[künnimees]

Tihti võtavad digifotod küllaltki palju mälumahtu, näiteks 640x480
jpeg-formaadis foto ligikaudu 330kB. Ühe kodulehe tarvis fotosid töödeldes avastasin kogemata, et nende mahud kahanesid 2,5 ja rohkem korda. Selleks avasin MS Painti abil foto, menüüst Edit -> Select all ja Copy. Seejärel võtsin uue dokumendi, surusin nurgas asuvat sinist täpikest liigutades valge ala kleebitavast pildist väiksemaks ja Edit-menüüst Paste. Pärast kleepimist laiendatakse pildi ala automaatselt kleebitava pildi suuruseks (vist tuli ka teade: Clipboard will be enlarged vms.). Hiljem salvestasin foto html-jaoks sobivama nimega (ilma tühikute ja täpitähtedeta) ning *.jpg-formaadis, nagu esialgne fotogi. Eriti palju (ligikaudu 10 korda)
kahanesid *.tif-formaadis pildid, mis kasutatud aparaadi korral tekivad suurima resolutsiooni ja/või mõõtmete valimisel. Ainuüksi originaalpildi mõõtmete muutmine vajatavat mälumahtu ei muutnud. Eelnev on ära proovitud vaid Windows XP-ga arvutis, Win-98 ja muude kohta veel ei tea. Võib juhtuda, et uuemad fotokad on juba võimekamad, kuid umbes 5 aastat vana Minolta korral oli tulemus selline.

Hiljem järele mõeldes tundus nähtuse põhjuseks olevat akude säästmine, mis niigi küllaltki vähe (mõnikümmend keskmiste parameetritega pilti) laadimiseta vastu peavad. Seega polnud tol ajal
piiranguks mitte flash-memory-tüüpi mälukaardi maht, vaid akud (2100 mAh), mistõttu info tihendamiseks polnud mõtet elektrit eriti raisata.
Siiski on nimetatud aparaadil 6V välise toiteallika jaoks pistikupesa, esialgu pole veel tootja kataloogi uurinud, ehk saab suurema mahtuvusega akugi ühendada? Kodu lähedal looduspilte tehes võiks
kasvõi kümnekonna ampertunnist suletud pliiakut kaasa tassida
või tubastes oludes võrgutoidet kasutada.

Ehk oli abiks.

[valdo]

Üldiselt on fotode pakkimisega nii, et seda on mõistlik vaid siis teha, kui ei ole kavas pilti enam edaspidi töödelda. JPG (tegelikult - JPEG) vorming kasutab jõhkrat kadudega pakkimist, kus ruudu/ristküliku sees taandatakse kujutis teatud mustrile. Hiljem fotot töödeldes võib see korrapärase mürana tohutult välja lüüa, viies pildi kvaliteeti paljus alla.

Eriti kriitiline on säärane kadudega pakkimine siis, kui hiljem on vaja pilti nt kraad-kaks pöörata. Aga ka mastaabi muutmistel võib ta väga esile tulla.

Ehk siis - mõistlik on kaameraga tehtud pildid jätta alles algses tiheduses (nt arhiveerida DVDde või kõvaketaste peale), pakkida on mõistlik nt veebis vaadatavaid eksemplare.

[pokk10]

Palju lihtsam oleks Paintis pilt lahti võtta ja vajutada "save" ja on sama suur fail, kui pikka varianti tehes.

[künnimees]

Palju lihtsam oleks Paintis pilt lahti võtta ja vajutada "save" ja on sama suur fail, kui pikka varianti tehes.

Proovisin järgi - toimib ainult siis, kui foto salvestada teise kausta.
Isegi, kui valida salvestamisel Replace..., jääb sama nime korral mälumaht vähemalt Properties-i alt vaadates samaks.

[künnimees]

...Aga ka mastaabi muutmistel võib ta väga esile tulla.

Ehk siis - mõistlik on kaameraga tehtud pildid jätta alles algses tiheduses (nt arhiveerida DVDde või kõvaketaste peale), pakkida on mõistlik nt veebis vaadatavaid eksemplare.

Eriti häirivat mõju võib mastaabi muutmine avaldada korrapärase mustriga kujutistele (graafikud, skeemid). Samuti tekivad *.bmp -> *.jpg üleminekul värvi ning teravuse kaod kontrastsetel joontel ning muudel pisidetailidel. Antud juhul olid jäädvustatud taimed ning mälu kokkuhoid oluline nii piiratud mahu kui lingi avanemise kiiruse tõttu. Seejuures kvaliteedi halvenemist vähemalt esmapilgul ei märganud, oma osa võis olla ka sellel, et pildid juba eelnevalt fotoka poolt pakitud
ning mõnede mõõtmeidki MS Paintis muudetud.

Kui võtta mingi keskmine pilt, siis on sellel järgmised omadused, mis õigustavad pakkimist:
1)kui üldine vaade, siis lähevad detailid kaotsi juba pildistamisel
  (väike resolutsioon, käsi/tugi väriseb, varjud liiguvad tuule mõjul)
  -oma kogemus, pildi teravustamine õnnestub puule nõjatudes,
   zoom-i vähendades jne.
2)lähedalt pildistatud nn. ,,udukogud" - siiani pole vähemalt mul  
   õnnestunud pilti korralikult teravustada, hoides aparaati käes.
   Kui aega tekib, peaks statiivi valmistama.
3),,udukogud" on suurte mõõtmetega, detailsus pakkimisel oluliselt
   kannatada ei saa. Tavaliselt käivad need mingi üldisema pildiga
   kaasas ning on lisatud huvitavamate osade väljatoomiseks.

Seega ei tasuks pakkida näiteks raamatutes või ebaühtlase pinnaga kandjal leiduvaid elektrilisi ning muid skeeme ning jooniseid, sest nii võib kaduda loetavus.

[valdo]

Eriti häirivat mõju võib mastaabi muutmine avaldada korrapärase mustriga kujutistele (graafikud, skeemid). Samuti tekivad *.bmp -> *.jpg üleminekul värvi ning teravuse kaod kontrastsetel joontel ning muudel pisidetailidel. Antud juhul olid jäädvustatud taimed ning mälu kokkuhoid oluline nii piiratud mahu kui lingi avanemise kiiruse tõttu. Seejuures kvaliteedi halvenemist vähemalt esmapilgul ei märganud, oma osa võis olla ka sellel, et pildid juba eelnevalt fotoka poolt pakitud
ning mõnede mõõtmeidki MS Paintis muudetud.

Korralikud pildid tehakse/säilitatakse siiski RAW või pakkimata TIFF vormingus, mitte JPEGis. Kui JPEG on siiski hädavajalik (nt kui kaamera vaid sellesse vormingusse salvestab), siis vaid kõrgtihedusega.

Korralikumad pilditöötlusprogrammid (nt Paint Shop Pro) lasevad muide JPEGi korral palju parameetreid ka valida, mida ma tihti paljus ka kasutan, kui vajalik on lõpptulemuse viimine JPEGi.

Kui võtta mingi keskmine pilt, siis on sellel järgmised omadused, mis õigustavad pakkimist:
1)kui üldine vaade, siis lähevad detailid kaotsi juba pildistamisel
  (väike resolutsioon, käsi/tugi väriseb, varjud liiguvad tuule mõjul)
  -oma kogemus, pildi teravustamine õnnestub puule nõjatudes,
   zoom-i vähendades jne.

Pildistamisel tuleb ISO/ava/säri valida vastavalt olukorrale. Kui aparaadil pole värinastabilisaatorit, siis on alla 1/40 säriga terava pildi tegemine üliproblemaatiline. Esimese tegevusena tuleb muidugi ava keerata maksimaalse peale, siis ka ISO 400 peale (kuigi see suurendab müra), kuid kui sellest on vähe, tuleb mõelda kas välgu või statiivi peale. Või kallima kaamera peale, millel on värinastabilisaator.

Tehnika pildistamisel on see hea omadus, et midagi ei lähe "eest ära", Sul on piisavalt aega ava/ISO/säri jm sätinguid paika ajada. Vahest krutin minut aega kaamerat, enne kui järjekordse plõksu teen.

Muidugi... ringi sõites on mul igaks juhuks kolmjalg ka autos... kasvõi öövõtete jaoks.

2)lähedalt pildistatud nn. ,,udukogud" - siiani pole vähemalt mul  
   õnnestunud pilti korralikult teravustada, hoides aparaati käes.
   Kui aega tekib, peaks statiivi valmistama.

Lähedalt pildistamiseks on makrofunktsioon. Udukogu tähendab seda, et pole kas korralikku kaamerat või ei oska kasutaja sellega ringi käia.
Ma oma Sony 717ga teravustan üsna tihti mõne cm kaugusel kaamerast olevast esemest  pilti tehes muide käsitsi... nii ligidalt automaati alati ei saa usaldada, oma silma/kätt aga küll.

3),,udukogud" on suurte mõõtmetega, detailsus pakkimisel oluliselt
   kannatada ei saa. Tavaliselt käivad need mingi üldisema pildiga
   kaasas ning on lisatud huvitavamate osade väljatoomiseks.

Korralikul pildistajal "udukogusid" ei teki. "Udukogu" viitab kas valele säriajale (ilma värinastabilisaatgorita liiga pikk säri) või valele teravustamisele. Loodetavasti jäävad igal vähegi korralikumal pildistajal "udukogud" kaamera õppimise/katsetamise staadiumisse...

Lisaks on makropiltidel väga oluline sügavusteravus, st teravustamine õigele detailile. Sügavusteravuse ulatust suurendab ava vähendamine, kuid seda saab teha ainult selle piirini, kus ava vähenemisega koos suurenev säriaeg kannatab veel teravat pilti teha... Mina tavaliselt keeran 1/40 juures sel juhul ava minimaalseks, mis saab.

Seega ei tasuks pakkida näiteks raamatutes või ebaühtlase pinnaga kandjal leiduvaid elektrilisi ning muid skeeme ning jooniseid, sest nii võib kaduda loetavus.

Enne veebi panekut tasub ikka pakkida, muidu ummistame veebi ära. Kuid seda tuleb teha oskuslikult, et mitte detailsust kaotada.

[Regardman]

Paint tõmbab detailid täpiliseks, nüüd kasutan hoopis GIMP´i.

[heilo]

JPEG pakkimine ei paki rämedate kadudega, seda saab nii sättida, et saad sama kvaliteediga pildi ( inimsilma jaoks), kuid väiksema andmemahuga. Milles see seisneb? Kui vaadata pildi spektrit ( heledussagedusi ), siis JPEG kompressimine lõikab pildilt ära kõrged sagedused. Need on sellised heleduse üleminekud, mida inimsilm tegelikult ei erista, sest üleminek on väga väike. Masina jaoks on seal vahe olemas. Mõne pildi puhul võib nii saavutada väga suure kokkuhoiu.
Viitan sellele, et ma ei räägi siinjuures resolutsioonist ning pakkides tuleb tähele panna, kas seadistuste alt muudetakse seda või mitte. Igaüks teab, et teravuse huvides tuleks säilitada samasugune resolutsioon.

Mida võiksite parema pildi huvides arvutis proovida ? Kui on võimsam pilditöötlusprogramm, siis võib vaadata, kas funktsioon "Histogram equalization" muudab pilti paremaks. Sellisel juhul laotatakse pildi heledused ühtlasemalt üle pildi spektri, kui heledusväärtused on koondunud spektri mingisse osasse. Andmemahtu see ei muuda.