14-10-2014, 01:19 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-10-2014, 02:26 AM ja muutjaks oli Madlobster.)
Eks inimesed on erinevad
Mõni teeb kuuri ukse ees pimedust, külma ja vihma tortsides vanas plekk panges oleva kaltsu, kohe kohe varre otsast lahkuva vasara ja peotäie täiesti ebamäärases mõõdus välja veninud vene võtmetega ära töö, mida teine ei suuda profi sisustusega soojas ja valges garaažis. Samuti suudetakse päevi näinud "maljutka" pesumasinast, suurest roostes mutrist ning peotäiest teadmata päritolu ja otstarbega huijoovinatest kokku panna täiesti toimiv ja kestev (ka isalt pojale) tööriist
Mina ise olen seda tüüpi, et kui ma olen mingi sita tööristaga üritanud midagi ära teha ja see mulle pidevalt näkku paneb, on selleks siis väljaveninud võti, lahja ja väsinud akudega drell või olen pidanud vasara pead kolm korda põõsast ja ühe korra kuuri katuselt ära toomas käima või, et kui olen kompressori lappinud traadi, isoleeri ning vanast pesumasinast võetud varuosaga ning kogu see aretis kunagi tööle ei hakka kui seda kiiresti vaja on või keset tööd seitse korda seisma jääb ja seitse korda mitte seisma jäämise tõttu vajaliku 8 bari asemel 17 bari juures inisema hakkab ning voolikud paiste puhub siis lähen poodi ja ostan 1000€ eest uue kompressori. Seega, et veriste sõrmenukkide, sinise otsaesise ja pahupidi närvidega poes olles mitte ülemäära suuri kulutusi teha üritan vasarale korraliku varre ja kompressorile korraliku lüliti hankida enne tööde alustamist. Ja kuramuse kena on vaadata korraliku karpi, kus peal on ON/OFF lüliti versus mingi aretis, mis kellegi arust võiks ja kellegi arust peaks töötama aga reaalsuses aega ja närve kulutab ning kokkuvõttes kuuri maha põletab.
Aga vahest olengi vaadanud, mis olematutes tingimustes ning ka täiesti pahnast kokku pandud riistadega inimesed naeratades tööd teevad ning mind lolliks peavad, et kapitaliste nuuman. On neilgi ju omamoodi õigus, lihtsalt inimesed on erinevad.
Mõni teeb kuuri ukse ees pimedust, külma ja vihma tortsides vanas plekk panges oleva kaltsu, kohe kohe varre otsast lahkuva vasara ja peotäie täiesti ebamäärases mõõdus välja veninud vene võtmetega ära töö, mida teine ei suuda profi sisustusega soojas ja valges garaažis. Samuti suudetakse päevi näinud "maljutka" pesumasinast, suurest roostes mutrist ning peotäiest teadmata päritolu ja otstarbega huijoovinatest kokku panna täiesti toimiv ja kestev (ka isalt pojale) tööriist
Mina ise olen seda tüüpi, et kui ma olen mingi sita tööristaga üritanud midagi ära teha ja see mulle pidevalt näkku paneb, on selleks siis väljaveninud võti, lahja ja väsinud akudega drell või olen pidanud vasara pead kolm korda põõsast ja ühe korra kuuri katuselt ära toomas käima või, et kui olen kompressori lappinud traadi, isoleeri ning vanast pesumasinast võetud varuosaga ning kogu see aretis kunagi tööle ei hakka kui seda kiiresti vaja on või keset tööd seitse korda seisma jääb ja seitse korda mitte seisma jäämise tõttu vajaliku 8 bari asemel 17 bari juures inisema hakkab ning voolikud paiste puhub siis lähen poodi ja ostan 1000€ eest uue kompressori. Seega, et veriste sõrmenukkide, sinise otsaesise ja pahupidi närvidega poes olles mitte ülemäära suuri kulutusi teha üritan vasarale korraliku varre ja kompressorile korraliku lüliti hankida enne tööde alustamist. Ja kuramuse kena on vaadata korraliku karpi, kus peal on ON/OFF lüliti versus mingi aretis, mis kellegi arust võiks ja kellegi arust peaks töötama aga reaalsuses aega ja närve kulutab ning kokkuvõttes kuuri maha põletab.
Aga vahest olengi vaadanud, mis olematutes tingimustes ning ka täiesti pahnast kokku pandud riistadega inimesed naeratades tööd teevad ning mind lolliks peavad, et kapitaliste nuuman. On neilgi ju omamoodi õigus, lihtsalt inimesed on erinevad.