Piirkiirused 60-70ndatel?
#1

Kas vanemad foorumlased oskavad midagi öelda kiirusepiirangute kohta 60-70ndatel? Kas kiirusi reguleeriti ainult märkidega, või oli ka üleriigiline ülempiir nagu praegu?
Ise mäletan aegu, kui kulgesin 70ndatel mootorratta külgkorvis. Reisile kulunud aegu ja vahemaid võrreldes tundub, et keskmine kiirus oli väike. Maalesõiduks kulus ikka poolteist-kaks tundi, kuigi vahemaa oli alla 70 km ja enamus sellest oli juba asfaltee. Kas mu isa oligi siis selline üliaeglane sõidunautleja, või olid mootorratastele suured kiirusepiirangud?
Kusagil 70ndate lõpu paiku ilmusid autodele lubatud maksimumkiirust tähistavad märgid. Meenub neid igasuguseid - 40-st 90/100 Km/h-ni. Kas mäletab keegi neist midagi rohkemat?
Vasta
#2

Asulates 60 km/h, kitsastes kohtades spetsmärkidega tähistatult veelgi vähem.

Maanteedel piir puudus, selle valis igaüks vastavalt teeoludele ja sõiduki iseärasusele/seisukorrale.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#3

valdo Kirjutas:Maanteedel piir puudus, selle valis igaüks vastavalt teeoludele ja sõiduki iseärasusele/seisukorrale.

Tänapäeval tähendaks see seda, kui palju kellegi auto välja jookseks.Sad
Vasta
#4

Eks tähendas siis ka.
Vasta
#5

pppp Kirjutas:Eks tähendas siis ka.

... ainult et kiirused olid teised. Mototovi mootori nt keerab pikaajaline üle 55-60 sõitmine pöördumatult tuksi. Ka vanematele (enne-408) Mossedele ei teinud pikemaajaline kiire (kaasaegses mõttes) sõit head. Kiiruste ajastu saabus tegelikult "kopikalise" Žiguli ilmumisega meie teedele 1970ndate alguses, millega kaasnes ka 90 piirangu kehtestamine üsna pea. Pluss turvavööd, mida enne siinmaal ei tuntud.

Nii oligi, et 1960ndatel sõitsid 90-100 ja enam vähesed Volgad, ZIMid ja Tšaikad, ei teised. Ja kuna autosid oli üldse väga palju vähem, ei häirinud Volgade/Tšaikade 130-140ne kiirus headel teedel ka teisi liiklejaid.

Sealtsamast tuleneb muide aeg-ajalt eakamate inimeste hurjutamine praegugi kiiruse osas "ära sõida 90-100ga, lõhud auto ruttu ära". Maantemuhu, 407se Mosse ja Pobi kulutas pidev 90-100ga sõitmine tõepoolest palju kiiremini läbi kui 70ga kulgemine... (Mina püüan selle reegli asemel jälgida reeglit, et pikaajaliselt ei tasu sõita auto tippkiirusest enama kui 75% kiirusega.)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#6

endale kuskilt meelde jäänud, et 1977 ehk siis mu sünniaastal kehtestati ENSV maanteedel piirkiirus. kas polnud allikaks mitte ETV "Vana aja asjad"
Vasta
#7

Mul ikka aeg-ajalt võimalus kuulda, kuidas Jawa tollal maanteede kunigas olla olnud - kiirused ikka 100-st ülespoole (kui tee muidugi võimaldas).
Vasta
#8

rulli Kirjutas:endale kuskilt meelde jäänud, et 1977 ehk siis mu sünniaastal kehtestati ENSV maanteedel piirkiirus. kas polnud allikaks mitte ETV "Vana aja asjad"

Kuskil sealkandis tekkis 90 piirang jah, kes see nüüd 30 aasta taguse aja sündmusi nii aasta pealt mäletab... Eks selleks ajaks oli juba sigulle kriitiline mass liiklemas... + 412sed Mossed, mis ka tihtipeale keevalisemate inimeste käes kiiremini kippusivad kulgema.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#9

pppp Kirjutas:Kaherattalisi ei maksa kah unustada. Mul ikka aeg-ajalt võimalus kuulda, kuidas Jawa tollal maanteede kunigas olla olnud - kiirused ikka 100-st ülespoole (kui tee muidugi võimaldas).

... ja igas suuremas haiglas oli nn Jawa-palat Sad

Sest ega "ižiliste-emmilistega" tavaliselt üle 60-70 ju sõidetud... "Jaff"tegi kaherattaliste maailmas tollal sama, mis sigull neljarattaliste maailmas, ainult et maaga ühenduses kaks toetuspunkti vähem ja ümbermineku võimalus seega suurem...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#10

valdo Kirjutas:
rulli Kirjutas:endale kuskilt meelde jäänud, et 1977 ehk siis mu sünniaastal kehtestati ENSV maanteedel piirkiirus. kas polnud allikaks mitte ETV "Vana aja asjad"

Kuskil sealkandis tekkis 90 piirang jah, kes see nüüd 30 aasta taguse aja sündmusi nii aasta pealt mäletab...

Kas siis see piirkiirus maanteel siiski 100 km/h ei olnud? Kuidagi on nagu meeles, et uues vabariigis võeti nii linna, kui maanteekiirustel otsast 10 km/h vähemaks.
Vasta
#11

Alts Kirjutas:Kas siis see piirkiirus maanteel siiski 100 km/h ei olnud? Kuidagi on nagu meeles, et uues vabariigis võeti nii linna, kui maanteekiirustel otsast 10 km/h vähemaks.

Ei olnud. Selliseid asju ma ei saanud ju mitte teada, muidu poleks ma tollal ju lube saanud... Smile

Asulates võeti jah 60 pealt 50 peale, asulavälistel teedel jäi endiselt 90 peale.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#12

Piirangute kampaania sai alguse 1973. aasta Suessi sõjast, mis tõi kaasa ülemaailmse naftakriisi. Seejärel asuti läänemaades peale suruma väikeautosid ja aeglasemat sõitu kütuse kokkuhoiuks. USA kehtestas piiriks 55 miili tunnis jne. Meile jõudis see laine minu mälu järgi 1975. aastal. Loomulikult argumenteeriti seda meil eelkõige liiklusohutuse parandamisega ja see on ka õige. Turvavööde kohustus tuli vist veidi varem, 1973. aastal
Vasta
#13

veoautodel oli piirkiiruseks vaid 70km/h!! ja olid nad tunduvalt pikemad kui praegu! midagi soome 25,25m taolist! oli sadul veok ja seal sabas veeres veel tavaline kaheteljeline
Vasta
#14

guits112 Kirjutas:... oli sadul veok ja seal sabas veeres veel tavaline kaheteljeline
nii võis sõita vähemasti 80ndate lõpuni, kahtlustan tegelt, et vene aja lõpuni, võibolla aasta-paar pealegi (kuniks meil siin see suhteline anarhia valitses).
Vasta
#15

valdo Kirjutas:Kiiruste ajastu saabus tegelikult "kopikalise" Žiguli ilmumisega meie teedele 1970ndate alguses, millega kaasnes ka 90 piirangu kehtestamine üsna pea. Pluss turvavööd, mida enne siinmaal ei tuntud.
Ei tea küll V-8 ZIL'i (Zil-130 ümara kastiga isekallaja) väljalaskeaega, aga usun, et nemad olid siiski maanteede kuningad (pigem mingi röövlipande, kellest eemale hoiti). Žiguleid liikus suhteliselt vähe võrreldes Zilidega. Arvan, et just nende pärast piirati kiirust, alguses 90km/h ja siis veokatel (veidi hiljem) 70km/h.
Minu arvestuste järgi võis üleüldine kiiruse piirang tulla jahh kusagil 76 või 77 a. Sain just load kätte ja väheke aega seda nautida (koolist tulles sain kohe soolo zili peale, ime küll aga elus olen), kui kiirus maha võeti. Isakallutaja Zilid lendasid teedel, kui reaktiivlennukid (soolo masinal polnud mingi probleem 120 kulgeda).

Panen ühe memuaari ka kiiruse kohta.
Tulen mina viimase reisuga karjäärist linna poole.Enne autobaasi sõitmist tuli ka spidomeetri numbrid korda seada (neid keriti soendusmootoriga). Et mitte pärast aega raisata panin spidomeetri "kerima". Mul oli mootor visatud pardatsokki ja sealt juhtmed veetud laelambi lüliti alla. Nagu lambi põlema panin, viskas spidomeetri "looja" (minu mäletamist mööda seal 120 oligi). Poole tee peal hääletas üks mees. Pidasin auto kinni ja võtsin ta peale. Teadmata kes ta on, lülitasin "laelambi kustu" (igaks juhuks). Veidi aega sõites sain aru, et ta on ohutu ja lülitasin uuesti "keripuu" sisse. Sõit kulges mingi 100 - 110km/h. Tema rahulikult ümbrust jälgides istus lösakil kõrvalistmel. Kui tema pilk juhuslikult äkki spidomeetrile sattus kangestus mees (huvitav oli see, et mitte kohe vaid mingi 3-5 sekundit hiljem. Ta jõudis peale spidoka nägemist veel ümbruskonda vaadata) ja haaras kramplikult käepidemest kinni. Et mees käepidet armatuuri küljest ära ei "murraks", laususin vaid, et spidomeeter on rikkis ja valetab täiega. 5 minuti jooksul rahunes mees maha ja losutas edasi oma istmel, loodust nautides.
Vasta
#16

rulli Kirjutas:... kuskilt meelde jäänud, et 1977 ehk siis mu sünniaastal kehtestati ENSV maanteedel piirkiirus. ...
See piirkiirus (90 km/h) oli sõiduautodele. Kuid ca 1974 kehtestati okupeeritud Eestis nn "üleliidulise eksperimendi" korras 70 km/h ülempiir veoautodele (mis mind nii väga ei loksutanudki) ja mootorratastele  (mis lisas järjekordse pöördumatu vastikuseannuse vene korra vastu). Ma oma Jupiter 3-ga ei saanudki legaalselt üle 70 sõita... Aga radareid tollal eriti ei esinenud.
Vasta
#17

Hmm. Mul on mitmeid raamatuid 50.-datest ja vähemalt ühes neist(see võis ka 40.-datest olla) oli mainitud, et maanteedel kehtib kiirusepiirang veoautodele 60km/h ja bussidele 70km/h (võis ka vastupidi olla). Hetkel kahjuks pole aega otsida, aga millalgi otsin välja selle raamatu ja kontrollin üle.
Vasta
#18

Millalgi 70-ndatel tuli ka noorjuhi kiirusepiirang, mis alguses oli 80 km/h kuid selle kestus jäi lühikeseks. Piirkiiruste üldise kärpimisega "kukkus" ka noore juhi max. sõidukiiruseks 70km/h, mille tunnuseks sõiduauto tagaklaasile kinnitatud omavalmistatud ja omaloominguline papist märk.
Vasta
#19

Kui 70-nendatel kiirusepiirangud kehtestati, siis minuteada ühtset piirangut ei olnudki. Oli igale masina margile kehtestatud tehasepoolne piirang millise suurima kiirusega võis kimada. Reeglina joonistati see suurim kiirus ka masina taha seinale või luugile, kõigile vaatamiseks ja oli kohustuslik. Enamik veomasinaid oli tähistatud 70km/h märgiga, sõiduautod enamasti 90km/h. kuid oli ka veel palju erikategooria masinaid millel suuremad piirangud (tsisternid, kraanad, spetsautod) mille piirkiirus oli 60km/h. Mäletan et osadel taksodel oli 90- ja osadel jälle 100 km/h taha joonistatud, samuti ka osa bussidel oli vist 100 lubatud.
See piirangu taha joonistamise kohustus lõpetati 84 aastal.
Vasta
#20

Kiiruse piirang 90 km/h maanteel sõiduautodele tuli vist 72/73, mitte hiljem. Aastaid 73-74 mäletan juba päris hästi ja sealt ajast on ka meeles selline maanteekiirus.
Äi omas kunagi ühte esimest 412 eraMosset, aastal 1969. Siis polnud veel 24 Volga väljas ja vanad Lääne sahad siiski oluliselt aeglasemad... mõni üksik eriline kompressorMesa või Horch v.a. 412 jooksis 150 välja ja siis 27-aastane kolhoosi autojuht kasutas iga võimalust Mossest maksimum pigistada. AI-93 oli müügil alguses vaid Tallinnas ja Tartus, nii käidigi Aravete külje alt emmas-kummas linnas "rallibentsu" ostmas.
Mis neid poolhaagise-haagisega lohesid puudutab: mul vaid B-kat. Aga olude sunnil olen ise sellisega 1990 sõitnud. Kamaz, Odaz sabas ja seal otsas Zili põllumajandushaagis. Sellistega veeti vähemalt Järvamaalt Aravte Ketest Karpaatiasse ehitusmaterjali. Ma arvan, et autorongi pikkuspiirang tuli kevad 1992, midagi sellist on omaenda tolli tööajastus esimesest aatast meeles... hakati Soome pikki rekkaid peetima piiril.
Karpaadid ehitasid siin, said head palka ja lisaks veel ka neil defitsiitset silikatsiitplokki, pahtlit jne. Üldiselt ei ole ehitajate sissevedu üldsegi mingi viimase kinnisvarahulluse nähe. Eestimaa on lisaks Poola restauraatoritele ja Muuga Sadama tibladele näinud väga palju just karpaatidest ehitajaid. Väga paljud maapiirkondade korterelamud ja farmikompleksid on nende üles ehitatud.
Kiiruspiirangud auto tagaosal: kas see polnud mitte nii, et kohustuslik oli see väike- ja raskeveokitel, sõiduautodel seda küll ei meenu. Veoauto oli ju erasektorile keelatud, seega kehtis see automaatselt ametiautodele. Sõiduautodele pandi see peale vist ainult siis, kui tehase valmistajakiirus oli väiksem sellele sõidukiliigile maksimumina lubatud kiirusest. Näiteks isa Gaz 69 ja 69A omasid küll 70 märki aga Volgal või Mossel seda ei olnud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne