[valdo]

Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.

Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. [...] tegelt- kui juba tulede automaatika peale jutt läks- featuur, mis mind hoopis rohkem erutab, on 'tuppaminekutuled' [...] iva siis selles, et lähituled jäävad põlema x ajaks peale auto seiskamist-lukustamist, et pimedas näeks auto juurest ukseni minna.

Mina ei toeta ei ühte ega teist. Minu arvates on lähitulede tähtsaimaks ja ainsaks eesmärgiks valgustada auto juhi jaoks auto ees asuvat teelõiku.

Ehk siis nad täidavad oma rolli vaid auto SÕIDU ajal, seevastu aga auto SEISU (peatumise, parkimise jm) korral peaksid nii lähi- kui ka kaugtuled olema igal juhul kustutatud. Eriti oluline on see kaasajal väga tihedalt autostunud maailmas, kus selliselt seisev auto tahes-tahtmata satub kokku teiste sõitvate autodega. Aga igasugused liigsed lähi- ja kaugtuled vähendavad ju sõitvate sõidukite nähtavust - sealt tahapoole tavaliselt midagi ei nähta.

Seepärast soovitan ma loobuda igasugusest tulede automaatikast ja panna pool- või täistuled põlema tõesti just vahetult enne liikumahakkamist. Eriti talvel jahedal ajal ei ole mootori kävitamine sugugi seotud aga kohese liikumahakkamisega - kas tahab külmana seisnud mootor veidi kohapeal käies soojeneda või tahan mina seisvas autos kedagi oodates ennast soojendada ja käivitan perioodiliselt teatud ajaks mootori koos soojendusega - sõiduauto soojendus toimib ju jahutusvedeliku pealt ja ventilaatorgi toimib reeglina vaid sisselülitatud süütega. Minu meelest on kuritegu kaasliiklejate jaoks selliste mootori paigal töötamistega panna tööle kaasliiklejaid pimestavad lähituled, kui Sa ise ei kavatsegi kusagile liikuma hakata.

Ma vihkan autojuhte, kes peatuvad-pargivad pimedal ajal tee ääres, lähituled peal. Ma näen seisvat masinat ka ju siis, kui tal oleks peal parktuled ja/või ohutuled. Samas ma ei näe nende kasutult põlevate lähitulede tõttu tagapool olevaid objekte, nt keset teed magavat koera või joodikut või jalakäijat, kes ei ole suvatsenud endale helkurit külge panna.