keskmine auto
#21

zazik Kirjutas:Minu algsest mõttest on jutt nüüd mööda läinud veits. Minu mõte oli selles, (vastuseks kellegi väitele, et keskmine tallinnas liiklev masin maksab rohkem kui haruldane UAZ) et ükskõik kui palju see keskmine auto ka maksaks, väga suur osa neist ei kuulu kasutajale, vaid liisingfirmale. Ja uunikumi liisingusse ju ei võta.

Kuigi ka siin tekkinud diskussioon on täitsa huvitav ja teemakohane.
Kuna jutt uunikutest juba väga kaugele kiskus ja antud postitus tundus kõige loogilisem koht teema splittimiseks, siis nii ka tehtud sai.

PorSCHe
Vasta
#22

zazik Kirjutas:Aga siit tekkis mul kohe küsimus. Vabandust üldistamise pärast, aga kas selle suure turvatunde pärast ongi suur osa maasturite juhtidest ülimalt nahaalsed ja kaasliiklejate suhtes ükskõiksed?

Üldiselt on suht pajakas mida enamus pisisõidukeid teevad, igal juhul on sõiduauto kannatajaks pooleks, isegi siis kui ise juhtud otsa sõitma ... ja muidugi veel, et kui sõidad suure autoga siis väikeauto juht paratamatult hoiab eemale, instinktiivelt ei taha ju keegi haiget saada, isegi siis kui teine sõiduk sigateseb/jääb süüdi/vms.

Ja samas kui oled harjunud sõitma maasturiga, siis 123 mersusse istudes tekkis tunne, et kohe hakkavad kottid mööda maad jooksmaWink

Samas on üldine "ülevat alla" vaatamine täiesti eestipärane, nimelt sai vahepeal sõidetud zaz968M-iga ja seda sõidukit ei aksepteerinud mitte keegi ja siis ma mõtlesin küll, et kuidas need kes kiruvad suurte autode juhte sõidaks ise heameelega endast väiksemast üle.

Dad@4x4.80-dast.alates
Vasta
#23

Ärge olge naiivsed! Kui kõigil oleks tutikad S-mesad ja 7-seeria bemmid, ja turvavööd kinni, kas liiklusõnnetuste ning neis hukkunute arv oleks 0? Smile
Mina sõidan kõigega mis kätte juhtub. Vahet pole kas selleks on uus Impreza või 500 eek eest soetatud Mosse. Keskmised rahvaautod kõik Toungue
Vasta
#24

wax Kirjutas:Kui kõigil oleks tutikad S-mesad ja 7-seeria bemmid, ja turvavööd kinni, kas liiklusõnnetuste ning neis hukkunute arv oleks 0?
Jah, sest siis ei olekski sellist asja nagu liiklus. On üks suur ummik, sest kõik on siis üks kõvem mees kui teine. Looduses on juba kord nii, et üks peab olema nõrgem kui teine. Kui seda tasakaalu rikkuda, siis elu lakkab eksisteerimast Big Grin
Vasta
#25

mina pole mingi eriline fatalist ega kaugeltki mitte tulevikkunägija, aga mulle tundub, et auto margil või tüübil on kellegi ellujäämises küll suht väike roll.
sellest natuke suurem roll on vast juhil, aga siin on see jama, et juht on siiski 'ainult inimene'.


ma tegelt ka ostsin üle mitme aasta tutikad naelad (muidu ikka poolpidustega läbi ajand), kuna naisel esimene talv tulemas ja mõtsin, et... noh... igaks juhuks... et äkki midagi... et olen midagigi teind, kui... aga ma arvan, et see oli ka mingise emotsiooni või instinktiga seotud tegu rohkem.
ok, riski kuigivõrd vähendasin, aga kui palju just... see on nii määramatu suurus tegelt, numbrid ei hakka peale :)
ma arvan, et selle mõne tuhandega ostsin ma omale tükikese meelerahu, väikse tükikese, ei muud.
teine inimene ostab sama tükikese hoopis teise summa eest ja veidi teisel kujul, see on tema valik ja võimalus.




aga see teema, palju keegi oma igapäevast vankrit remoda viitsib-raatsib-mõistlikuks peab, on küll suurelt osalt numbritega seletatav ja kui vaidlus ära tüütab, siis võib vabalt lõppu öelda 'maitse asi' :)
Vasta
#26

Osaline OT:
Uue aja alguses oli rahvaautoks Datsun Cherry, siis tuli selle kohale Opel Ascona ning l6puks Ford Sierra. Mis on praeguseaja rahvaauto?
Vasta
#27

Momendil ei oska öelda, aga mingi aeg tagasi oli väga popp Peugeot 206/307 kõikvõimalikud variandid. Aga võibolla ka mitte ja asi oli lihtsalt selles, et mulle lihtsalt sümpatiseerib antud kontingent.
Vasta
#28

ma arvan et äkki mazda6?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#29

Praeguse aja Sierra on raudselt Mazda 6 Smile

See maasturiga sõitmise turvalisus on imho suhteliselt psühholoogiline, sul võib küll kaks tonni rauda ümber olla, aga härra rekkajuhil on ikka rohkem ja härra taksojuhil on kõvasti kineetilist energiat kogutud. Nii et ma isiklikult võtaks (ja võtangi) pigem auto, millel on halvima vältimiseks piisavalt adekvaatne rooli- ja pidurisüsteem ning vedrustus. Moodsate väikeste autode seas on päris palju NCAPi viie tärni laureaate, nii et pole see passiivse turvalisuse asi ka nii hull midagi.

Mis puudutab Jansa küsimust, siis mina pean normaalsuse piiriks seda, kui kuni 10-15% sissetulekust kulub igapäevaauto liisingule-hooldusele-kindlustusele-bensiinile. Üle selle kulutades muutub auto sisuliselt harrastusobjektiks, mis pole ka muidugi halb vaatenurk Smile A kui keegi kulutab autoga sõitmise peale 30% oma palgast ja ütleb et teda autod tegelt ei loksuta, see on tarbeese, siis ma tõesti ei oska midagi kosta selle peale.
Vasta
#30

Praeguse aja Sierra ei ole kindlasti Mazda 6, sest kui palju vanasti neid sirtsusid ikka uuena osteti? Ikke toodi treilade kaupa muudes riikides ära hooratud massinaid meile. Ent Eesti teedel sõitvad Mazda 6-d enamalt jaolt kõik siitsamast tutikana ka ostetud, enamasti liisingusse ning kokkuvõttes päris suure raha eest. Praegune rahvaauto võiks pigem mingi Audi 80 B4 olla vms...
Ja Denisi jutule kommentaariks nii palju, et mul on tõsiselt kahju neist inimestest, kes on pidanud teedel elu või tervise jätma ainult seetõttu, et mingi jogase või laksu all peaga m...nn tema autost yle on sõitnud, endal nt Land Cruiser vms suur džiip perse all. Vot sellistel juhtudel mõtlen küll, et kus krt õiglus on.
Aga jah, süüdi pole ju autod, vaid nende juhid.
Vasta
#31

Nojah.Eks igaüks mõtleb oma turvalisuse üle.Õiglane oleks ju siis maasturiga kohtuval jalakäijal kanda turvist ja suurt ,,tümmi,,ehk haamrit.Ta on ju muidu kindel ohver.Eks muidugi dikteerivad tihtilugu auto valiku vajadused ja otstarve.Mõnikord ka prestiiz ja soov näidata oma võimalusi.Kas sel mõtet on?Nii ja naa.Inimene on üsna keerukas elukas.
Ega kökatsiga tõepoolest maanteel hea sõita ei ole aga kas selleks ilmtingimata maasturit vaja on?Diskussioon on justkui seletamine miks ühele meeldivad blondid,teisele brünetid,kolmandale tugeva kondiga ja viimasele saledad.
Vasta
#32

Teema pealkirja juurde võiks öelda, et keskmised autod eesti teedel on mingisugused kasutatuna ostetud Civic, Vectra, Passat jms "tavalised" autod. Arvan et päris suur protsent on neid inimesi kes ei suuda endale uut autot isegi mitte liisida, sest maksta vaja ju kodulaen, televiisori ja külmkapi järelmaks jms. Aga kui iga kuu mingi summa kõrvale panna, siis poole aasta kuni aastaga ikka mingi 10-20 000 kokku saab, et kasutatud Honda osta.
Vasta
#33

minuarust on asi üldse nii, et las igainimene ostab endale selle auto mis talle isiklikult meeldib, vahet pole kas ta on siis uus või vana , liisitud või mitte, peaasi et endale meeldib ja sa oma sõidud tehtud saaksid.
Vasta
#34

denis23 Kirjutas:Reeglina maasturi omanik teab et tema auto võib 2 tonnise kaatri konksu otsas vedada ja võib ka sõita sellisel maastikul mis paneb tanki komandööri mõtlema. Ja kui vaja siis ka pigistab välja 200 km/h. Ja et elu materiaalne pool tal ka reeglina kõik ok. Ei pea lisaks kõigele Schumaherit mängima.
Ta ei pea kellelgil midagi tõestama oma rumalate tempudega. Erinevalt vanade bemmidega kihutavatest rullnokidest.

Veidi OT, aga kummutaks selle üldlevinud arvamuse rullnokkadest ja nende BMW-dest (läheb iseendaga veidi vastuollu, sest üks sõber on ehtne rullnokk ja tal on oma 1991 a. 5-nda seeria BMW). Olles nüüd sõitnud peaaegu iga päev 2 korda Võru-Tartu maanteed pidi, pole buumeritega rullnokki eriti ette tulnud. See-eest on nende kohad üle võtnud uued "rullnokad" oma Golf III-dega. Need tekitavad ikka ülepäeva liiklusohtlikke olukordi. Vähestel on aiste vahel mootor, mis tõesti lubab "rullnokka" mängida. Enamasti on selleks aga 1600 kuupsentimeetriga masin. Ja kui neil on veel mõni tibi kõrval, siis ei saa ju lubada, et sinu VINGE masina ees kulgeb Opel Kadett (minu igapäeva liikur). Ja siis tuleb möödasõit, ohtlikus kohas. Ja Kuna mootor on sellel Golfil nii "nõrga" siis ta venib- ja venib sust mööda, ning vältimaks kokkupõrget Golfi ja vastutuleva rekaga, oled jälle sunnitud sõitma teepeenrale ja pidurdama. Ja siis veel see Golfi- juht "vaatab" sinu poole ja naerab näkku, et näe, kartma hakkas. See on minu nägemus. Mina isiklikult näen ühavähem buumeritega rullnokki. Nende kohad hõivatakse aga Golf-idega.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#35

Jesper Kirjutas:See maasturiga sõitmise turvalisus on imho suhteliselt psühholoogiline, sul võib küll kaks tonni rauda ümber olla, aga härra rekkajuhil on ikka rohkem ja härra taksojuhil on kõvasti kineetilist energiat kogutud. Nii et ma isiklikult võtaks (ja võtangi) pigem auto, millel on halvima vältimiseks piisavalt adekvaatne rooli- ja pidurisüsteem ning vedrustus. Moodsate väikeste autode seas on päris palju NCAPi viie tärni laureaate, nii et pole see passiivse turvalisuse asi ka nii hull midagi.

Olen nõus Jesperiga. Teedel liigub väga palju suurema massiga sõidukeid. Mina ei sõida maasturiga ja kuigi mul oleks vaja, kuna elan maal, ei saa ma seda endale lubada. Ma ei tekita stereotüüpi, kui väidan, et maasturite juhid käituvad enamusjaolt nii nagu denis oma tundeid väljendab. Samas leidub ka erandeid.
Jalakäijate seisukohast ei ole maasturid sõbralikud autod. Maastur kaitseb seda kõike, mis on "sees", kuid mitte seda, mis ette jääb. Tal ei ole süsteemi, mis väldiks kokkupõrget ettejäänud jalakäijaga? Ja siinkohal on väike/keskklassi autod ohutumad, kuna neil on madal esiots ning ohver ei jääks otseselt alla vaid lenduks kapotile. See ei tähenda, et see alati nii juhtub, kuid maasturiga võrreldes tekib vahe sisse.
Kõik see, mida maasturite vastu räägitakse on rohkem nende juhtide süü. Kui sul on tavalistest väikeautodest tonn raskem, suurem, laiem, kõrgem auto, siis lasub sinul ka suurem vastutus teiste ees, kelle kõrval sa liikled. Jutt pöördub tagasi sinna, et oluline osa on ikkagi rooli ja istme vahel, sest vastasel juhul võib teha üldise järelduse, et maasturi juht hoolib vaid iseendast.
Aga on ka erandeid.... ; miskipärast on see halvem alati paremini meeles.
Vasta
#36

Noh tegelikult ongi ju nii, et ega ükskõik milline auto ei tee mitte kunagi iseseisvalt kellelegi halba ja kui midagi juhtub, siis põhjust tuleb ikka otsida sealt rooli ja istet ühendavast lülist.
Vasta
#37

oxygen Kirjutas:Noh tegelikult ongi ju nii, et ega ükskõik milline auto ei tee mitte kunagi iseseisvalt kellelegi halba ja kui midagi juhtub, siis põhjust tuleb ikka otsida sealt rooli ja istet ühendavast lülist.

Just! Aga ka autotootjate lehtedel, ajakirjades ja igal pool mujal on öeldud, et näed, see mudel siin on suunatud nt. pensionäridele. See siin näed, on äriklassi auto jne, jne. Sellestki juba tuleneb mingil määral, mis auto keegi valib.
Teema esimene postitus oli ju tln keskmine auto. Sellele lisandus ruttu keskmise auto juht. Seega on arutlusse tulnud isikud, kes sõidavad teatud mudeliga. Ja kuidas nad REEGLINA sõidavad. Kuid nagu minu mate õpetaja omal ajal ütles: ERAND KINNITAB REEGLIT =)=)

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#38

Vötsin aega ja lugesin köik 4 lehte juttu läbi ja avastus järgmine. Vanemad autod ei ole ebaturvalised (st liising ei tee plekki paksemaks). Endal igapäeva liikur e34 bmw mille hind jääb alla 25k ja tunne on suht turvaline seal sees.
Kus juures aeg ajalt on suht röömustav vaadata alt üles "äriklassi" bemmide ja mersude poole, nende hooldused pole just köige odavam löbu.
Vasta
#39

liisinguautod on IMHO paratamatus - inimesed tahavad "masinat, millega poleks probleeme". Oma aeg maksab rohkem, kui masinaga jändamine või teeninduse vahet käimine. See on ju hea - inimesed tegelevad sellega, milles nad produktiivseimad on.
samas on mu arvates ikka hooldus märksõnaks - päevapealt tulevaid üllatusi ei esine ilmselt 10..15a vanadel (pritsemotoga) masinatel eriti palju. Niiet liitun eelkõnelejatega, kes tuttuue masina amortisatsiooni "rikaste lõbuks" peavad. Aga see, mis tüüpi masinat eelistada, on juba maitseasi. Näiteks minu maitse pole maasturid - põllumees ma pole ning nende turvalisuses ma kahtlen:
denis23 Kirjutas:Reeglina maasturi omanik teab et tema auto võib 2 tonnise kaatri konksu otsas vedada
linnakiirustel tõesti - samas maanteel ei taha "harju keskmise maasturiga" isegi ilma haagiseta liikuda. Võib tal ju V8 ja ca 200kW olla, kuid telliseliku olemuse ning automaatkasti tõttu ei jää möödasõitudel praktiliselt mingit "varu".
"rahvaautona" levivad mu tähelepaneku järgi 5..10a vanad Toyota LC-d, milledel pole isegi äsjamainitud võimsust. Linnaautod või kolonnissõidumasinad ilmselt - passiivne turvalisus ehk sõiduautost suurem, kuid aktiivne turvalisus suht kasin. Neliveostki pole suurt tolku, kui masina ehitamise kontseptsioon on olnud "võimalikult mugav juhile", mis tähendab, et teepinnal toimuvat suurt ei tunne. Ülalpidamine kah vääääga kallis (üks rehvgi maksab sõiduauto jooksu hinna; kütus ja veermik on eraldi teema). Nende levikut oskan ma tõesti vaid suurusehullustuse, linnas parema vaatevälja või kaubaveovajadusega põhjendada. Samas nagu ikka: maitse asi.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#40

Liising ei ole jah iseenesest midagi häbiväärset. Ma olin selles küsimuses viimase ajani väga radikaalsete vaadetega (kolm korda võite arvata, mis suunas), aga tegelikult ei ole liising kui selline asi, mille vastu olla. On täiesti normaalne, et inimene, kelle jaoks auto pole hobi, maksab selle raha kord kuus ära ja sõidab pidevalt maksimaalselt 3 aasta vanuse, tehase garantiiga autoga. Sealjuures kindla teadmisega, et kui harva midagi nässu läheb siis see pole tema asi seal uurida ja nokkida. Viib firmateenindusse ja sõidab niikaua asendusautoga. Vana auto on vahva ja äge nii kaua kuni sind ei huvita niivõrd kohale jõudmine kui selline vaid sõitmise protsess. Kui mind ükskord igahommikune mutrivõtme, süütelambi ja läpakaga auto käivitamine-reguleerimine-programmeerimine ära tüütab, samal ajal kui moodsate masinate omanikud kohvi joovad ja aknast seda tsirkust vahivad, siis ma liisin endale ka mingi uue rahvaauto. Hetkel tundub eelpoolmainitud tegevus veel cool, nii et puudub karjuv vajadus Smile

Samas teeb mind murelikuks see, et Tallinna keskmine palk on ehk maksimaalselt 10000 krooni kuus neto (ma ei tea täpselt, aga noh idee kohaselt võiks ta umbes selline ju olla), millest tüüpilise Mazda6-laadse auto kuumakse on isegi kõige radikaalsemate tingimuste puhul 35-40%. Keskmise palga põhjal peaks keskmine auto olema just see Dacia, mitte midagi muud. Tuleb välja et ma pole oma maja ees midagi nii üksi kui tundub, need kohvijoojad on ka autopeded. Ainult pole kapist välja tulnud veel Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne