keskmine auto
#1

denis23 Kirjutas:Keskmine auto mis liigub tallina teedel maksab oluliselt rohkem, ma arvan. Aga see kord ei ole see mitte kedagit huvitanud.

Keskmine auto Tallinna tänavalt kuulub liisingfirmale. Ja pole erilist vahet, kas tegu on Dacia Logani või 7. Seeria BMW-ga.
Neil, kes sõidavad Loganiga, pole raha, et auto kohe välja osta, neil kes BMW-ga, on sellele rahale parem (s.t. tulutoovam) rakendus.
Loomulikult pole see absoluutne tõde, aga kohati kipub küll jääma selline mulje, et isiklikku autot "saavad endale lubada" vaid tudengid, pensionärid ja juhutöölised.
Vasta
#2

zazik Kirjutas:Keskmine auto Tallinna tänavalt kuulub liisingfirmale. Ja pole erilist vahet, kas tegu on Dacia Logani või 7. Seeria BMW-ga.
Neil, kes sõidavad Loganiga, pole raha, et auto kohe välja osta, neil kes BMW-ga, on sellele rahale parem (s.t. tulutoovam) rakendus.
Loomulikult pole see absoluutne tõde, aga kohati kipub küll jääma selline mulje, et isiklikku autot "saavad endale lubada" vaid tudengid, pensionärid ja juhutöölised.

Usun, et on ka minusuguseid "hulle", kes ei taha pangale ega kellelegi teisele ainsamatki krooni võlgu olla ja seda ka ei ole. Lisaks leian, et 7. seeria BMW, nii nagu ka Hummeri, Lexuse, kallima MB vm säärase auto omamine/pidamine võib Tallinnas olla vahel lausa eluohtlik. Paremal juhul tõstetakse Sind lihtsalt autost välja või murtakse Su elukohta sisse (sellise auto omanikul ju peab omati midagi varandust olema?), halvemal juhul saab ilusad matused või jääb minu nimi mõningateks aastateks teadmata kadunute nimekirja, sest ega kõiki karjääripõhjasid ka läbi ei kammita (sorry musta huumori pärast).

Mina sõidan oma igapäevasõidud senini Lada 111ga (seni on 306 tuhat läbisõitu ilma suurema remondita vastu pidanud, ptüi-ptüi-ptüi) ja olen rahul. Väliselt on ta sageli sodine (käin vägagi tihti maapiirkondades, nt mõisates jm ajaloolistes paikades ringi), tehniliselt üritan ta aga tippkorras hoida. Dacia Loganit ei taha - olen kõrval sõitnud ja ei meeldi mulle tema jäik vedrustus (kruusateedel ja ka muhklistel Tallinna tänavatel parajalt ikka raputab) nagu teistelgi Lääne maanteeautodel, samuti pea olematu kliirens. Ehk siis kõlbab tema näiteks laudsiledate (maan)teedega uinuv-rikkasse lääneriiki, mitte siia.

Ja kui tekibki vabu ressursse, siis eelistan selle paigutada nt hoopis mingi vanasõiduki restaureerimisse, olgu selleks ka Pobi või mingi haruldane jalgratas - miks ma peaks mingi ...pikendusega uhkeldama?

Sorry, et OT...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

valdo Kirjutas:
zazik Kirjutas:Keskmine auto Tallinna tänavalt kuulub liisingfirmale. Ja pole erilist vahet, kas tegu on Dacia Logani või 7. Seeria BMW-ga.
Neil, kes sõidavad Loganiga, pole raha, et auto kohe välja osta, neil kes BMW-ga, on sellele rahale parem (s.t. tulutoovam) rakendus.
Loomulikult pole see absoluutne tõde, aga kohati kipub küll jääma selline mulje, et isiklikku autot "saavad endale lubada" vaid tudengid, pensionärid ja juhutöölised.

Usun, et on ka minusuguseid "hulle", kes ei taha pangale ega kellelegi teisele ainsamatki krooni võlgu olla ja seda ka ei ole. Lisaks leian, et 7. seeria BMW, nii nagu ka Hummeri, Lexuse, kallima MB vm säärase auto omamine/pidamine võib Tallinnas olla vahel lausa eluohtlik. Paremal juhul tõstetakse Sind lihtsalt autost välja või murtakse Su elukohta sisse (sellise auto omanikul ju peab omati midagi varandust olema?), halvemal juhul saab ilusad matused või jääb minu nimi mõningateks aastateks teadmata kadunute nimekirja, sest ega kõiki karjääripõhjasid ka läbi ei kammita (sorry musta huumori pärast).

Sorry, aga see ei ole küll tõde. Ise olen küll ühe eelnimetatud autodest kasutaja ja ei tunneta mingi ohtu enda elule. Pole ühtegi sarnast juhtumit ka kuulnud viimase viie aasta jooksul kui kedagit tapetakse auto pärast. Ka lihtsamat sordi väljatõstmistest poel kuulda olnud. Nojah..need autod aeg ajalt varastatakse, aga esitleks selle vastu aitavad suhteliselt suvalised turvaabinõud (kui lisada tehase varustusele veel 5-10 000 krooni muutub auto ärandamine päris raske) ning kindlustus. Mis vargad selle autoga teevad? Viivad Venemaale? Ei ole see nii lihtne, muidu oleks iga päev need 10 tk. viidud. Pakuvad Silberautole varuosadeks või ERGO kindlustusele tagasiostuks?

Pigem, ütleks et Eestis paraku on eluohtlik omada väiksemat klassi sõiduautot, kuna liikluskultuur ja teede seisukord, samuti ette jooksvad loomad teevad sellega liiklemise ohtlikuks. Suure ja võimsa autoga meie maantedel tunned ennast kuidagi turvalisemalt, kui pead Tallinna-Tartu vahel 3 korda päevas pidurdada ja teepeenrale ennast ajama kuna järjekordne kamikaze läheb lauprünnakusse. Sa võid küll olla tagasihoidlik inimene siis kui sa endale riided stockmanni asemel kaltsukas ostad, aga autot tuleb ikka osta nii head kui võimalik - elu on inimesel ainult üks, ja ohverdada seda selle tõttu et auto on vana pann mis ei taga elementaarsed ohutusnõuded mina küll valmis ei ole.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

zazik Kirjutas:Neil, kes sõidavad Loganiga, pole raha, et auto kohe välja osta, neil kes BMW-ga, on sellele rahale parem (s.t. tulutoovam) rakendus.
valdo Kirjutas:Dacia Loganit ei taha - olen kõrval sõitnud ja ei meeldi mulle tema jäik vedrustus (kruusateedel ja ka muhklistel Tallinna tänavatel parajalt ikka raputab) nagu teistelgi Lääne maanteeautodel, samuti pea olematu kliirens. Ehk siis kõlbab tema näiteks laudsiledate (maan)teedega uinuv-rikkasse lääneriiki, mitte siia.

Tekitan kah veidi OT'd
Olen pidanud erinevaid nii uusi kui ka kasutatud autosid. Vahepealsel perioodil ~5 aastat selle sajandi alguses loobusin põhimõtteliselt värsketest masinatest ja kasutasin mingi aja "ühekordseks kasutamiseks mõeldud sõidukeid", mis ei tohtinud maksta rohkem kui 1 kuupalk - ostsin suvalise vana masina, mis sõitis korralikult ja oli kehtiva ülevaatusega - kui katki läksid, siis ei hakanud remontima vaid viskasin minema ja ostsin järgmise.
Perekonna tungival nõudmisel ikkagi uue auto järele, läksin eelmisel aastal poodi ja ostsin seekord justnimelt Dacia Logani, kuigi kõik sõbrad mind hulluks pidasid. Minujaoks on auto tarbeese, kuna elan teist aastat mööda aukliku kruusateed linnast väljas ja igapäev on vaja ikkagi linna saada. Selletõttu sai just valitud see ehe "maainimese masin" - täislage baasvarustuses Dacia Logan. Tavalistest sõiduautodest on Loganil selleks otstarbeks kõige normaalsem kliirens ja kola veoks normaalse suurusega ja ilma pehmete polstriteta ehtne maainimese pagasiruum. Puudub igasugune ülearune vägisi küljes olev mittevajalik lisavarustus ja sõiduosa ning kapotialune on hea läbiproovitud Renault Megane. Siiamaani olen rohkem rahul kui osade eelnevate ja tunduvalt kallimate ja kuulsamate firmade masinatega. Võibolla asi ka selles, et lihtsalt selle masinalt ka eeldan alateadlikult tunduvalt vähem.

Olen piisavalt vanaks ja rahulikuks muutunud, et ei põe enam komplekse ega tunne enam vajadust eputamiseks juurde maksta, minu sõiduvajadused täidab aga ka see masin ilusti. Samas kui mõelda, siis eks osaliselt on ka majanduslikud põhjused oma rollis - tavalise keskklassi sõiduautoga on peale uuena ostmist ja 3-5aastat pidamist ja mahamüümist olnud häving hinnaklassis 100000 alates... selle 98000 maksnud autoga ma niipalju hävida lihtsalt ei saa ka siis, kui tal järelturg puudub või jääkväärtus nulliks muutub...
Vasta
#5

Nojah, ma ka vahepeal mõtlesin et võiks osta endale sellise auto mis lihtsalt sõidab, on piisavalt uus et mitte iga kuu hooldust vajada ja millega oleks hea hobiautole juppe ette vedada. Käisin siis asja uurimas, vaatasin üht ja teist ning lõpuks jäid sõelale ainult kaks autot: 1999 aasta MGF ja 2006. aasta Renault Clio Sport Smile Ei ole kerge see autopede elu...

Otsustasin lõpuks hoopis bussiga sõita ja kevadet oodata.
Vasta
#6

mina leian et autoda võib hävitada palju rohkem kui 100 000 krooni - pean silmas oma ja teiste inimeste elud just nimelt.

Ning selle tõttu pole kunagi eriti igasugused Dacia või Ladad tõsiselt võtnud. Ei leia et auto on koht kus peab raha kokku hoidma - ok, see ei pea maksma 100 000 EUR aga turvaline ja töökindel peab see ikka olema. Ja milleks on üldse raha vaja kui selle eest ei rahuldata oma esmased vajadused? Auto on ikka sõitmiseks vajalik, mitte mingi kunstiteos.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#7

Kogu selle jutu peale sobiks vist ütelus: iga lits kiidab ikka oma v....ttuBig Grin Sorry kui kedagi solvasin.
Vasta
#8

Olen denis23-ga sama meelt.
Auto ei pea maksma miljonit, kuid peab tagama kõrgeima turvalisuse sinu ja lähedaste elule. Samuti ei tohi röövida sinu vabaaega, et remontida iga õhtu teda (arvestades et niikuinii veedad aega mingi vanatehnika seltsis). Olen kulutanud ~320 tuhat krooni oma igapäevaliikuri peale, mis on teeninud mind juba üle 1000 päeva. Samuti olen veendunud kui peaks juhtuma halvim, kokku saama mõne vana rulli BMW, Lada või Loganiga, siis jääb mulle ja perele hing sisse.
Aga tõde on see, et igaüks teab ise mis oma rahaga teeb, pole see teiste asi. Kui pappi on, siis võid osta ka 3 000 000 $ maksva Bling Bling Hummeri basseini ja tenniseväljakuga, pikendusega pole siin asja, vaid kadedusega Wink

Kuna liiklus on läinud aasta-aastaga jõhkramaks, siis järgmise igapäevaliikuri ostan kindlasti veel turvalisema ja suurema, seda loomulikult eeldades, et mul on säästusid. Mis mõtet on mul seda kokku hoida auto pealt? Selleks, et minu laps saaks mind selle raha eest maha matta. Kui jõuame ükskord sama kaugele kui skandinaavias, siis võid ka Trabandiga sõita ja ei tunne ohtu oma elule.

JOKKWink
Vasta
#9

Aga jah, ei näe põhjust miks peab kogu aeg lugema raha mis auto peale läks? Raha ju võib tagasi teenida, aga elu on meil üks. Pigem võiks piirata näiteks suitsetamise, liigsöömise, joomise igasuguse mõtetu nänni ostmine jne. Teine asi on see et tehakse palju mõtetuit sõite, vähemalt minu tuttavate hulgas. Aga auto peab olema hea.
Viimasel ajal iga kord kui näen kuidas meedias kajastatakse surmaga lõppenud juhtumid, püüan arvestada, mille sees olles oleksid inimesed päästetud. Ja tulen järeldusele, et ei ole olemas võrdset võimsale, suurele, raskele aga samal ajal hea juhitavusega maasturile, millel on mitu turvapatja, turvavööde zummer ja mis on väga oluline kõrge vaateväli. Samuti on oluline ABS, ASR, tuledepesur ja ksenoon. Nende hulka võime meie liigitada BMW X5 , Mercedes ML, VW Touaregi, Volvo XC 90 võimsamad versioonid ja samuti ka Porsche Cayenni.
Mõnes mõttes ka võib olla Lexus RX. Oma ja lähedaste elud on kõige tähtsamad ning nendele sõidukitele ei ole võrdseid turvalisuse mõttes.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#10

Nmetage seda kadeduseks või milleks tahes,aga lihtinimene ei suuda eelpool mainitud automarke endale lubada.Seepärast peab ta odavamate ja n.ö ebaturvaliste masinatega läbi ajama.
Vasta
#11

Aga ei pea ka. Mina arvan et ka n.n. keskklassi auto on piisavalt turvaline. Olen kunagi teinud väikesed arutused, ning sain sellised andmed et kõige odavamad autod keskmise intensiivsuse kasutuse puhul (15 000 km aastas) on lõppkokkuvõttes on 3-aastased japsid (Toyota Corolla, Nissan Almera, Mazda 3 või kui rahakott lubab siis Avensis, Mazda 6, Nissan Primera) millel on läbisõit alla 35 000 km (oli eraomaniku käes)
Need autod on turvalised, ökonoomsed, hea varustusega, ning üldiselt tegemist on sisuliselt uue autoga, mida minimaalsete kuludega võib kasutada veel 5-6 aastat (120-130 000 km).
Samuti, võrreldes uue autoga on selle hind kuni poole võrra odavam, vahest isegi rohkem, eriti siis kui uus mudel on vahepeal ilmunud.
Samuti need autod ei ole varaste lemmikud ning selle tõttu seda on võimalik kas või soodsalt kindlustada või üldse sootuks mitte kindlustada. Võib ka akende all jätta tänavale - kuude kaupa ei tunne keegi huvi selle vastu.
Ja hind langeb oluliselt vähem kui suurte autode puhul, ütleme et kui uus maksab 230 000, kolmeaastane 110 000, ehk miinus 120 000 siis kuueaastane midagi 85 000 ringis, ehk miinus on 35 000 ainult.
Aga ikka asja juures on uue auto kvaliteet.
Sellise auto liisimine oleks minu valik juhul kui oleks rahadega väga kitsas.
Ja igasugused variandid a la ostad 15 000 eek eest 1992 Ford Scorpio, "hea auto mis vajab natukene putitamist" lõppkokkuvõttes võivad rahalises mõttes väga kalliks minna. Läbiproovitud.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#12

No ega ainult see auto inimest päästa. Olen näinud pilte suhteliselt uutest autodest, mille juhid on surma saanud seetõttu, et pole turvavööd kandunud ja autost välja lennanud ja ühel juhul jäi auto omanik autost välja lennates oma auto alla ja sai surma. Salong oli autol peaaegu terve ja turvavöö kasutamisel oleksid arvatavasti vigastused väikesed olnud. Ei aita need turvapadjad jne midagi, kui jäetakse kõige esmane turvavarustus kasutamata.
Vasta
#13

Aga minu mõte ei olnud "mis auto võib endale keskmine inimene valida"
Jutt oli mõeldud sellele et selgitada miks mõned inimesed kellel on võimalik kalli auto osta seda ka teevad, selle asemele et raha mujale suunata. ja just ütlesin et ei ole selleks on soov teistest üle olla, vaid elementaarne ellujäämise instinkt.
Turvavöödest:
Näiteks uutel Toyotadel ja Leksustel on kui vöö on panemata hakkab kõlama üsna vastik zummer. Aga üldiselt, jah, kui vööd ei paned, siis võid ka 40 km/h surma saada. See on rusikareegel. Nojah, ütleme nii kui ajusid pole ja sõita ei oska siis ega 8 turvapatja ei aita ka.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#14

Jostovil oli Toyota Landcruiser, oli vist küll suht uus, viimane kere igatahes küll. Turvavööd ei kandnud ja lendas autost välja.
Vasta
#15

Mina jällegi mõtlesin ka Rumeenia kättemaksu osta aga siis, kui pakkumise kokku sain, siis hind kujunes sama suureks kui 5 aastat vana riisikoti maasturil ja arvestades minu hobi, siis rumeenlaste jurakaga rauda hästi ei vea, nii et ei jäänudki muud üle kui kasutatud riisikott osta.

Dad.
Vasta
#16

denis23 Kirjutas:Aga jah, ei näe põhjust miks peab kogu aeg lugema raha mis auto peale läks? Raha ju võib tagasi teenida, aga elu on meil üks. Pigem võiks piirata näiteks suitsetamise, liigsöömise, joomise igasuguse mõtetu nänni ostmine jne. Teine asi on see et tehakse palju mõtetuit sõite, vähemalt minu tuttavate hulgas. Aga auto peab olema hea.
Viimasel ajal iga kord kui näen kuidas meedias kajastatakse surmaga lõppenud juhtumid, püüan arvestada, mille sees olles oleksid inimesed päästetud. Ja tulen järeldusele, et ei ole olemas võrdset võimsale, suurele, raskele aga samal ajal hea juhitavusega maasturile, millel on mitu turvapatja, turvavööde zummer ja mis on väga oluline kõrge vaateväli. Samuti on oluline ABS, ASR, tuledepesur ja ksenoon. Nende hulka võime meie liigitada BMW X5 , Mercedes ML, VW Touaregi, Volvo XC 90 võimsamad versioonid ja samuti ka Porsche Cayenni.
Mõnes mõttes ka võib olla Lexus RX. Oma ja lähedaste elud on kõige tähtsamad ning nendele sõidukitele ei ole võrdseid turvalisuse mõttes.
Aga maasturiga on sul poole suuremad võimalused üle katuse käia, kui näiteks Porchega.
Vasta
#17

Minu algsest mõttest on jutt nüüd mööda läinud veits. Minu mõte oli selles, (vastuseks kellegi väitele, et keskmine tallinnas liiklev masin maksab rohkem kui haruldane UAZ) et ükskõik kui palju see keskmine auto ka maksaks, väga suur osa neist ei kuulu kasutajale, vaid liisingfirmale. Ja uunikumi liisingusse ju ei võta.

Kuigi ka siin tekkinud diskussioon on täitsa huvitav ja teemakohane.
Vasta
#18

Jah mina seda ka olen öelnud. Seda enam et kui räägime mingist miljonilisest maasturist, siis enamusele selle kasutajatest see on põhimõtteliselt peamine töövahend millega raha teenitakse. Ehk, käiakse kohtumisel, vaadatakse objekte, autost tehakse kõnesid ja käiakse internetis. Nagu hambaarstile puurmasin või töömehele trell. Kulud katab firma mille tulud võivad väga suured olla. Aga UAZik on puhas lõbu, täielik hingeasi, lihtsalt mängunänn.
Autode ümberpööramisest.
Ei ole see päris nii. See küll kehtib kõrgete, nagu näitek Toyota Landcruiser maasturite pihta. Vaid kui räägime näiteks Cayyennist või Touaregist siis nende kõrguse ja laiuse suhe on enam vähem selline kui keskklassi väikeautol. Lisaks sellele, täiuslikud stabilisatsioonisüsteemid. Lisaks kõigele eelpool mainitule, auto üle katuse minek on tavaliselt avarii tagantjärg mitte põhjus.
Ja viimaks on see et enamusele ümberminekusest eelneb külglibisemine. Ja neliveoga autot millel on head kummis ja ASR on praktiliselt võimatu külglibisemisse ajada (peab ikka hull olema)

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#19

oxygen Kirjutas:
denis23 Kirjutas:Oma ja lähedaste elud on kõige tähtsamad ning nendele sõidukitele ei ole võrdseid turvalisuse mõttes.
Aga maasturiga on sul poole suuremad võimalused üle katuse käia, kui näiteks Porchega.

Üle katuse käimine on üldjuhul tingitud isiklikust juhtimisveast, kokkupõrked aga tihtilugu mitte. Kokkupõrketurvalisus on maasturitel mäekõrguselt porchest üle. Ja inimene, kes hoolib oma ja lähedaste eludest sõidab ka tavaliselt sellele vastavalt.

Aga siit tekkis mul kohe küsimus. Vabandust üldistamise pärast, aga kas selle suure turvatunde pärast ongi suur osa maasturite juhtidest ülimalt nahaalsed ja kaasliiklejate suhtes ükskõiksed?
Vasta
#20

Ise püüan alati eeskujulik olla. Ma võin sulle öelda et osaliselt sul kindlasti on õigus. Mina olen kogu eelmise suve ja sügis sõitnud 21 esimese volgaga ning selle tõttu ma mõistan et autod võivad väga erinevad olla.
Aga ütleks nii et maasturi rooli taga vahest tõesti tunned ennast kindlamalt. Mõnele inimesele see avaldab halva mõju mõnele mitte. Teine probleem on muidugi see et liiga suurt maasturit raske linnas manööverdada ja selle tõttu kipud "nurke õgvendada" ning vales kohas parkida.

Samas, olen vastupidi tähelepanu pööranud sellele, et enamuse enesetapu-moodi-möödasõite teevad igasuguste pannide omanikud kellel on tungiv soov oma alaväärsuse kompleksi välja elada teiste inimeste elu arvelt. Miks? Ei tea. Reeglina maasturi omanik teab et tema auto võib 2 tonnise kaatri konksu otsas vedada ja võib ka sõita sellisel maastikul mis paneb tanki komandööri mõtlema. Ja kui vaja siis ka pigistab välja 200 km/h. Ja et elu materiaalne pool tal ka reeglina kõik ok. Ei pea lisaks kõigele Schumaherit mängima.  
Ta ei pea kellelgil midagi tõestama oma rumalate tempudega. Erinevalt vanade bemmidega kihutavatest rullnokidest.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne