samas. Pind jääb peale kuivamist kergelt sinaka läikega ja on rooste suhtes passiveeritud. Fosfateerimiskihi võib peale plekitöö lõppu värvikihtide alla jätta.
Teine võimalus oleks kogu "haljas" pind kergelt üle kruntida. Puuduseks on see, et töö koht tuleb iga kord jälle uuesti krundist puhastada ja peale keevitust jälle kruntida. Ka kipub krunt kuumuse tõttu siiski kõrbema ja ajab suitsu.
Mina eemaldaksin enne värvitöö alustamist sellise krundikihi täielikult. JÄLLE LISATÖÖ!

Kui plekitöö on valmis, siis tuleks kogu pleki pind mehhaanilise terasharjaga veelkord üle puhastada. See on vajalik uuretesse tekkinud rooste ja mustuse, samuti musta oksiidikihi eemaldamiseks. Kui see tehtud, siis pesu. Pesuks on hea kasutada pesukannu. Vedelikuks silikoonipesuaine. Piserdad pinna märjaks ja hõõrud "karukeelega" pinna puhtaks. Siis loputad ja kuivatad. See operatsioon on vajalik mustuse, rooste, rasva ja oksiidide eemaldamiseks. Pesuvedelik muutub hõõrumisel üsna mustaks.

Selline pestud pind tuleks võimalikult kohe katta roostereaktiivse krundiga (RR-krunt, happekrunt). Sellise krundiga on mõtet katta ainult puhast metallpinda. Värvi peale ei ole seda mõtet kanda, sellel ei ole toimet. Reaktsioon toimub metalliga. RR-krunt on kahekomponendiline, 1:1 vahekorras, poolläbipaistev. Paksult ei ole vaja katta, ainult üks kiht, nii et pind oleks kaetud. Selliselt ei ole kulu väga suur, kogu auto seest ja väljast vast 1 ... 1,5 liitrit.
RR-krunt muudab teraspleki rooste suhtes passiivsemaks (rooste ei teki nii kergesti kui töötlemata pinnal).
RR-krundil lase kuivada u. 40 minutit ja kata 2-komponendilise krundiga. See on vajalik parema nakkuvuse saavutamiseks! Võib kasutada kas punast, halli või mõnda muud 2-k krunti. Ka täitevkrunt sobib. Krundi kulu sõltub muidugi ka kruntijast kuid pakun vajalikuks koguseks u. 2 ... 3 liitrit töösegu (koos kõvendi ja lahustajaga).

Selliselt krunditud ja täielikult kuivanud pind on aluspinnaks kõikidele järgmistele maalritöö operatsioonidele: pahtel, täitevkrunt, värv.

See oleks nii, kui sa ei jätaks autokeret "talvituma". Asi on selles, et selliselt krunditud pind ei ole niiskuse eest kaitstud. Muide, ka pahtel imab endasse õhuniiskust ja see jõuab metallini, võib tekkida korrosioon (roostetamine). Selleks, et tekitada niiskust mitteläbilaskev kaitsekiht, oleks vaja krunditud pind värvida. Mina nimetan seda alusvärviks. Olen arvamusel, et alusvärv on igal juhul hea. Ka siis, kui ei järgne "talvitumine", vaid hakkad kohe pahteldama. Kasutada võiks mõnda vähe odavamat, kuid siiski kvaliteetset 2-K värvi. Meeles tasub pidada seda, et iga kord tuleb pind matistada, kui järgmist kihti peale kannad!

Põhjamastiks tuleks kanda ka põhja all ikka normaalselt värvitud pinnale. Põhja all peaks see värvikiht just eriti korralikult tehtud olema.

Tekst kirjutatud autorestauraator Märt Aarne poolt.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#9

Happekruntidega on nii, et sisuliselt mingit vahet pole, kas sa kasutad konkreetselt Spies-Heckeri, Sikkensi, Glasuriti, Standoxi, DuPonti vms. firma tooteid, sest et eelmainitutel on nii happe- kui ka muudel kruntidel omadused suurelt jaolt samad, milledega on mõeldud seda plekk- või pahteldatud pinda kaitsma. Erinevus on põhiliselt nimes ja toote nime haipimises/müügiosavuses. Näiteks Spies-Heckeri ja Standoxi värvegi võetakse sisuliselt samast tsisternist, mida edasimüüjatele pakutakse, hinnavahe neil kahel on aga üpriski märgatav.
Sellist asja aga teha ei tohi, et raha või millegi muu kokkuhoiupoliitika raames kasutatakse happekrundiks ühe firma toodet, täitevkrundiks teise, ja pinnavärvi puhul kolmanda firma toodet, sest et kõigil on tema sees olevate komponentide vahekord mingil määral erinev ja see loeb väga palju. Kui seda teed minna, siis ei pruugi, aga suht suure tõenäosusega võivad töödeldaval pinnal hakata tekkima keemilised reaktsioonid, nt. "üleskeetmised" (pind muutub kortsuliseks) , "ämblikud"(tekivad sakilised mõrad sisse), pind jääb peale värvimist-lakkimist uduseks või niiöelda vinesse jne. jne.

Näiteks meie väike autovärvitöökoda kasutab enamjaolt Sikkensi tooteid.
Kuigi mõned automaalrid kirtsutavad Sikkensi nime peale nina, et ta pidada suht vedel ja aktiivse lahustiga olema ja mis kõik veel, siis sellepeale ütleks, et maitseasi. Enne, kui ma oma praegusesse töökohta tööle läksin, olin ma ka kasutanud enamjaolt Standoxi tooteid, aga nüüd praegu nende Sikkensi toodetega tegeledes olen siiamaani hakkama saanud. Nii et ei näe erilist põhjust virisemiseks.
Mis pahtlitesse puutub, siis on meil kasutusel kahte sorti pahtlit- üks on Sikkensi Polysoft, halli värvi ja teine on Estpresto kauplus(t)es müüdav beezi värvi Roberlo pahtel (täpset nime ei oska öelda praegu), mille plussiks on tema hea lihvitavus ja miinuseks, et ta pind kipub kohati suht poorseks jääma.
Eks see pinna poorsus oleneb sellest ka, kuidas pahtel pinnale kantakse.
Näiteks sisepindade juures on teda hea kasutada.
Väga pehmet pahtlit pole ka jällegi mõtet kasutada, sest et liivapaberi lihvimisjäljed on kerged sisse tulema ning neid ei pruugi sealt enam nii kergelt välja saada.

Liivapaberite juures pole mõtet eriti peatuda, sest et neile trükitud nimi ei ole enam ammu see kõige tähtsam argument, vaid olulisem on see, kuidas see konkreetne liivapaber või taldlihvijale mõeldud lihvketas oma ülesandeid täidab.
No näiteks meie kasutame taldlihvijate juures peamiselt Indasa liivapabereid ja ei ütleks, et nad sellest kuulsa ja kõlava nimega 3M paberitest mingil määral kehvemad oleksid.

Krunte on mustmiljon. Nii täitev- kui happekrunte.
Enamjaolt on kõikidele krundipurkidele peale trükitud, missugune peab olema tema jaoks ette valmistatud aluspind, mis vahekorras teda kinniti ja lahustiga segada tuleb, kui jämeda liivapaberiga ja mil viisil teda lihvida tuleb (kas käsitsi või masinaga) ning millist sorti värvi või krunti tema peale lasta võib. Samuti on ka kõikidele krundi- ja värvipurkidele peale märgitud soovitatavad õhurõhutasemed, millede vahe juures teda pinnale lasta, ning kui jäme või peenike peab olema selle krundi või värvi jaoks mõeldud püstoli düüs.
Krundipüstolitel on see tavaliselt 1,3-1,4 mm, värvipüstolitel peenem.
Stabiilseks õhurõhuks kuni 2 atti on krundi laskmiseks täiesti piisav, nii et see 70 liitrise paagiga kompressor peaks koduseks tööks päris paras olema. Lihtsalt sellevõrra tuleb siis natuke kauem oodata, kuni ta ennast jälle mingi moment automaatselt täis pumpab.
Vasta
#10

Tambets Kirjutas:Kas keegi oskab kommenteerida??? Leidsin sellise lause ühest teisest foorumist: Krunt tuleks kanda ainult haljale metallile.

Kas selle all mõeldakse happekrunti või täitekrunti???

Happekrunt on mõeldud haljale plekile mille peale kantakse 2 komponentne täitevkrunt 20 min. möödudes . Täitevkrunt on mõeldud peale pahteldamist .
Vasta
#11

Tambets Kirjutas:Lisan ka väikesed naljakad pildid: kuidas on võimalik sapakat transportida (kavliteet jätab soovida, pildid tehtud telefoniga)


Isegi niiviisi sapakat transporditud, see kahjuks oli muidugi vanarauaks, sest poisikesed olid oma töö teinud ja põkkunud puuga risti/põikiSad
Vasta
#12

Küsimus, kas tsingitud pinda tuleb samamoodi töödelda nagu tavalist auto plekki?
Vasta
#13

Mina küsiks siis:Kas roostemuunduriga kaetud ja see järel puhastatud metall pinda on mõttekas happe kruntida? ja :Kas roostemuunduriga kaetud põhjale võib nii värvi peale lasta et roostemuundur jääb värvi alla??
Vasta
#14

madis1080 Kirjutas:Mina küsiks siis:Kas roostemuunduriga kaetud ja see järel puhastatud metall pinda on mõttekas happe kruntida?

On.

madis1080 Kirjutas:Kas roostemuunduriga kaetud põhjale võib nii värvi peale lasta et roostemuundur jääb värvi alla??

Osad väidavad, et võib otse lasta, osad, et peab mingi orgaanilise lahustiga pinna kergelt üle pesema. Mina olen enamikus kasutanud seda teist varianti, eriti kui on näha, et fosoforhappe-derivaat on miski paksu kihi peale jätnud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne