Raudtee ülesõidukohtade vahimajad
#1

Sellisel teemal vist pole enne suuremat sõna võetud.Tänaseks enamus selliseid asju kadunud.Olid ka sellised ülesõidud kus tõkkepuu käis veel väntadega.Tallinnas järgi vaid Järwe ülesõit Järwevanas.Aga nad olid omal ajal päris mõnusad ehitised.Bussipargi juures oli hallikas ,tellistest vahiputka ,Paldiski mnt vana wahiputka pisike,hiljem ehitati kahekordne (sarnane Järwevana tee omaga).Sellised olid ka Laagri ,Pääsküla,Hiiu, Nõmme ja Järwe ülesõidu juures.Ehk mäletatakse ka Elektrijaama juures asunud ülesõidu torni(tollel teine korrus kõik klaasist) ja Ahtri ja Mere pst nurgal asunud kollast puust uberikku.Minu jaoks oli kõige mõusam ülesõidu putka Antslas,sealne valvur lubas seal sees ringi kaeda ja seletas täpselt mida iga tuli ja signaal tähendab.Olin siis 15-16.Mõtlesin siis,et kui kunagi pensile jään hakkan ülesõidu koha walvuriks.Alati seisis rongi möödumisel ülesõidul kollase sauaga ülesõidukorraldaja ja enamus wedurijuhte tervitas neid lühikese wedurivilega.Wabandust awameelsuse eest.
Vasta
#2

PETSS Kirjutas:kui kunagi pensile jään hakkan ülesõidu koha walvuriks.

Kusjuures, mul lapsena samad mõtted. Ma ei mäleta kuna ja kuidas, kuid käisin ka mingis putkas sees. Arvan, et enne kooli, sest ei mäleta suurt midagi, peale selle, et sees oli külmkapp, laud tooliga ja voodi. Veel oli vist mingi pult. Ja millegipärast meenub, et valvuritädi, kelle juures me käisime, rääkis midagit 24h valveajast seal postil.
Vasta
#3

Osa nendest majadest oli ehitatud 1900-1910 aasta paiku,need olid väga hästi tehtud ja neid oli isegi kopa abil raske lammutada;see,kes taoliste majade ehitust juhtis,pidi olema tõeline proff:terve katuse korral olnuks selliste majade iga sajandeid.
Vasta
#4

Lisaks sellele, et tegemist oli huvitavate ehitistega, lisas see struktuur vähemalt minu arvates ülesõidukohale märgatavalt turvalisust. Küllap teeks seda tänaseni. Ma võin mürki võtta, et vähemalt pooled kokkupõrked rongidega oleksid olemata, kui veel tänagi ülesõitude juures elavad jõud valvaks.
Vasta
#5

Idioodi käes on lauanuga ka ohtlik. Kui tahad turvalisust, siis ära lihtsalt sõida rongi ette ja korras.
Vasta
#6

Jesperiga nõus. Samamoodi pole türisalu pangale mõtet midagi ette ehitada, sest loll leiab ikka lahenduse enesetappu teha, see piire ei takista teda. Küll aga takistab ta teiste inimestel seda kaunist vaadet imetlemast.
Pässast rääkides, siis seal päris raudtee ääres oli ka üks maja, mis lammutati 2001/2. Kuid samasugune maja on kivimäe jaama juures alles.
KÜSIMUS: Mis aastatel oli Kivimäe jaamas autode ülesõit ?

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#7

tuleb meelde üks seik tondi ülesöidu putkaga!! omkul kesklinna vahetust löpetades(kiirabi) , suundusime retke teele !! töke ees ja tuluksed vilguvad ! mutike tornist vehkis, et anna minna ja mina kohe lapatsit!! aga teispool tökkepuu taga seisis politsai autu, ja härra Mikkov roolis!! vaidlesin üsna tükkaega temaga !! löpuks soovitas ikka majakaid kasutada , kui niimodi läbi lipsan ja seda ülesöidu korrapidaja märguandepeale!!
Vasta
#8

Raplas veel praegugi selline täiesti toimiv element. Smile

It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#9

Loodan ,et nüüd ei eksi kaugest lapasepõlveest meenuwad ülesõidu kohad ,kus tõkkepuu oli üle terve tee ja tõkkepuu all weel mingi võrk.Ehk oskab keegi täpsustada kas see nii ikka oli.Narva mnt ja Tartu mnt kitsa ülesõidust mäletan vaid tõkkepuid,mis käisid nagu karjavärav,putkat ei mäleta. Vahimajad olid ka ju weel Sõles ,Tööstuse tn Volta juures,Telliskivis(seal putka senini alles) ,Weerennis ,vana viadukti kõrval Trammipargi juures oli ka veel 87 aastal asi alles..Eriti tsaariaegsed vahvad putkad just maal seal ülesõidu kõrval klemmil sinna kõrvale ka väikene elamine sätitud.Olenes siis ilumeelest ,enamusel siiski kena lillepeenar ümber putka tehtud.See oli vist 86 aastal kui tollases ENSVs hakati rakendama nn.Walgevene meetodit.S.T.Kaotati ülesõidu valvurite kohad.Sellega seoses mul senini mälestus 87 aasta suwest Rapla ülesõidukohast.Trahv 10 rbl koos sinna juurde kuuluvaga.
Vasta
#10

fic Kirjutas:Kuid samasugune maja on kivimäe jaama juures alles.
KÜSIMUS: Mis aastatel oli Kivimäe jaamas autode ülesõit ?

Kivimäe jaamas lammutati kollane majake paar kuud tagasi! koos õunaaia ja kõige muu juurde kuuluvaga. autoülesõidu mäletamiseks kivimäel olen vist liiga noor, seega selle koha pealt ei saa aidata.
Vasta
#11

Kus oli Kiwimäel ülesõidu koht?Tean Rahumäe endist aga Kiwimäe oma?
Vasta
#12

sealtsamast, kust praegu jala üle raudtee saab, olla vanasti ka autoga üle võinud minna.
Vasta
#13

Wabandan oma asjatundmatust aga millal seal viimati autoga üle sai?Omal kogemus miiltsa eest ära sõites praeguse Akadeemia pikenduse lähistel.Siis seal vaid jalakäijate ületuskoht.Sai 011 ga üle küll ja miilits kätte ei saanud aga 011 läks peale seda remonti.
Vasta
#14

Isa pakkus mul välja, et kuskil 1970 alguses pandi ametlikult kinni, aga väidetavalt olla kuni 1980 aastate lõpuni siit ikkagi üle sõidetud! siis pandi postid ette.
Vasta
#15

Millal Rahumäe oma kinni pandi? Ise mäletan, et 90.-date algul nägi ta veel üsna kasutatav välja.
Vasta
#16

zazik Kirjutas:Millal Rahumäe oma kinni pandi? Ise mäletan, et 90.-date algul nägi ta veel üsna kasutatav välja.

Minu mäletamist mööda 70-date keskel või lõpus pandi Rahumäe raudteeülesõit kinni. Kuigi liiklus ei olnud teab mis tihe, korjus allalastud tõkkepuu taha päris korralik järjekord nii Nõmme poolt kui linna poolt tulijatest. Nagu ülesõitudega ikka- oli see üsna lagunenud ja raudteevalitsusel nuhtluseks kaelas eks nad olid rõõmsad, et said selle kinni panna.
Rahumäel vahimajakest enam ei mäleta-tõkkepuu töötas automaatikaga. Kuidagi häguselt on meeles koolivendade pättustest, et automaatika läks isegi siis tööle-s.o. tõkkepuu langes tasapisi alla, kui rööpapaarile haljas traat visata. Eks mõni rongimehest kaasfoorumlane oskab kommenteerida. 60-datel 70-datel oli Rahumäel veel lehekiosk, töötas jaama peldik ja esines veel muidki jälgi EW aegsetest mugavustest-jaamahoonet köeti ja sealt sai osta papitükisarnaseid rongipileteid.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#17

Valvuriga ülesõidukoha ohutus oli nii ja naa. Olen näinud konkreetset lugu, kui just valvuri tõttu oht tekkis.
Väiksema liiklusega ülesõitudel oli kombeks tõkkepuu ööseks alla lasta (võib-olla oli isegi selline nõue? - et kui valvur kogemata magama jääb, siis pole tõkkepuu lahti, kui rong tuleb). Üle pääses siis, kui tõkkepuu taga kõvasti signaalitasid - unine valvur kargas välja ja tegi puu lahti. Lapsepõlvest meenub konkreetne lugu, kui pika signaalitamise järel ilmus tädi nähtavale, tegi tõkkepuu lahti ja .... samas kihutas rong mööda. Õnneks midagi ei juhtunud, aga võinuks. Tädi unise peaga ilmselt ei uurinudki, kas võib puu lahti teha või mitte, muudkui vajutas...Sad Sama moodi võib edasi spekuleerida - kui valvuriga juhtunuks terviserike? Rong tuleb, puu lahti. Võib ju öelda, et juht vaadaku ikka ise ka, kas rong tuleb või mitte, aga kui puu on lahti, on ohutunne paratamatult väiksem. Valgas oli näiteks ülesõit, kus käis ka rongide manööverdamine. Mõnikord sõitis vedur ainult kõnnitee ääreni ja läks tagasi, sellistel puhkudel puud kinni ei pandud - valvur ilmselt teadis, et vedur autoteele ei tule. Autojuht polnud ju hiromant, tema ei teadnud, kuhuni see vedur nüüd parajasti tuleb ja kui puu lahti oli, lasi ta ülesõidust üle nagu õige mees kunagi.
Vasta
#18

Ka Lillekülas oli autode ülesõit kunagi.
Eberhardi traaditrikk toimib tõesti, ka tänapäeval.
Vasta
#19

Inc1 Kirjutas:Raplas veel praegugi selline täiesti toimiv element. Smile
Niivõrd - kuivõrd. Türil aga küll. Muide Edelaraudee suundadel üldse tõkkepuud ära kaotatud põhimõtteliselt. Putkad olid ju ka Viljandis, Pärnus Raekülas ja ka Võhmas ning Kilingi-Nõmmel? Tõkkepuud olid kindlasti Eidaperes, Võhmas ja mujalgi.
Lisaks, Mõisakülas siiani ülesõidumajake alles SmileSmile
Vasta
#20

keskealinevanur2 Kirjutas:Valvuriga ülesõidukoha ohutus oli nii ja naa. Olen näinud konkreetset lugu, kui just valvuri tõttu oht tekkis.
Olen sellest juba kunagi raudteefoorumis kirjutanud, seega mõnele jutt ehk tuttav, aga siin siis veelkord: aasta oli siis vist 1983 (kirjutan praegu peast), kui Nõmme ülesõiduputkas käis kõva pidu, sest ülesõidu valvurimutile oli paar meesparmu külla tulnud. Raudteeülesõidud Tallinna piires töötasid tollal niimoodi, et lähenev rong langetas tõkkepuud automaatselt, aga ülesse pidi need tõstma valvur. Tuligi siis linna poolt rong, valvurimutt lasi selle möödumisel puud üles, aga ei kontrollinud seda, et teine rong väljus parasjagu Nõmme jaamast linna poole. Ülesõidule oli just jõudnud välja sõita tuttuus Ikarus 260 36-liinil, kui selle tagumisest uksest põrutas sisse elektrirong ja paiskas Ikaruse vastutuleva Laz-i otsa. Õnneks polnud hetkel tipptundi ja liinibuss oli tühjavõitu, aga vähemalt vastutuleva Laz-i juht hukkus, vigastatuid oli rohkemgi. Purupurjus valvuritädi viidi sündmuskohalt rauduskäsi otsejoonelt vangi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne