Pajatused vene tehnikast
#21

Nõukogudeaegse tehnikaga seoses tuli mulle meelde üks isa räägitud jutt, kui ta teenis aega Nõukogude armee ühe väeosa autoroodus.
Nende väeosas olid lisaks tavamasinatele (Zil-id, Kraz-id jms.) ka mõned raketikandjad ning tankivedamisetreilereid järgi vedavad MAZ-id.
Võrreldes tavaveoautodega nägid need spetsmasinad suht veidrad välja.
Nonde MAZ-ide ratta diameeter oli üks keskmise mehe mõõt ehk siis umbes 1,7-1,8 meetrit. Kabiinid olid neil kõigil teadupärast imepisikesed. (Ühest taolisest masinast on isal kusagil fotoalbumis pilt ka olemas.)
Nii.
Ühel suvisel pärastlõunal tuli siis isal üks järjekordne tankivedamistreileri ette paigutatav veduk garaazi ajada, et saaks hakata remonditöid tegema.
Garaazidesse olid selleks ehitatud paneelidest spetsiaalsed estakaadilaadsed ehitised, et saaks auto sildadele paremini ligi.
Kuna aga teadagi, noored mehed, veri vemmeldab ja vaja veidi lollusi ka teha, siis isal oli ikka vaja selle röögatusuure veokaga paar kiiremat tiiru hoovi peal teha ning siis hooga estakaadi peale sõita.
Ega see muidugi mingi Žiguli pole, mis pidurite kriiksudes peaaegu kohe seisma jääb ja nii juhtuski et isa põrutas hooga estakaadi peale ja kolinal läbi silikaadist garaaziseina.
Ise ta peale muhu suuremat viga ei saanudki, ka auto oli peale matsu päris kõbusa välimusega, aga auk garaaziseinas olevat olnud päris muljetavaldav, nii ta mulle mainis.

Seda "lammutustööd" oli aga juhtunud kuulma garaaziülem, kes kamandas mu isa kohemaid enda juurde.
Ja siis võis mu isapoolne esivanem kuulda vaat et pea ühe hingetõmbega 3 minutit järjepannu esitatud kõige mahlakamat venekeelset sõimu, mida üks endast välja läinud venelasest ohvitser kuuldavale võib tuua.
3 minutit seepärast, et senikaua, kuni isa kärkiva ohvitseri ees valvelseisangus seisis, vaatas ta vahepeal vilksamisi ohvitseri selja taga seina peal olevat kella.
Kaks sõna, mida ohvitser ütles natuke teistmoodi, olid "молчать, бляд !" kui isa soovis enda kaitseks mõne sõna sekka öelda.
Siis jätkus see "tulistav sõimamine" järgmised 3 minutit edasi.

Ta ei mäleta päris täpselt, kuidas see garaaziseina jama ära likvideeriti, aga vist ilma suurema kärata. Umbes vist stiilis, et kutsuti mingid "stroibat"-i tüüpi tagalateenistuse mehed kohale ja nood ladusid seina uuesti üles.

Enda tehnikakogemused vene masinatega toimusid enamjaolt ikka lapsepõlves, kui sai pikkadel sõitudel isaga kaasas käidud.
Siis kui ta töötas veel Tartu Metsakombinaadis (praegune Tarmeko) ning vedas MAZ-ile sappa pandud laastuvedamiskäruga kas siis Tabivere saeveskist, või mõne metsa raielangilt Püssi kohalikku mööblikombinaati laastu.
Vahel sai veetud ka metsapalke ning "Vasalemma" ja "Estonia" karjäärist teedele pinnasetäidiseks kiviklibu. Ühesõnaga, midaiganes siis antud hetkel vaja vedada oli.
Seal viimatimainitud asutuses oli mul ka esimene kokkupuude Belaz-idega, millede kõrval muidu suurena tundunud laastukorviga MAZ nägi ikka väga igerik välja.

Neid läbisõidetud kilomeetreid kogunes tollel ajal kaasasõitnud, 5-6 aastase poisikluti kohta päris hea ports.
Võiks öelda, et pea kõik suuremad maanteed koos väiksemate teede ning linnade ja asulatega said mitmeid kordi risti-põiki läbi sõidetud.

Eks neid muhelemapanevaid sündmuseid oli ikka üksjagu, kui niiviisi mõtlema hakata.
Et mida kõike selle vene tehnikaga seoses või üldse autodega ka ei juhtunud Smile
Vasta
#22

Meenub, kui mu vanamees pikalt haiguslehel oli tänu keedetud käeleSmile Töötas vana autobaasis ja ega talvel Gazooni muidu käima saanud, kui ikka keevat vett veesärki. Noh, ja seal kapoti all askeldades vääratas ja kukkus kättpidi keeva-veeämbrisse. Ei mäleta, kuis see tal täpselt õnnestus, aga käsi oli ikka juppa aega keevas vees. Siis rääkiski, et tema käsi on pohh, üks taat olevat kahe ämbri keeva veega auto juurde tatsanud ja siis peale kapoti avamist stangele roninud. Ilmselt radikakorkki lahtikiskuma vmv. Ja stangelt maha astudes oskas mõlemad jalad ämbrisse saada. Lühikese vahega olevat kostunud kaks ebainimlikku röögatust. Väga karm mu meelest.
Mis veel keetmisesse puutub, siis u. samal ajal mil eelmised sündmused aset leidsid, teenindas autobaas, kus mu vana töötas, teiste hulgas ka Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaati. Taat oli üks, kes sealt nodi vedas. Eelpoolmainit ettevõttel olid suured puiduimmutusbasseinid, kus keevas olluses palke töödeldi. Üks vend oskas öises vahetuses sinna sisse kukkuda. Ja vana hommikul üsna õõvastava pildi peale sattus.
Vasta
#23

Kas see öige om, kuid Nöuka ajal maksti autojuhtidele palke selle järgi, et palju küttet kulutati.
Kui ema Tartu TREFFis Kaalumis kojas töötas, pandi kirja, et kuigi auto lubatud koorma mass oli NT: 10t siis oli seal 12-15t peal.

Sellest ajast peale on mulle meeldinud asfaldi löhn.http://forum.automoto.ee/images/smilies/tongue.gif
Toungue

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#24

Sõitnud autojuht baasi väravast oma МАЗ-509-ga välja tööle.Saanud
mõned kilomeetrid sõita kui näeb et teeääres hääletab naisterahvas koos Moskvitchiga.Mees pidanud kinni ja naisterahvas küsima
ega sul naftat ole? Oh selle pangetäie ikka leiab,kiidab mees  ja hoiab
vägisi naeru tagasi.Kallatud nafta Moskvitchile paaki ja sõit jätkus. МАЗ-i juht ronis ka oma kabiini tagasi ja mõtles et ma tahan näha  kui
kaugele see tädike omaarust jõuab.Sõidavad oma paarkümmend
kilomeetrit ühes suunas kuni autojuhil tuli teeots ärapööramiseks.
Ning autojuht jäigi pika nina ja teadmisega et ka Moskvitchil võib diisel-
mootor peal olla.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#25

Nojah, sõidulehe täitmine oli omaette teadusSmile Näiteks 2x8=80 jne. Ikka vahel juhtus, et päeva keskmine kiirus tuli 68km/h kaasa arvatud lõuna ja laadimise aegSmile
Kui kellelgi töökojas remondis olles raadio hullusti lõugas kabiinis, siis tähendas see pea alati seda, et "leivamootor" töötas.

P.S. "leivamootoriga" keriti odomeetrit.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#26

-AsjaPulk- Kirjutas:
MartinL Kirjutas:Selle täis valamise kohta nii palju , et žiguli mootorisse läheb umbes 9,5 l iitrit õli. Wink

OT: Aga kuidas nii palju?
Ma kujutan ette, palju siis Zil'i mootorisse seda läks. Kusjuures neid Zil'e vähe polnud seal! Big Grin

Huvitav oli veel see, et mootor töötas.Suitses küll kohutavalt , aga ikkagi. Ideeliselt peaks ta karterituulutuse kaudu vist sisselaskesse õli tõmbama.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#27

MartinL Kirjutas:
-AsjaPulk- Kirjutas:
MartinL Kirjutas:Selle täis valamise kohta nii palju , et žiguli mootorisse läheb umbes 9,5 l iitrit õli. Wink

OT: Aga kuidas nii palju?
Ma kujutan ette, palju siis Zil'i mootorisse seda läks. Kusjuures neid Zil'e vähe polnud seal! Big Grin

Huvitav oli veel see, et mootor töötas.Suitses küll kohutavalt , aga ikkagi. Ideeliselt peaks ta karterituulutuse kaudu vist sisselaskesse õli tõmbama.

Ei saa nüüd aru. Kas kaasfoorumlane MartinL mõtles, et Zil'i mootor töötas?
Kui jah, siis tööle ei pandud neid. Isa jõudis ennem jaole. Ideeliselt ei tohiks
mootor käima minnagi.
Vasta
#28

Mõtlesin Lada mootorit.Kas just triiki täis oli , aga välja sai lastud 9,5 liitrit.Ja auto sõitis.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#29

Näe,kuidas Ladal kõik hästi lahendatud on.Tal ju jahutussüsteemi maht sama,pea 10 l.
Vasta
#30

Peale omaniku surma jäi 03 seisma .Kevadel taheti sõitma hakata,kutsuti mind autot vaatama.Mina vaatan auto üle räägin, et need ja need asjad vaja korda teha ,küll siis sõitma saab.Panin aku laadima ja järgmine päev lähen autot ära tooma.Eelmine päev vaatasin õli ja ütlesin õli vaja lisada.Enne kapoti kinni löömist vaatasin veel automaatselt õlivarrast.SILMINI TÄIS!Nemad olid mõtlend....Räägin siis et tulen pealelõunat uuesti ja tõmban auto töökotta.Lükkame siis auto kanalile ja mina räägin meestele ,et vaata lolle mis tegid.Pang alla ja õli jooksma-tulemus 4 l!Mehed said suutäie naerda-õppind mehhanik ja ei oska õli vaadata.Viisin auto tagasi ja räägin ühele uutest omanikest mis juhtus.Siis tuli teine asjaline ka ja see ütles :ma võtsin ülearuse ära. Mina küsin ,et kust kaudu ,õli punn oli ju puutumatta.Vastus,sealt kust lisasin.Klapikambrikaane kaudu ei saaju ometi õli välja !Lisamiseks ja õli eemaldamiseks kasutati ÕLIVARDAAUKU!!!!!!!!!!
Tegemist oli 2 NAESTERAHVAGA.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#31

Jurka jutu peale sai küll suutäie naerda Big GrinBig GrinBig Grin

Maamees linnast.
Vasta
#32

Elas kord autolukksepp Ruudi. Tuli just Marguse juurest, kes tema boksis Gaz-51-l plokikaane tihendi valepidi vahele pani. Mina sain sama tembuga hakkama 300 m eemal bussigaraažis. Ruudi kiruma : kas on enne kuuldud, et kaks lolli üheaegselt samasse ämbrisse astuvad? Nimelt saab GAZ-51-l plokikaane tihendi "edukalt" ka valepidi panna. Vahe on ainult ühes umbes 5-6 mm augus, mis valestipaneku korral jääb tihendamata ja vesi jääb õrnalt nirisema ...
Arvan, et asi juhtus 1972. aastal, aga näe siiani meeles!
Vasta
#33

Kas see lugu nüüd just vene autoga juhtus, seda ma täpselt ei teagi, aga kena linnalegend siiski. Nimelt ostnud üks äsja juhiloaomanukuks saanud inimene omale auto. Sõitnud ja sõitnud kui ühtäkki jäänud auto tee peale seisma ja enam ei käivitunud. No ei tee mootor piiksugi. Kutsunud siis sõbrad appi asja uurima. Nood siis vaadanud ja uurinud asja ühelt ja teiselt poolt ja ei osanud ka kohe esimese hooga miskit tarka ütelda. Autoomanik siis pakkunud, et äkki on õli viga? Üks "mehhaanikutest" siis teatanud, et ei saa kuidagi õli viga olla kui õli hetkel sündmuskohalt, st. mootorist omavoliliselt lahkunud on...

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#34

Russil on võimalik samuti plkaanetihend valesti peale panna.Tulemuseks on see ,et määrimatta jääb kõik see mis plokist kõrgemal. Minu 50 käis aasta nii ,siis hakkasid klapid klõbisema.Traktor polnud muidugi intensiivses kasutuses.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#35

Kui juba jutt 51-le läks. Aastakene tagasi oli paras kurioosum ühel rallil, kus mälu järgi Marco Leel purunes generaatori rihm ja vana võttis hoo maha, lootuses, et ehk veab katse lõpuni ära. Veekell aga kurinahk ei tahtnud ega tahtnud üles minna. Lõpuks lajatas juba pedaali põhja poole tagasi. Selleks ajaks oli aga Jaanus Ligur kõva edumaaga ees. 51 eripära - tekib isetsirkulatsioon ja asi kuumaks ei lähe.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#36

Tööl rääkisid "eluaegsed" sellise asja:saadeti sügisel kolhoosi appi 4 naismüürseppa garaazi ehitama.Tulid kuskilt Tallinna lähedalt oma Vaz2103
ga.Aga kuna nad elasid linnas,ja neil auto remondis,andis prigadiir neile
päevaks oma Moskvitš 2140.Hommiku ei tule ega tule"kellukesed"tööle.
Lõunaks läks siis traktorist neid otsima,ja leidis kah.Naised olid sõitnud
läbi lohu ja kõrgepingejuhe oli välja tulnud.Põhiline oli ega,et naistel oli suur paanika,et nüüd auto päris puru ju-isegi mootor viltu vajunud.
Vasta
#37

Esimesest jamast olen kunagi juba kirjutanud ja see oli "jama" ZAZ-966 tuledega. Sõber sai selle auto osta ühelt vanapapilt. Mõne aja sõitnud ja tutvunud oma "uue" autoga, avastas, et kui pidureid vajutab, siis ka sõiduki kõik tuled hakkavad põlema. Hakkasime siis asja uurima ja päris palju kohti lõhkusime enne lahti-kokku kui viga ilmsiks tuli, nimelt oli eelmine omanik osanud ühe kaheniidiga piduritule pirni asemel pesasse "vägistada" üheniidiga pirni.
Teine nali juhtus ka sama sõbraga. Ta hakkas omal käel nüüd juba VAZ-i omanikuna sõidukil õli vahetama. Ronis auto alla kanalisse, lasi vana õli välja, pani korgi ette tagasi ja vahetas filtri. Siis hakkas uut õli mootorisse valama ja oh üllatust, pärast normi sisse valamist sai miskipärast teist hirmus palju olema. Asja uurimisel selgus, et välja lasi ta õli käigukastist, sest autole tagantpoolt kanalis lähenedes jäi see enne ette, kui mootori õlipunn.
Korra juhtus ka selline nali, et VAZ-i valas ta diiselkütet, sest kogemata ajas anumad sassi, päris mitmed kilomeetrid sõitis teine sooja mootoriga ära. Pärsat tõmbasime voolikuga paagi tühjaks, bensiin paaki, käsipumbaga bensiin karburaatorini ja peale kerget käiamist hakkas mootor jälle normaalselt tööle. Proovige kaasaegsete autodega nii teha, ei usu, et õnnestub.
Kes julgeb öelda, et selleaegne tehnika halb oli!
Vasta
#38

Kunagi kevadel läksid mehed Jumz-i ostma ja võeti siis üks vanem traktorist ka kaasa kes sellise kopa peal töötanud oli.Käidi ümber masina ja uuriti,samal ajal see traktorist tassis töökojast ämbriga vett radikasse.Keegi ei pannud teda eriti tähele kuni ta ühel hetkel kiruma hakkas et pagan küll,palju seda vett siis siia läheb-juba kümme ämbrit olen toonud ja täis ei saa.Teine vend siis tõmbas õlivarda välja ja ilus peenike veejuga purskas taeva poole-talveks oli ilmselt tilk sisse jäänud ja plokis midagi lõhki löönud.Vana ise aga selle peale ei tulnud et mis liig see liig. Samuti üks teine vana kooli traktorist valas Jenissei radika täitmise asemel vett hüdraõli paaki.Enne käivitamist tuli asi õnneks välja ja sai paak tühjaks lastud.
Vasta
#39

Natuke siis Autos suitsetamisest.
Olla siis kunagi seltskond maanteel oma moskvitchi piinanud. Juht tõmbas suitsu ja kui polnud enam midagi tõmmata, viskas koni aknast välja. Aga mingisuguse õhuvooluga, tõmbas koni tagumisest aknast sisse ja juhi taga istuvale tüübile sülle. Viimane muidugi ehmus koledasti ja viskas hõõguva koni juhile kraevahele. Juht ehmatas ja keevitas vastu tulevale Maz-ile rataste alla.

Seda lugu rääkis mulle üks tüüp, kelle jutt on selline, et kui pool usud, oled ikka kolmveerand petta saanud, tüüpi.
Vasta
#40

Nojah, elu esimene neljarattaline oli oma ressursi lõpuni ära kasutanud kõrvadega seebikarp. Igavene häda oli esituledega- no kuidagi ei saanud neid toimima.... kuniks sain aru, et epo liim ja klaasriie voolu ei juhi- nimelt roostekahjustuste parandamiseks oli viimaseid ohtralt pruugitud, seepärast oli mass oma teed läinud.
Siiani tundub uskumatu, aga nimetatud sõidukiga sai ca 10 km koju sõidetud pooleks murdunud väntvõlliga. 30Hj mootoritel kippusid väntvõllid põskede kohalt purunema. Sõidetud sai temaga täpselt 12 kuud, mootorit tuli maha võtta 13 korda. Lõpuks oli harjumus selline, et alla tunni oli mootor maas ja uuesti peal. Selleks otstarbeks oli garaashi laes konks ja vints- rehvid mootorile alla, ketid mootori ümber, kinnituspoldid lahti ja mootor rehvidele. Seejärel vintsi konks saba külge, sapakas tagumikkupidi lakke, mootor välja lohistatud ja parandus võis alata Smile
Üks naljakas, oma rumalusest tingitud seik veel- viimane ülevaatuse tegemise päev oli käes, aga ühest silindrist puudu kolb. Ena asja- sai ka keps eemaldatud ja plaanisin kolme silindriga ülevaatusele põristada, aga peale mootori käivitamist mattus meie aed, naabri aed ja pool Hiiut süvapaksu valgesse suitsupilve Big Grin
Kuna tuhatoosi autos ei olnud, siis konid lendasid aknast välja (häbenen Sad). Paraku leidsid need tee õhukogujasse (kõrvadesse) ja mootor nägi mõne aja pärast välja nagu poissmehe tuhatoos Wink
Tüütu elukas ta oli, aga esimest neljarattalist meenutan ikka sooja sõnaga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne