pirnide vahetamine moodsatel (väike-)autodel
#1

Jesper Kirjutas:... kui tead mida ja kust tuleb lahti teha, siis ei võta see vahetus üle poole tunni. [...] Ja kui tihti neid pirne ikka vahetama peab - mina pole näiteks 3 viimase aasta jooksul ühtki esitulede pirni vahetanud, samas mootor on sama aja jooksul kaks korda lahti käinud Smile

Minu meelest on kuritegelik toota autosid, millede pirnivahetus võtab teel olles aega rohkem kui 5-10 minutit. Tavaliselt läheb läbi pirn ju kusagil teel olles ning sageli veel pimedas (palju meie kliimas talviti seda valget aega on...) ning kohekohe on vaja edasi sõita. Kust seda teenindusrt maapiirkonnas ja hoobilt võtta on...

Tulemus on see, et sõidetakse ilma töötava pirnita. Minule on näiteks viimase 2 nädala jooksul maapiirkondades pimedal ajal vastu tulnud 3 (loe: KOLM) sellist autot, millel põlemas vaid üks esitulepirn ja sedagi kaassõitjapoolne. Oleks ma jätkuvalt arvanud, et vastu tuleb mootorratas, oleks olnud paras laubakas... Muidugi... juhid oleks võinud sellises olukorras vähemalt ohutuled peale panna, aga kus sa sellega...

13piisab kommentaar: käesoleva teema esimesed kolm postitust pärinevad koledaima auto teemast - praktiliste foorumikasutajate käes läks ka subjektiivne iluteema kole funktsionaalseks Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

...ja pirnivahetuseks vaja põrkeraud eest võtta või mõnda muud suuremahulist tööd. Kahjuks saab seda teha vaid esinduses , sest autol on garantii. Kuid esindusest vastatakse , et järgmine vaba aeg on kolme nädala pärast.
Nii , et võta või jäta. Ja kuna LE järgi võid sõita vaid lähimasse töökotta (või kuidas ta oligi nüüd) , siis ohutuse kaalutlustel sõidad koju trolliga. Big GrinBig GrinBig Grin
Huvitav , kui panna esinduses kirja aeg pirnivahetuseks ning vaba aja saaksid alles kolme nädala pärast , kas siis saaks esindusest ka mingi ametliku akti, et sa võid niikaua sõita?Või jääb auto nii kauaks platsile ootele? Kuidas seadusesilmad reageeliksid ilma tuledeta sõitvale autole , millel on ametlik (esinduse poolt antud) luba sõita tehnilistele nõuetele mittevastavana?
Krt, see on jabur ju!Rolleyes

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#3

valdo Kirjutas:Tulemus on see, et sõidetakse ilma töötava pirnita. Minule on näiteks viimase 2 nädala jooksul maapiirkondades pimedal ajal vastu tulnud 3 (loe: KOLM) sellist autot, millel põlemas vaid üks esitulepirn ja sedagi kaassõitjapoolne. Oleks ma jätkuvalt arvanud, et vastu tuleb mootorratas, oleks olnud paras laubakas... Muidugi... juhid oleks võinud sellises olukorras vähemalt ohutuled peale panna, aga kus sa sellega...
Väga huvitav number see kolm. Sa vist neid sinna alla ei lugenud, kellel üks tuli põleb ja teine on gabariittule "režiimis"?
Sellel suvel sõitsin südaöösel mööda maanteed oma 50-60 km, ja et ma kindlasti ei valetaks, ütlen, et pool autodest, kes vastu tulid, olid "ühesilmsed". Ei tea, kuidas mul siis niimoodi "vedas".
Tõsi, neist kõigist oli umbes kolmandikul gabariittuli olemas sellel pool, kuid tuli ka ilma...
On ka liigagi tihti nähtud rekkasid, millel ainult paremal pool miskine latern töötab. Kõhedaks võtab, kuid mõelda selle peale, mis kõik juhtuda võib, kui paremal pool tee ääres on samal ajal mõni jalgrattur sattund ja autojuht arvab, et küll see vastutulev tsikkel sinna ära mahub, võtame vastassuunast natuke lisa...
Vasta
#4

Weoauto juhina wõin öelda ,et neid ühetulelisi(eriti just´parempoolse põlewa tulega) vastutulijaid kohutawalt palju.Ohutulesid kasutusel nähtud vaid rekkadel kelle haagise gabariit tuledega mingi kamm.
Vasta
#5

poolitasin ülalolevad esimesed kolm postitust koledaima auto teemast, kuna praktiliste foorumikasutajate käes läks ka subjektiivne iluteema kole funktsionaalseks Smile

Valdo jutus on hea point - samuti nagu MartinL-gi omas. Ning olen minagi tuttavatelt automehaanikutelt kuulnud kirumist uuemate masinate pihta, millel esitulepirni vahetamiseks kulub kuni tund. Õnneks kulub sama aeg ka esindustes - ka seal eemaldatakse logareid-stangesid. Niiet vähemasti pole pirnivahetusest "teeninduse pärusmaad" tehtud. Samas mind häirib linnainimesena rohkem läbipõlenud suunatuli - sõitsin ise päevakese nii. Mitu korda oli häbi: endal parem suund sees, kuid tean, et ees ei nähta mu parempöördekavatsust (ristmikul mulle teed andma pidavad autod)...

ma olen lähitulede puhul täheldanud, et paljudel masinatel ei põle läbipõlenud lähitule korral gabariittuli - kas see on hooletu omaniku tõttu või ei peagi mõnedel markidel (oskan näiteks tuua 5..10a vana BMWd) ta lähitulega koos põlema?
Huvitav, kas meil enim levivatel odavatel väike- ja väikekeskklassi sõiduautode põhivarustusse kuulub ka CheckControl (CC)? Mul on ta peal kahel vanal opelirimakal (omaaegsed tippversioonid ikka) ning lähituledest+gabariitidest+pidurituledest/piduritule "andurist/lülitist" on pidevalt ülevaade. Suunatuli annab läbipõlemisel niiehknaa endast teada. Väga vajalik asi mu meelest.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#6

Mõni aasta tagasi sai kolimise käigus Piiteri maanteel Kamazi pirni vahetatud. Võttis aega ca 5 minutit ja keerata tuli vist 2-3 kruvi.
Vasta
#7

enda 90ndate alguse volvol vahetasin mõlemad pirnid umbes 5 minutiga või alla selle ära, tööriistadest läks vaja ainult taskulampi, kuna oli pime. Suurtel autodel ees ikka rohkem ruumi ja vähemalt saab käsikudu teha veel nipet-näpet Smile
Vasta
#8

valdo Kirjutas:Minu meelest on kuritegelik toota autosid, millede pirnivahetus võtab teel olles aega rohkem kui 5-10 minutit. Tavaliselt läheb läbi pirn ju kusagil teel olles ning sageli veel pimedas (palju meie kliimas talviti seda valget aega on...) ning kohekohe on vaja edasi sõita. Kust seda teenindusrt maapiirkonnas ja hoobilt võtta on...

Valdol siinkohal minu arvates väga õigus. Ise see sügis/talv tööautol kaks korda pimedas sisuliselt käsikaudu pirni vahetanud. Õnneks käib minu autol see suhteliselt lihtsalt.

Ja olen tähele pannud, et just uuematel autodel kipuvad need pirnid läbi põlema. Oma kunagisel 86.a. Escortil ei vahetanud kahe aasta jooksul ühtegi lampi ära. Samas peres oleval paari aasta vanusel Astral juba 4 esitulepirni vahetatud.
Vasta
#9

Jõudu kõigile!
Kunagi 85 aasta külmal talvel sain Assaku putka miilitsalt 3 rubla trahvi kuna üks lähitule pirn oli läbipõlenud.Autoks oli M-2140.Seegi auto oli suht nürida konstruktsiooniga,seda pirni vahetuse seisukohalt.Nimelt tuli ära võtta iluvõre.Selle tagasipanek aga pimedas ja külmaga paras peavalu.
Aga praegustest autodest.
Tegelikult tõesti tobe,aga mõnel masinal pirni vahetus suisa võimatu.
Ise sõidan 2004 aasta jõuludest saati Peugeot-307.No sel autol on võimalik küll ise pirne vahetada,aga ei saa öelda,et see oleks väga mõnus protseduur.Antud autol on protseduuri hõlpsus,või mittehõlpsus seotud ka sellega millist mootorit kapotialune endas peidab-st.kui palju on vaba ruumi laterna taga.Samas olen neil masinatel näinud 3 erinevat sorti laterna tagakopsikut.Ise aga ma neid pirne vahetada ei viitsi,kui üks läbi,sõidan mõnest kiirteenindusest läbi ja lasen mõlemed vahetada.
Sel masinal ees,nagu ka paljudel teistel,kasutusel kombineeritud laternad .307 puhul siis eraldi ühe niidiga pirn lähitulede (H7-55W)tarvis, kaugtulede tarvis pirn H1-55W.Kaugtulede puhul põlevad siis mõlemad koos-nii lähi kui ka kaugtulede pirn.Lisaks veel samas laternas,samasuguse pirniga udutulede sektsioon.Pirniks siis üheniidiline H1-55W.Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.Kuna auto teeb igapäeva tööd õppemasinana,siis on tema saatuseks väga sage käivitamine,sellega seoses ka väga sage pirnide süttimine, kustumine .Kahe aastaga olen lähitule pirne vahetanud 8 korda(8x2=16 pirni)Jõudsin lihtsalt mingil ajal arusaamisele,et üht korraga vahetada pole mõtet,sellisel juhul paari päeva pärast sama probleem-tõsi küll,teises laternas.Kui isegi mõlemad pirnid on läbi siis kontrolllamp armatuuris näitab ikka et lambid põlevad.Pimedas ma näen seda,aga valgel ajal ei pruugi seda alati märgata.Kuskilt on justkui kõrva jäänud,(TM-ist vist)et lähitulede sage läbipõlemine kimbutab ka teisi marke millel kasutatakse üheniidilisi pirne
Enda kogemus küll selline,et vana hea H4 oli pikema kasutuseaga.
Poja 90.a. Sierral need laternais ja 3 aasta jooksul on ta vaid ühe pirni vahetanud.Hoolimatta õhufiltrist ühe laterna taga on pirnivahetus siiski oluliselt vandumisvaesem kui Peugeot 307-l
Head soovides,Flanagan
Vasta
#10

flanagan Kirjutas:Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.Kuna auto teeb igapäeva tööd õppemasinana,siis on tema saatuseks väga sage käivitamine,sellega seoses ka väga sage pirnide süttimine, kustumine .
Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. Käivitamise hetkeks kustutab mingi relee need siis ära ning starteri töö lõppedes süttivad taas. Mis annab kokku sellise efekti, et ühe auto käivitamisega süttivad tuled kaks korda.
Vaid ühe kohatud sõiduki juures olen leidnud nutikama variandi, kus päevatuled süttivad alles siis, kui mootor käib, arvatavasti lahendatud kuidagi laadimise tuvastamise kaudu.
Mu enda autod kõik nii vanakoolid siiani, et lülimine manuaalselt ja juhi südametunnistuse järgi käib, aga kui kunagi, kui tarvet peaks tulema, üritan just sedamoodi teha/ teha lasta.


tegelt- kui juba tulede automaatika peale jutt läks- featuur, mis mind hoopis rohkem erutab, on 'tuppaminekutuled' (igaüks võib seda oma parema äranägemise järele kutsuda, mul tuli selline esimesena pähe) iva siis selles, et lähituled jäävad põlema x ajaks peale auto seiskamist-lukustamist, et pimedas näeks auto juurest ukseni minna.
Tõenäoliselt ei ole väga keeruline üritus, aga keegi elektriasjades veidi helgem võiks asja paberile panna, kui viitsimist on Smile
Vasta
#11

Mina kui rauakauge inimene teeks selle asja mõne mikrokontrolleriga, seda saab inimesemoodi programmeerida täpselt n sekundiks tulesid peale jätma ning kerge vaevaga saaks teha ka regulaatori, millest kestvust kruttida (reostaat kontrolleri analoogsisendi küljes). Aga mingit valmis skeemi ei tea.

Mis puudutab põhiteemat, siis jutuks on hea küll et "kuritegelik on..." ja "väga vajalik on...", aga kui autopoodi sattudes on teil valida kahe auto vahel, millest esimesel on 10cm rohkem jalaruumi või 100 liitrit rohkem pagasiruumi ja teisel kergemini vahetatavad tuled, siis ostate te kõik raudselt esimese auto Smile Foorumis vastu rinda põristada on hea ja lihtne, aga kui praktikas inimesed nõuaksid pirnide kerget vahetatavust, siis küllap see ka olemas oleks, lihtsalt see ei huvita kedagi ja kõik.

Küllap need insenerid kes neid tulesid teevad ikka teavad ise ka, et pirne raske vahetada on, aga vaevalt et nad seda kiusu pärast teevad - neile on ette antud auto välismõõtmed ning minimaalsed sisemõõtmed, samuti mootori mõõtmed ja välisdisain, kõik suhteliselt karmid piirangud. Kui nii väiksesse autosse tahetakse mahutada nelja normaalmõõdus inimest, siis mingil asjal peab ju lõpuks kitsas ka olema, ega kere kummist ei ole.

Käsi püsti kõik, kes enne oma praeguse auto ostu huvi tundsid, kui lihtne on seal pirne vahetada?
Vasta
#12

No nagu ma oma viimases postituses mainisin Xsarat(kõige värskemalt meeles),siis sellel autol on täiesti võimalik tulekopsiku tagaossa teha kahe väikese ümmarguse kaanekese asemele üks ja suurem.Nagu eh knäituseks Mersul.
Uuel Berlingol ka suts keerukas aga seal saab ainult laterna lahtipäästmisega hakkama.
Vasta
#13

Jansa Kirjutas:Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. Käivitamise hetkeks kustutab mingi relee need siis ära ning starteri töö lõppedes süttivad taas. Mis annab kokku sellise efekti, et ühe auto käivitamisega süttivad tuled kaks korda.
Minu kasutuses olnud (ja ka tuttavatel) jaapanlastel (Hondad ja Toyotad) käivtuvad päevatuled just mootori töötamisega=kui genekas kukub laadima.

PS. Tingitud võib olla sellest, et japsidel on erinevatele turgudele erinevad varustused. Sakslastel (eurooplastel) aga on üle-eroopaline põhimudel, kuhu ostja saab lisavarustust ise juurde osta. Seega ka selline "algeline" variant päevatuledest.
Vasta
#14

Jansa Kirjutas:
flanagan Kirjutas:Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.
Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. [...] tegelt- kui juba tulede automaatika peale jutt läks- featuur, mis mind hoopis rohkem erutab, on 'tuppaminekutuled' [...] iva siis selles, et lähituled jäävad põlema x ajaks peale auto seiskamist-lukustamist, et pimedas näeks auto juurest ukseni minna.

Mina ei toeta ei ühte ega teist. Minu arvates on lähitulede tähtsaimaks ja ainsaks eesmärgiks valgustada auto juhi jaoks auto ees asuvat teelõiku.

Ehk siis nad täidavad oma rolli vaid auto SÕIDU ajal, seevastu aga auto SEISU (peatumise, parkimise jm) korral peaksid nii lähi- kui ka kaugtuled olema igal juhul kustutatud. Eriti oluline on see kaasajal väga tihedalt autostunud maailmas, kus selliselt seisev auto tahes-tahtmata satub kokku teiste sõitvate autodega. Aga igasugused liigsed lähi- ja kaugtuled vähendavad ju sõitvate sõidukite nähtavust - sealt tahapoole tavaliselt midagi ei nähta.

Seepärast soovitan ma loobuda igasugusest tulede automaatikast ja panna pool- või täistuled põlema tõesti just vahetult enne liikumahakkamist. Eriti talvel jahedal ajal ei ole mootori kävitamine sugugi seotud aga kohese liikumahakkamisega - kas tahab külmana seisnud mootor veidi kohapeal käies soojeneda või tahan mina seisvas autos kedagi oodates ennast soojendada ja käivitan perioodiliselt teatud ajaks mootori koos soojendusega - sõiduauto soojendus toimib ju jahutusvedeliku pealt ja ventilaatorgi toimib reeglina vaid sisselülitatud süütega. Minu meelest on kuritegu kaasliiklejate jaoks selliste mootori paigal töötamistega panna tööle kaasliiklejaid pimestavad lähituled, kui Sa ise ei kavatsegi kusagile liikuma hakata.

Ma vihkan autojuhte, kes peatuvad-pargivad pimedal ajal tee ääres, lähituled peal. Ma näen seisvat masinat ka ju siis, kui tal oleks peal parktuled ja/või ohutuled. Samas ma ei näe nende kasutult põlevate lähitulede tõttu tagapool olevaid objekte, nt keset teed magavat koera või joodikut või jalakäijat, kes ei ole suvatsenud endale helkurit külge panna.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Ja siis kui see süsteem peal,kipub sassi minema tehasepoolne parktulede seade(MB,VW).Ühel nupuga,teisel kangiga.
Vasta
#16

[quote=Jansa]
Vaid ühe kohatud sõiduki juures olen leidnud nutikama variandi, kus päevatuled süttivad alles siis, kui mootor käib, arvatavasti lahendatud kuidagi laadimise tuvastamise kaudu.



On ka selliseid variante,kus tulede süttimine käib õliandurilt(kui õlituli kustub,siis süttivad tuled).
Vasta
#17

Uuel OPEL ASTRAL on ka väga õudne vahetada lähitule pirni-proovisin ja aega läks 1 h (tund) ,kuna ebamugav on seda paigaldada esiratta koopast.Ütleme nii,et ma kirusin ja vandusin kõik see 1 tund aega ja kui pirn vahetatud sai ,siis enam vahetada ei tahaSmileSmileSmile
Vasta
#18

valdo Kirjutas:
Jansa Kirjutas:
flanagan Kirjutas:Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.
Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. [...] tegelt- kui juba tulede automaatika peale jutt läks- featuur, mis mind hoopis rohkem erutab, on 'tuppaminekutuled' [...] iva siis selles, et lähituled jäävad põlema x ajaks peale auto seiskamist-lukustamist, et pimedas näeks auto juurest ukseni minna.

Mina ei toeta ei ühte ega teist. Minu arvates on lähitulede tähtsaimaks ja ainsaks eesmärgiks valgustada auto juhi jaoks auto ees asuvat teelõiku.
/.../
Noh, oma mõtet väljendades eeldasin ma loomulikult, et inimesed on kursis liikluseeskirjaga, antud juhul siis tema peatükiga 16, mis käsitleb tulede kasutamist.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=265273
Vasta
#19

Tuledeautomaatikat on ju üldjuhul võimalik ka nupust välja või vähemalt parkide peale lülitada, niiet probleem tegelikult puudub. Kes ei viitsi seisma-ootama jäädes neid tulesid ümber lülitada, ei viitsi seda teha ka ilma automaatikata, niiet viga on ikka inimestes mitte masinates.
Vasta
#20

Jansa Kirjutas:Noh, oma mõtet väljendades eeldasin ma loomulikult, et inimesed on kursis liikluseeskirjaga, antud juhul siis tema peatükiga 16, mis käsitleb tulede kasutamist.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=265273

Seesinane peatükk 16 ju otseselt sõnaselgelt ei keela seisu ajal lähitulede kasutamist. On vaid öeldud, millal kaugtulesid võib kasutada ja millised tuled seisu ajal PEAVAD põlema (loetlemata, millised EI VÕI põleda). Samas aga häirivad seisval autol põlevad lähituled pimedal ajal oi-kui-palju kaasliiklejaid...

Ja kui ka lähituled-peal seismine oleks ka sõnaselgelt keelatud, siis trahvi on selle eest nagunii raske teha. Kui juht sees ja nt mootor töötab, siis saab ju alati apelleerida sellele, et kohekohe (sekundi-paari pärast) oleksin liikuma hakanud - kinnitasin rihma, kuulasin mootori häält jne, vaatasin, kas tuled ees-taga põlevad ikka nii nagu vaja, ega midagi pole läbi põlenud jne...

Tahtsin öelda seda, et kui lähituled lülituvad automaatselt koos mootoriga, siis külmal ajal autos kedagi oodates lülituvad enda soojendamiseks tööle pandud mootoriga sisse ju ka tuled, mida ma aga ei soovi...

OT: Lisaks ei meeldi mulle mehhanismus, mis sisselülitatud suunatuled rooli keeramisel automaatselt välja lülitab. Manöövri (de jure ja de facto) lõpp ei pruugi ju alati olla seotud rooli keeramisega. Kui see omadus mu Lada 111-l veel töötas, siis oi-kui-tihti tuli iseväljalülitunud suund taas tagasi panna. "Õnneks" purunes hävinud tagastusvedru vahetamisega seoses see tagasitoov plastnaga ning viimased enam kui 150 tuh km enam rool mul suunakangi tagasi ei too...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne