Augustisündmused 1991
#1

Vaatsin, et meie foorumis nagu polegi sellist teemat Big Grin

Kus olite teie ja millega tegelesite neil ärevail päevil?

Mina küsimusele kahjuks vastata ei saa.
Vasta
#2

Sünniaasta mul 90 nii et arvatavasti tegin kuskil lollusi ja muid pättusi, või mida need pätakad ikka teevadRolleyes

Granny, do all fairy tales begin with, "Once upon a time?"
No dear, theres an entire series starting with, "If Elected I promise."
Vasta
#3

Rüüpasin hullumoodi õlut ja organiseerisin Raplamaa metsade keskel vastupanuliikumist.. hõkk... ;-) Oli parasjagu venna pulmade kolmas päev too 19 august kui Moskvas asi "putśi" läits. Paar päeva maailma parandamist ja oligi vabariik valmis. Õlu sai ka otsa ja eks läksime laiali...Wink

loll on loll olla.
Vasta
#4

Meenub üks seik lapsepõlvest, ilmselt üks mu esimesi teadlikke mälestusi.Smile

Tolle kuupäeva (mitmendal augustil jõudsid vene dessantüksused Talinna?) õhtul viiibisin maakodus Pärnumaal ja istusin diivandil, et oodata traditsioonilise lastesaadete programmi algust. Paraku jäi see ära - ekraanile ilmus ärev diktor, kes rääkis midagi pöördelistest sündmustest. Ei osanud siis veel teistele uudist arusaadavaks teha, kuna ülejäänud viibisid eemal. Hiljem helistas sugulane ja teatas, et Tallinnas olevat vene tankid sees...

Nii ma mäletan, aga võin ka jura ajada.
Vasta
#5

Tungivalt soovitan vaadata uut linateost "Laulev revolutsioon!" Selle filmi ülevaatlikkust, tähtsust ja emotsionaalsust ei ole võimalik üle hinnata ...
Vasta
#6

Mina olin Põlvamaal kuskil Maaritsa kandis kuusemetsas väljasõidul. Autoraadiost kuulsime aeg-ajalt värskemaid uudiseid. Mäletan, et hetkeks oli küll pisut kõhe tunne justkui nüüd peakski sinna metsa jääma... Olin siis 13-ne ja kindlasti ei adunud nende sündmuste tegelikku tähtsust.

www.platepie.com - autonumbritest meil ja mujal
Vasta
#7

Olin tol ajal oma kodukandis. Märkimist vääriks ka see, et putši teisel päeval tehti paljudes Eesti ettevõtetes tunnine hoiatusstreik, nii ka isa tollases töökohas (Haapsalu EPT). Viimasel päeval aga vanavanemate pool Linnamäel. Üsna eredalt on meelde jäänud ka raadiost kuuldud teade, et tollane kaitseminister Jazov (hiljem selgus küll, et tegelikult siseminister Pugo) lasi end maha, mille taustaks lasti rahva juubeldamist Moskvas. Ja rohkem hakkasin asja tegelikust ulatusest ja tähtsusest aru saama just viimasel päeval, algul tundus kõik miski kauge mänguna (tollal vanust üheksa aastat)...
Vasta
#8

19.8. sõitsin hommikul 417. trolliga tööle. Sel päeval pandi meil kontoris esimest korda arvuti tööle ja ma trükkisin seal oma esimese kirja. Õhtul tegin Balti jaamas pildi bussist 2792 (tollal veel vana Ikarus-260) ja sõitsin 411. trolliga koju.
20.8. oli ka tööpäev, õhtul käisin Pärdi Jaanil külas.
21.8. sõitsime sõpradega Hiiumaale. Rohukülas oli kell 12-14 streik putsistide vastu, praam ei sõitnud. Raadio mängis kogu aeg; kell 13.30 tuli imelik teade, et putsistid on kogunenud Vnukovo lennujaama. Seepeale sõitsime Haapsallu ja võtsime 50 "Kuldset otra". Kell 17 lõpuks võttis "Hiiumaa" rahva ning autod peale ja saime edasi. Õhtul, kui telk oli juba püsti, kuulsime raadiost läbi ragina, et Jazov on kinni võetud ja Pugo laskis end maha. Kõik...
Vasta
#9

meeles on selgelt see öö kui olid leedus verised sündmused, nimelt valutas mul hammas, seega ei saanud magada ja hoidsin kogu öö piiritusega vatti suus ja kuulasin raadiost ärevaid teateid, järgmine päev läksin arsti juurde ja seal lasti hamba sisse elektrit (see hammas siiani tervena suus), samas on see siiani jäänud minu viimaseks hambaarsti külastuseks
Vasta
#10

Juba 21.08 kell 15.30 pööras Moskva raadio programmi otseülekandele rahvasaadikute kongressil. Siis oli selge, et nüüd on kõik, riigi sõimamine eetris käis taas täie hooga. Aga Savisaar polnud veel teletorni juurde minema hakanudki
Vasta
#11

Teletorni juures esireas. Nimelt töötasin sel ajal Vana.Narva uulitsal Vasara kõrval tislerina Lindali juures. Parasjagu oli miskine köögimööbel soomlasele pooleli. Siis algas putš. Rops küll keelas minna, et ikka vaja põderale asi valmis teha aga mina läksin. Loomulikult jäin ka töökohast ilma aga sitta sellest. Kaasa koos pooleaastase jõnglasega olid maal.
Polnud sealt pikk maa jala visata, otse nõlvast alla, aiandist läbi ja kohal. Esimesed olid juba ammu kohal ja tankettide tee oli kinni. Siis polnudki muud teha, kui lihtsalt istuda ja oodata. Kolmanda päeva hommikuks sai ootamisest siiber, midagi ju ei toimunud. Sõdurpoisid olid juba ammu omad joped, tankettide luugid lahti, ajasime juttu, tegime suitsu, lapsed turnisid tankettide peal. Tallepti kollane saepuruveo Kamaz oli Lepiku tee ristis, õhuvoolikud lahti, nii pidi asi sõiduvõimetu olema. Otsustasin minna jalutama, et käia ära vanaisa haual Metsakalmistul. See ju pool kilti... Käisin siis ära, mõtlesin Piritale poodi jalutada.
Jõudsin peaaegu S-kurvini kõmpida, kui asi läka kahtlaseks. Kolm Urali ja punane Dvigateli uus PAZ tulid vastu. Siis oli asi selge, et läheb lahti! Tõstsin käe... ja esimene sinine W123 Mersu jäi kohe seisma. Sellega on veel üks omapärane asi: sama auto ja mees oli mind pool aastat tagasi võtnud pimedas Mäo ristist peale, kui tulin ämma juurest puid tegemast. Julge vend oli, tuli välja, Nõmmekas ja üks Eesti esimesi ettevõtjaid. Nime kahjuks ei mäleta aga mees tegeles kingade tootmisega Pirita kooli taga. Kas oli äkki kooperatiiv Fox?
Kihutasime siis tagasi, auto jäi kalmistu tagumisele parkimisplatsile. Sõjaväeautod seisid otse Botaanikaaia peahoone kohal, sest Kamazist nad mööda ei saanud. Soldatid haakisid käru lahti ja lükkasid selle toore lihasjõuga eepealt eest kraavi. Miski soldat ronis Kamza rooli, sai selle käima ja suutis imeliigutustega robaki-robaki selle ka eest ära liigutada. Sidur ju töötas, pidurid olid aga peal. Aga eest ära ta selle sai. Siis polnudki muud teha, kui inimmüür ette ehitada. Seesama mees oli minus ühel pool, teisel pool mingi teine ärimees. Sellega sai veel räägitus, mees ütles, et kui praegu poleks siin ja ei kaitseks Eestit, siis poleks ju mingit mõtet äri ajada. Kahjuks ei mäleta, kes see mees oli, noore mehe asi,ei teadnud siis ju igat nägu. Aga oli siis juba tuntud tegelane ja parajat suurt kasvu. Mina oma 184 cm olin suht pisike ta kõrval. Rootsi reporter oli paar meest eemal, see, kes hiljem kabaga sai ja koos kaameraga läbi õhu kraavi lendas. Seisime siis seal vastamisihullunud piludega. Vanemad dessandis teeninud mehed väitsid, et need soldatid on selgelt drooge täis topitud. Seda pidi tehtama, siis on lolli jõud ja hirmu pole. Samal ajal kisas tagapool Kalevi Motokeskuse vastas seisnud ruuporitega RAF'i taga Liia Hänni, "ärge minge, ärge seiske, nad tapavad teid ära". Ma vihkan seda jõletist sellest ajast, va värd ärastaja! Sellised persevestid on need poliitikud kogu aeg olnud.
Edasine on ju üldteada: need pilud olid tõesti jõulised. Minul oli riietega seljakott valetpidi ees, seega sain pead kaitsta. Mulle need junnid pihta ei saanud. Sain automaadist isegi kinni aga rihm on ju rünnakul soldatil ümber käe ja kätte ma automaati ei saanud. Et mitte kõrvalt obadust saada, tuli see lahti lasta ja ennast edasi kaitsta. Too suurt kasvu ärimees aga oli ikka selline koll, et see tõstis sita maast lahti. Tšurka rippus jalad maast lahtiBig Grin Aga teha polnud midagi, jõu ja massi vastu ei saanud. olnudki midagi teha, kui põgeneda. Hüppasime üle kraavi ja okastraadi Lepiku tee nurgal. Ei saa väita, et hirmu polnud. Minul küll oli, sest too ohvitser, kes esimese Urali tiival seisis, karjus ja TT'ga vehkis, tekitas hirmu küll. Hiljem tuli ju välja, et solvanitel olid ikkagi ka tõsised kuulid magasinides.
Peale neid sündmuseid läkin riiki teenima ehk Tolliametisse tööle. Tollindusest sai siiber 10 aastat hiljem. Vaat selline lugu siis minul Augustiputšiga. Tegelikult hakkas minu vabadusvõitlus veel palju varem, esimese paberile joonistatud trikoloori tõmbasin Tallinna 8-klassilise Kooli ees männi latva 1. klassi poisina 1978. 1988 aprillis võtsin kodus kapist Wabariigiaegse kalevist originaallipu ja läksin sellega Tartusse Muinsuskaitsepäevadele. See lipp on tänini alles, kaks aastat tagasi ostsime alles uue, et seda 24.veebruar majale panna. Punast kaltsu ega svastikaga Kolmanda Reichi lippu ei ole meie majal mitte kunagi rippunud. Pisut koltunud ja koiaukudega õige lipp läheb vardasse vaid isiklikel tähtpäevadel.
Vasta
#12

Siin ka meenutused kirjas, mõni automoto foorumi kasutaja oma seal ka kirjas:

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=5830
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=3240

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#13

Olles sügisel vastu talve saabunud ajateenistusest n-armees ,olin peale pikemat puhkust u. paar-kolm kuud suutnud töötada Pärnu rajoonis Suigu kolhoosis.
Sai neil päevil oma T-150K ja sellele järelhaagitud pütaga loomadele vett ja teise samasugusega sigalast läga vedamas oldud. Sündmustest kuulsin läbi kabiini instaleeritud raadio ja õhtul ka küla keskuses,sest internetti ju sel ajal meil veel polnud...
Uudistes räägiti muidugi tankidest (huvi seepärast et n-armees sai oldutd keskmise tanki T-72 juht-mehhaanik)ja nii sai neid ka video(televisioon) lõikudest otsitud,pettumus oli muidugi suur sest need mida tankideks kutsuti olid lihtsalt kerged jalaväe masinad BMB.
Samas oleks pidanud pärast analoogse koguse T-72 läbimist Tartu mnt-le uut katet peigaldama...
Vasta
#14

Elan Tartu äärelinnas. Meeles on see, et varahommikul ärkasin maanteelt tuleva müra peale ja aknast välja vaadates nägin hämaruses katkematut rivi soomukeid sõitmas. Läksin teisele korrusele, et asja paremini näha. Vanaema seisis seal akna juures ja ei öelnud esialgu sõnagi, ainult pisarad jooksid. Edaspidi sai kogu aeg ainult teleka ja raadio juures elatud. Siis kui asi läbi ja soomuskolonn tagasi Pihkvasse sõitis, sai teeäärde seda vaatama mindud. Oli kena päikesepaisteline päev, sõdurid masinatel olid heas tujus ja lehvitasid naeratades meile, poiskestele Smile Võin eksida aga kui sellest hetkest, kui ma kohale jõudsin, sai loendatud u. 120 mööduvat liikurit. Kogu kolonni saatis tolm, mis tuli sellest, et roomikud asfalti jahvatasid. Tuult vist eriti ei olnud, sest pärast oli teel sõitvatel autodel veel tükk aega tolmupilv taga, justkui liiguksid need kruusateel. Järgneval (järgnevatel?) päevadel sai nähtud samal teel veel mitmeid üksikuid masinaid/soomukeid, mis liikusid/veeti Pihkva poole. Ju olid need kolonnis sõites ära lagunenud.
Vasta
#15

Töötasin tol ajal Eesti Televisioonis ning seetõttu olin üks nendest, kes telemaja kaitses. Tõsi, ma polnud just nii tähtis tegelane, et oleksin hiljem filmi "August 1991" sattunud. Põhiline rabelemine käis tolleaegses uudistetoimetuses, teised katsusid nii sama jõudu mööda aidata.
Selgelt on mällu jäänud üks seik - kui hakkas levima teada, et tankid on juba Tartu maanteel ja suunduvad ilmselt telemaja poole, võtsime kätte mingid suvalise kaikad ja läksime telemaja sissepääsusid kaitsma. Naistöötajad püüdsid meile veel aru pähe panna, et see on kindel surma minek, kuid sellest ei hoolinud keegi. Sattusin kahe-kolme kaaslasega Faehlmanni tänava poolset ust kaitsma ning kui esimene hurraa oli möödas, tekkis veidi imelik tunne küll. Mitte just hirm, aga... Kui hakkasime arutama, mida me ära teha suudame, siis saime aru, et ega peaaegu mitte midagi. Kui just kaugelt tuld ei avata, siis ehk jõuame paarile sõdurile kaikaga pihta saada. Eks see rohkem selline sümboolne vastuhakk oleks olnud, et pärast ei saaks kommarid hõisata, et "vabastajaid" taas lilledega vastu võeti.
Õnneks levis varsti teade, et tankid suunduvad Tondi poole. Viibisime majas kuni õhtuni ning siis saadeti meid koju puhkama, et järgmine päev taas rivis olla.
Järgmisest päevast midagi erilist enam ei mäletagi. Olin lihtsalt telemajas ja jälgisin sündmuste käiku. Teletorni juurde ei sattunud, sest kuulusin vist mingisse gruppi, kes pidi vajaduse korral kas mõne langenud või väsinud töökaaslase asemel tööpostile asuma...
Vasta
#16

Olin 3 aastane ja vaatasin Villardi 29 asuva TTTK ühiselamu aknast välja. "Rekord" töötas kogu aeg ja mingisugused mälestuspildid mul sellest ajast on ka. Aga väga selgelt on mul meeles vene sõjaväetehnika äravedu rongidega.
Vasta
#17

Olin eelmisel õhtul just jõudnud Helsingisse, et sealses tehnikaülikoolis külalisteadurina ühes uurimisprojektis mõne nädala jooksul osaleda. Hommikul ütles esimene ettejäänud kohalik mulle "...tietotko että Neuvostoliittossa on nyt vallankaappaus sekä poikeustila?" (tõlkes - kas Sa tead, et Nõukogude Liidus on riigipööre ja eriolukord). Kui ülikooli tööruumides raadio juurde sain, siis sain ka aru, mis tegelikult oli juhtunud.

Esimestel päevadel mõtlesin, et kui see afäär peaks läbi minema, siis ma ei pääse niipea (kuudeks, aastateks, kümneteks aastateks vms) enam kodumaale tagasi ja ainult Jumal taevas teab, mis kodumaast ja lähedastest üldse saab. Ajaloohuvilisena teadsin siis juba suurepäraselt, milliste lootustega olid 1944. aastal paadipõgenikud Rootsi läinud (sõja jalust, nii mõneks kuuks või max. aastaks). Samuti teadsin, mis asi on raudne eesriie ja kuidas totalitaar-režiimidel on olnud vahel omadus terveid rahvaid deporteerida ning nende paremat osa hukata (oma suguvõsas hävitatute loendamiseks jääb kahe käe sõrmedest igatahes puudu).

Õnneks selgus juba ülejärgmisel päeval, et putš on läbi kukkunud ning head võimalust kasutanud Eesti on iseseisev... Ehk siis naasin üsna pea juba iseseisvale kodumaale.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

Olin kümnene sel ajal ja ega ma aru eriti ei saanud, mis toimub.Uudistest oli aga meelde jäänud,et tankid tulevad.
Jäsku hakkas metsatuka taga hirmus mürin pihta ja mul paanika lahti, et tankid kohal.Tegelikult ilmusid natukese aja pärast kombainid nähtavale.
Vasta
#19

Olles tol ajal tööl AK toimetuse autojuhina õnnsestus need sündmused telemajas kaasa teha.Sai käiud tankidel vastas ,teletorni juures,ja Pirita-Kosel tollase Kõrgema Sõjawe kooli juures.Öösel olime muidugi telemajas.Eks noore mehe wärk,huvitav ju ka.Ainuke ,hetk kui mõtlesin ,et võib ka surma saada oli see mida eespool kasutaja eno kirjeldas.See siis kui teatati ,et tullakse telemaja peale.Tollase tranpordiosakonna toas sai valmistatud nn Molotovi kokteile.Faelmanni tänava poole olid veel suured klaasaknad .Sinna ette sai tassitud kõikvõimalikku trääni ja risu.Nii,et kui asjale otboi anti oli weits raskusi sealt välja pääsemisega.
Vasta
#20

Valmistusime aatekaaslastega raadio- ja telemaja ees võitluseks. Hirm oli asendunud hinges suure rahuga. Õnneks lahingut ei toimunud, kuid olime selleks valmis nii vaimult ja meelelt.
Paljudest neist noortest meestest, kes raadio- ja telemaja kaitseks valmistusid on nüüd saanud Eesti Kaitsejõudude tublid ohvitserid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne