Jossu zaz 968m
#41

Meie talveralli valmistused suhteliselt kaua juba kestnud. Sai ehitatud jahutusradikas seinakülge nagu kodanik Nymmik soovitas, sinna läks päris uus Honda tiiviku oma. Lisaks sai arki paberid sisse antud mootori ümberehituse asjus ja eile lõpuks tuli Tallinnas peakontorist nõusolek. Nüüd vaja Tartu büroos ette näidata ja tehnilisse passi muudatus vormistada.



Vasta
#42

Õnnitlused legaliseerimise eest. Jahutamist ei tasu vist küsida, praeguse arktilise kliimaga ei lähe miski leigekski.
Vasta
#43

(21-08-2011, 10:26 AM)Kodanik2 Kirjutas:  Väike ring on see kus vedelik ringleb mootorist veepumpa ja soojendus radiaatorisse. Väikeses ringis ringlemisel on termostaat kinni. Kui temperatuur tõuseb üle termostaadi avanemis temperatuuri siis hakkab termostaat avanema. Avanemis ajal sulgeb ta samas väikese ringi. Kas sellel mootoril on termostaado korpus mootori küljes või voolikute vahel? Kui on mootori küljes siis peaks selle ava põhjas kuhu käib termostaat olema u 14 mm ava. See on väikese ringi ava ja see peab kinni olema kui ilma termostaadita sõita tahad.
Et siis kui mootor soe ja termostaat avatud, enam salongi e. väiksesse ringi sooja ei antagi? Huvitav teooria.


Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#44

Ei suleta seda väikest ringi midagi,kui suur ring järgi läheb.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#45

(04-02-2012, 16:34 PM)hundu615 Kirjutas:  Ei suleta seda väikest ringi midagi,kui suur ring järgi läheb.
Nii ikka ütelda ei saa.
Ma jälle väidan, et suletakse kindlasti. Termostaadil on tavaliselt kaks klappi. Ühe avanedes sulgub teine.
Võib ka olla nii, et mõnel mootoril ei suleta ja seda on Hundu näinud.

Vasta
#46

Tänud kaasamõtlejate eest. Lisaks kõigele muule on põhi saanud uue värvi ja mastiksi kaitse.Aga tänasest, kena ´soe´ ilm, nõudis garages kõvasti elektrit et üldse miskit toimetada. Juhipoolsed sharniirid ja amordi vedru sai vahetatud, Miks vedru? Kunagi rullnoka ajast, ca 5a tagasi sai lõigatud vedru lühemaks, jõle lahe oli mõeldes, et nüüd auto madal. Kuigi tegelikkuses mingit madaldust ei tekkind ning pigem kippus kolisema aukudest läbisõites, kuna vedru oli täiesti pingeta vahel, pigem nagu oli 5cm ülemisest otsast puuduBig Grin
Lisaks sai õli vahetatud ja JÄLLEgi uus benapump paigaldatud. Eitea mis pask nendega on, eelmine pole üle 1000km sõitnud ja lõi hoova vahelt, mis mootrist tuleb bena karterisse. Eitea kas membraan kustus või mida, kuna vägev pump on mis lahti ei käi, vaid on kokku valtsitud. igaljuhul nüüd uus pump peal ja mootor käib ilusti.
Järgmine mure selles, et edasipidi liikudes miskit teeb raginat. Mitsu mootori otsas on siis sapaka kast mille vahel vaheplaat, kõik on tuugalt kinni, miski ei hoia eemal ega kõveralt. Hooratta otsas on mitsule omane sidur, ketas istub 1:1 sapaka kasti nuudile. Kui eelnevalt polnud mul kasti peavõlli ots väntvõlli otsa laagri sees(kuna laagri mõõt oli vale) siis sai sekspuhuks, kui uus kast sai alla, uus laager vända sisse pandud ja peavõll käigukastist jäi sinna kenasti toetama. Enam ei tohiks miskit poomise asja olla, et lööks siduri tsentrist välja.
Samas tagurpidi liikudes mingid poomist ega raginat pole.
milles kuradimas võib viga olla?



Vasta
#47

Kas ragin tuleb kastist, sidurikojast kindlasti?
Või tuleb hoopis ratastest, näiteks klotsi vedru puru ja veab klotsi pingesse.
Vasta
#48

Imre, seda tõesti peaks uurima, nimelt üks tagapidur kippus peale jääma, kaen omme üle.
tänud



Vasta
#49

Paraku ei pidand see nõuanne paika mida jagas kodanik Nymmik. Eemaldasin tagumised piduriklotsid ja läksin sõitma. Ikka sama kõrin. Tegelikult kipun kahtlema pigem selles. Et kuna kast sai 2est kokku pandud ja differ vapsee kuskilt mujalt, siis äkki ei ole differ tsentris, maadlesin selle asjaga juba siis kui kast maas oli, kuid tundus nagu ok, kui aga ikkagi, kas on? Kes kurat seda teab...



Vasta
#50

Inimene, kasuta oma teadmisi, mida said kaste kokku ladudes...Wink

Kas kõriseb veeremisel? Kas sisselülitatud käik mõjutab kõrinat? Kas siduri asend mõjutab kõrinat? Kas kõrin sõltub kiirusest või käigust?

Ehk leia see osa, mis kõrinat enim mõjutab. Või lammuta kõik jälle molekulideks ja looda, et seekord saad kokku ladudes kõik õigesti kokku.
Vasta
#51

Seebika kastil kahjuks sidurikojas ei ole piilumise luuki, kuid kuidas sul survelaager on tehtud, kas korvi suhtes on tsentris ikka ja kas käpp tõmbab ta piisavalt tagasi.
Muhk millele seebika kasti ja vaheplaadiga Tauria mootori külge panime, vajas käpa ringi tegemist, et lahutades survelaager tsentris oleks ja kaasa pärast ei jookseks.
Sellisel juhul sidurit vajutades peaks kõrin suurenema või vastupidi kaduma.
Vasta
#52

no probleem tekkis alles nüüd, sama kooslus on küljes olnd juba 2a ja siis pole probleeme esinend, ei tohiks olla nagu seljuhul selles asi siis...



Vasta
#53

Võib ikka. Asjad kuluvad ja kipuvad vahest ise kuju muutma Smile

EDIT
Hakkasin mõtlema seebika tagurpidi käigu peale.
Ütlesid et edaspidi kõriseb ja tagurpidi mitte!!
Seebika tagurpidikäigu hammasratta Võlli stopper on sellina mis kipub kaduma.
Mul on korra see jalga lasknud, võll jooksis sidurikotta ja hammasratas lennutati läbi kasti korpuse.
Stopperdus on 2 poldiga paksem plekk sidurikoja poolt.
Sama võib olla veel tagurpidi käigu kahvlid mis ratast liigutavad lahti ja ratas jookseb õrnalt seljas kellegil.

Pikk jutt ja kasu midagi Smile Ühesõnaga variante on palju.
Vasta
#54

aga tal ju miskine võlli stoperdus on käigukasti küljepealt, kus kolm vedru all peidus...



Vasta
#55

Kas sidur lahutatuna kaasa ei kipu vedama? Kahtlen ikka käigukasti- vaheplaadi- laagri (hoorattas) ühel sirgel olekus. Jama hakkas ju pärast sidurivõlli otsa jaoks hoorattasse laagri leidmist?
Vasta
#56

Vaata, es oska kinnitada. Kuna alla sai ka võõras kast , tolle olekut ei tea, käsitsi ringiajades tundus ok ja hammasrattad ei paistnud ülemäära kuluvat olnud. Sidur lahutatud olekus ei vea kaasa. Pigem veab näiteks natuke edasi siis kui vaba käik on sees ja käivitada, siis nagu auto tahaks nagu ederpidi liikuda. Kuid see ka vaid korra.



Vasta
#57

Uus kast sai alla, vana veaks võiks tembeldada siiski ikkagi diffri, mis oli pesas suhteliselt lahti. ca 5-7mm külgloks, mis võiski määravaks saada. Tänud kaasvõitleja Andresele, kes toimetas uue kasti. Sai see peale väga põhjalikku puhastust alla, kuna sees oli kõvasti tahkem ollus kui on tavott ise...
praegult auto liigub kuid jälle hakkab pihta see kaunike karpa jama, palun tõstke käsi, kes siit otskaks väheke nõu anda nende vanade Mitsubishi Lanceri/Colt karpade suhtes



Vasta
#58

Pane sinna sigulli mehhaaniline peale ja asi lahendatud, kaua sa maadled selle karpaga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne