Pajatused vene tehnikast
#1

Mäletan, et väikese poisina meeldis mulle kuulata nüüdseks juba kahjuks surnud vanaonu meenutusi vene tehnikast, kes oli kutselise autojuhi ametit pidanud üle 40 aasta. Mõned korrad õnnestus mul MAZi kabiinis sõitagi (1988-1994) ja temalt esimesed VAZ 2106e juhtimiskogemused õppida. Kui päris aus olla, siis ilmselt sealt saigi alguse minu armastus vene-nõukogude päritolu tehnika vastu.

Siia võiks aga kirjutada lugusid, mis seonduvad vene tehnikaga. Neid on aeg-ajalt päris huvitav lugeda! Eriti köitvad on minu kogemuse järgi just kutseliste autojuhtide memuaarid, neid võiks rohkem leiduda. Teen ka ise otsa lahti ja lisan siia paar meeldejäänud pajatust.

40ndate aastate lõpul, nii 1947-48, hakkasid Eesti NSV territooriumile saabuma esimesed uued nõukogude päritolu veokid, teiste seas ka Maz 200-d, uhke sõnni kujutis ninal. Nagu nõukogude tehnika puhul sageli, ei hiilanud need just erilise kvaliteediga - kabiini isolatsioon olnud niivõrd vilets, et kogu maanteetolm ja diisliving tunginud sohvri juurde salongi. Vanaonu meenutuste järgi paistsid esimeste MAZide juhid silma "tahmaste" nägude ning riiete poolest. Kui palju selles jutus ka tõetera on, ei oska kommenteerida.Smile

70ndate teisel poolel oli nõukogude veoautoehituses uudiseks Kaama autotehas ja selle tooted, KAMAZid. Vanaonul ei õnnestunud kunagi sõita päris originaalse KAMAZIga, see-eest keeras ta ZIL-tüüpi sadulauto rooli, millel aiste vahel KAMAZi diisel. KAMAZi eripäraks oli tollal elektriseadmestiku keerukus, kus iga tööprotsess dubleeriti kümnekonna armatuurlaual paikneva signaallambiga. Vanaonu sai enesele isendi, mille elektrisüsteemis pesitses viga - juba esimese sõidu ajal hakanud kõik punased ohutulukused ilma põhjuseta vilkuma ning edasisõit muutnud suisa võimatuks. Ei aidanud siis muu, kui terve armatuurlaua korpus lahti tõmmata ja vigased lambijuhtmed katki rebida. Selline lugu siis.
Vasta
#2

Olles oma huvi tõttu nõukogude perioodi põllutehnika vastu aeg-ajalt suhelnud eluaegse (traktorist alates 1952. aastast!) masinamehe Peeter Schihalejeviga, on ka tema pajatustest mõned huvitavad vahejuhtumid meelde jäänud.

Üks esimesi masinaid, mis 1950.-te alguses noore mehhanisaatori hoolde usaldati, oli veel vesijahutusega iseliikuv šassii (mark siis ilmselt DvSŠ-14). Paari aasta järel aga leiti, et "sul läheb masin iga naks käima ja laudas sellist "paugupilli" vaja", ning antigi sama traktor laudarahva käsutada. Tulemuseks oli, et seal ei jätkunud sellist aega, mil traktor tõepoolest iga naks käima läinud oleks, enam kauaks, mõnenädalase töötamise järel aga lasti sellel mootoriplokk lõhki külmuda...

Teine lugu on seoses esimeste meie maile jõudnud presskoguritega, mis meile tänapäeval harjumuspärase nööri asemel sidusid heinapallid traadiga. Nimelt oli kord üks külamees talvel metsast puid teinud, kuuseoksad aga põlluveerde vedelema jätnud, mis aga vaalutatud heina alt välja ei paistnud. Masin aga...............pallitas ka need ära, lõikas pakid giljotiiniga mõõtu ning sidus ilusasti traadiga kokku nii, et mehed, kelle ülesanne oli hiljem põllult heinapallid veokile laadida, olid kahevahel: kas viia need kokkupallitatud kuuseoksad lauta või koju ahju etteToungue Ei kujuta hästi sellist asja ette tänapäevaste või ka näiteks meil nõukogude perioodil levinud, mõne lähiaasta jooksul samuti ajalooks saavate Saksa DV Fortschritt tüüpi presskoguritega...

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#3

Mister X Kirjutas:Vanaonul ei õnnestunud kunagi sõita päris originaalse KAMAZIga, see-eest keeras ta ZIL-tüüpi sadulauto rooli, millel aiste vahel KAMAZi diisel.
Kas mulle on tõesti kahe silma vahele jäänud fakt, et ZiL-133GJa on meil liikunud ka sadulavariandis?Rolleyes Siiani teadsin ainult tavalist madelveokit ning kraanat, neist viimatinimetatut liiguvad mõned isendid siiani.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#4

Pakun , et see Zil tüüpi sadulauto võis olla ka Ural, Kamaz-i mootoriga. Sellisega olen minagi sõitnud. Vanal bensiini-Uralil oli muidugi Zil-iga palju rohkem ühist , kui uuel.
Vasta
#5

Tagantjärgi on mul endalgi kahtlus selle ZILi suhtes, aga kes seda enam ikka nii täpselt mäletab: olin ma ju loo kuulmise ajal alles väga noor ja samuti pole ma kindel jutustaja täpsuses - eks neid jutte räägiti ikka sünnipäevalauas ja mitte just kõige kainemas olekus.Toungue Pealegi muudab "suulised rahvapärimused" toredaks moment, et igaüks lisab eelnevale omalt poolt midagi juurde ning ajaloolist objektiivsust ei maksa neist otsida.
Vasta
#6

minu töökoha juures liigub aegajalt Kraz segumasin see uuema ninaga (kui pole kraz siis vabandust), isa ikka pajatas kuidas ta tehases (kuskil venemaal) elavas järjekorras, talle määratud autokraanat käis toomas (kõveranoolega zil või oli gaz) ja kui mingi gruziin palus järekorras ettelaskmist väljendiga- pjat rublei tam, drugom pudesh, seega kui vanasti olid mingi auto peal siis sageli pidid uuele ise venemaa avarusstesse ise järgi sõitma kui vastav masin eraldati, kuid vahel eraldati masin mida fondis polnud ettenähtud, siis tuli veel elavas järjekorras mitu päeva seista tehase ukse taga, üldse olid huvitavad ametid nagu partorg (partei propaganda tegija) ja- eriti lahe amet- normeerija (kes vaatas asutuses kui plju keegi mida saab), kunagi levis ka väljend, et- töö tegi ahvist inimese ja inimesest partorgi
Vasta
#7

Mulle rääkis aga üks vanem mees juttu kuidas ta venemaalt gaz66 baasil postipuuri toomas käis. Esimene kord sai pikalt tehase värava taga oodata aga teine kord võttis eestist vana tallinnad ja põdravorste kaasa ja siis sai kohe jutule ja venemaalt minema Big Grin
Vasta
#8

supp Kirjutas:Lugu Venemaa avarustest ja Partei esindajate ametinimetustest
Lugu ise on tore, nii need asjad käisid vist jah... Aga, palun, järgmine kord vürtsita oma juttu ka mõne punkti või hüüu- või küsimärgiga. Sest märksa lihtsam on lugeda 6-7 üherealist lauset kui ühte kaheksarealist Smile

Aga et mitte väga teemast mööda kalduda, siis hiljuti kuuldud lugu sellest, kuidas KamAZ ei tahtnud käima minna.
Olla siis tekkinud probleem, et KamAZ ei lähe käima. Appi võeti eeter (nagu diisliga teine kord ikka tehakse), kuid pärast pisikest sussu ei olnud midagi muutund. Seejärel korrati eelnenud katset, ainult et natuke rohkema eetriga. Tulemuseks ikka eimidagi. Siis hakanud meestel närvid vist juba natuke krussi minema ning eetrit sai sinna õhupuhastisse ikka mõnuga pandud. Ja käima ta läkski. Plaginad-lõginad, kõik tundus enam-vähem normaalne. Aga suhteliselt kohe pärast käivitust hakkasid pöörded ühtlaselt kiiremaks muutuma. Ja pöörded tõusid ja tõusid ja tõusid... Kuna saadi juba aru, et asi pole õige, hüppas üks tegelane sadulasse, 5. käik rauda, pidurid põhja ja sidur üles. Selle peale olid aga pidurid hakanud ära nõrkema... Ja auto oli veel pargitud enne ninaga mingi hoone poole, nii et lõpptulemusena oli KamAZ ka ninaga vastu seina toetanud... ja seejuures olla käinud tagumised rattad all ringi (!). Kuni siis lõpuks enam mootor polnud vastu pidanud ning mootori ploki ja plokikaane vahele olla tulnud avaus... umbes 5 cm läbimõõduga.

Ehk keegi teistki on kuulnud midagi sarnast või teab lähemalt kommenteerida? Eks sellest jutust tuleks muidugi paari viinapitsi jagu maha lahutada, aga selline see folkloor juba on, et ei tea, mis on tõsi, mis mitte...
Vasta
#9

On mullegi räägitud,kuidas vanad MAZ-d jt. sellised Vene veokad külmkäivitusel kohe lihtsalt täispööretel käima läksid nii,et ükski kang ega nupp enam ei aidanud mootorit seisma panna.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#10

EdR Kirjutas:On mullegi räägitud,kuidas vanad MAZ-d jt. sellised Vene veokad külmkäivitusel kohe lihtsalt täispööretel käima läksid nii,et ükski kang ega nupp enam ei aidanud mootorit seisma panna.
Seda osa olen kuulnud isegi, et mootor sedapsi lõhkuma hakkab. Aga küsitav on minu meelest just see osa, et viiendama käiguga neli ratast all ringi võtab... Või õigemini siis neli rattapaari
Vasta
#11

supp Kirjutas:eriti lahe amet- normeerija (kes vaatas asutuses kui plju keegi mida saab),
Normeerija amet oli määrata töö hulk, kuipalju keegi tegema pidi. Tükitöölisel määras normeerija tehtud töö eest saadava palga.
Ükskord tuli nooruke tütarlaps (normeerija) sepa tööd kontrollima. Vaja oli teha ehituskobasid. Sepp võttis varda ajas selle tulle, keeras ja pööras. Siis võttis punaseks läinud varda ja lõi otsa teravaks ja vinklisse. Sama lugu teise otsaga.
Koba valmis, aeg võetud. Päevanormiks mingi arv kobasid, et kuupalk ikka välja teenida.
Noorik läks oma teed ja sepp hakkas tööle. Ajas sületäie vardaid tulle ja hakkas tegutsema. Õhtuks oli kuunorm täis. ..... Ja nii tulidki meile Stahhanovid, kes kaevandasid sütt 500% oma plaanist.
Vasta
#12

Meil kolhoosis oli sellise ametniku nimi, kes töötasudega seonduvaga tegeles, ökonomist. Tema pidi eriliselt jälgima neid, kes palju palka said ning siis neil osa maha arvestama. Külvasin KCA-3-ga väetist ja töötasu oli tõesti hea (no rabatud sai küll ka!) Kutsus siis ökonomist mind kord "kohvile" ja ütles, et ma olla see kuu liiga palju juurde kirjutanud. Mina jälle vastu, et kirjutasin jah, aga ainult niipalju kui arvasin, et ökonomist niikuinii maha võtab ...
Vasta
#13

Hõre diiselmootor läheb "lõhkuma", kui kolvigrupp hõre ja mootor hakkab tööks karterist õhku võtma. Üldiselt pidi asi pauguga lõppema
Vasta
#14

Kamazist ja selle kelladest meenub mulle lugu, kuidas antud riistaga pikemal haltuural käidi. Nimelt tuli sõidu ajal korra 'süüde' välja keerata (mispeale kõik seierid minestasid) ja paari seki pärast uuesti sisse (mispeale enamus seiereid virgus, spido aga mitte :)
Mootor popsas jälle käima ning üks mure vähem :)
Vasta
#15

Sõideti Püssi kombinaadile Leningradist liimi tooma. Kahe masinaga mindi - Kamaz ja Zil. Ainult, et Zil oli tühjalt minnes Kamatsul jäika lüli pidi sabas.
Vasta
#16

Üks kurvema lõpuga lugu ka.Sad

Läinud siis lõbus seltskond 1953. (?) aastal Varbla kandis lapse ristimispeole. Autoks olnud GAZ 51, kast inimesi täis, vanaonu teiste seas. Kuigi õhtu pime ja sügisene, kruusatee sikk-sakiline, kihutati nii kuidas krusa võttis - eks kõik olnud paraja auru all, sohver kaasaarvatult. Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata: ühe kurvi ajal kaotas auto juhitavuse, sõitis teelt välja, paiskus vastu põllukivi kummuli. Sekundi murdosa pärast oli põld täis õhulennu läbiteinud inimesi. Minu vanaonul läks veel õnnelikult. Lendas küll läbi okastraadi, käed-jalad verised, ent eluvaim jäi sisse. Surma sai mees, kelle pea lömastus veoauto kasti all.

Hiljem Pärnust külgkorvi-mootorrattaga kohalesaabunud miilits oli vanaonu sugulane. Andis teine talle veel oma sineli selga. Muide, vanaonu naine elas miilitsa perekonnaga ühes korteris ja kuulis juhtumist tema käest. Niipalju siis ristsetest.

Hoidku saatus meid sääraste õnnetuste eest.
Vasta
#17

Olin siis alles väike poisipõnn, nii umbes 5-6 aastane, kui ma päevad otsa isaga kaasas sõitsin. Autoks oli ЗиЛ MM3-45023.
Ükskord hilja õhtul, kui me kodu poole sõitsime (mina poolunes, aga ikkagi vaja kaasas loksudaBig Grin) nägime aknast äkki, kuidas üks ratas meist mööda "kihutas".
Jäime siis seisma, et asja uurida - üks tagumisest topelrattast oli küljest ära tulnud. Noh, läksime ja otsisime selle "kadunukese" siis üles...
Aga võta näpust, pole ju mutreid, millega uuesti kinni keerata!
Vanu üles ka ei leidnud. Ega's midagi, ratas (suure vaevaga, sest ma olin koos isaga üksi) kasti ja kodupoole edasi.

Selle kuulsin isa käest:
Tema oli sõjaväes mehaanik olnud ja pidi terve rodu ЗиЛ-131'tesi sõitma panema. Üksi aga raske teha ja kutsus omale ühe tšurka appi.
Isa ütles "Vala õli mootorisse"
Tšurka küsis:"Kui palju?"
Isa vastas:"Täis ikka!"

Isa läks siis edasi nokitsema ja tagasi tulles vaatas, et vennike oli mootorid
kõrini õli täis valanud!Big Grin
Vasta
#18

Selle täis valamise kohta nii palju , et žiguli mootorisse läheb umbes 9,5 l iitrit õli. Wink

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#19

MartinL Kirjutas:Selle täis valamise kohta nii palju , et žiguli mootorisse läheb umbes 9,5 l iitrit õli. Wink

OT: Aga kuidas nii palju?
Ma kujutan ette, palju siis Zil'i mootorisse seda läks. Kusjuures neid Zil'e vähe polnud seal! Big Grin
Vasta
#20

Mu vanaonu oli saare peal muuseumi-pealikuks vene-ajal. Maru vana on. Kord võtsid kaks muuseumis tööd teinud poissi salaja muusemi Niva, korjasid kaks manni kah peale ja kimasid ringi. Lustisõit päändis korraliku nipliga. Õnneks ei saanud keegi avariis vigastada. Miilits kutsus siis vanaonu kah kohale, seletusi andma/kuulama. Vana oli vaadanud pikalt plikasid, siis autot ja kohmand, et sihukeste mannide pärast võib mitu Nivat käkra keerata ja minema jalutanud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne