Kui pahaks ei panda, siis isiklik mälestus seoses raudtee-ülesõiduga. Seik kaugest lapsepõlvest ühel Lõuna-Eesti kruusateel asunud ülesõidust (hiljem olen tuvastanud, et see oli ilmselt Vähero ülesõit). Mina, minu lapsevanemad, isa sõber koos naisega ja üks koer olid kenasti mahutatud vanasse muhku. Ühtäkki tekkis teele raudteelasevormis onu, kes tõstis tõkkepuu nagu karjavärava teele (PETSS juba tabavalt mainis seda kaadervärki). Inimestel oli tol ajal aega küll, keegi ei tõmmelnud närviliselt ja ei üritanud tõkkepuust mööda kimada. Jäime kannatlikult seisma, raudtee-onu asjatas samal ajal vastassuuna karjavärava kallal. Ei oska öelda, mitu minutit rongi tulekuni läks, aga igal juhul jõudsin ma selle aja jooksul valvuriputkat uudistada (kus seina ääres oli tolle aja mõistes kindlasti suur tehnikasaavutus - mingi paneel, millel tulukesed vilkusid), peotäie maasikaid korjata ja rästiku käest hammustada saada (selle viimase pärast ongi sündmus meeles). Siis lõpuks tuli rong ja sapikas koos röökiva minuga suundus haiglasse
Rästiku kohta veel, et olen ühest suure sammuga üle astunud Vaskräämas raudteeülesõidul (kruusatee samuti), mõtlen siiani, et laksust palju puudu ei jäänud.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-04-2007, 21:14 PM ja muutjaks oli Edel.)
Ka Mõisaküla ülesõidul oli kunagi tõkkepuud olemas ja tellistest laotud putka on tänini alles!
Mõisaküla ülesõit paari aasta tagusest ajast,vaatega Pärnu poolt.
Kilingi-Nõmmel oli ka sama liini peal midagi väga sarnast. Aga ma ei mäleta, et seal ja Mõisakülas tõkkepuud olnuksid - putka oli küll, kuid tõkkepuid mitte. Kui see nii oli, siis oli putka vajadus muidugi väga küsitav ja kummaline. Vaielge vastu või kiitke takka - väga ammused ajad siiski, viimati sai piki Valga-Pärnut vast kusagil 85. sõidetud
Kui seda teemat peaks lugema keegi kitsarööpmelise raudtee huviline, siis väga paluks infot selle vahimajakeste kohta. Nimelt möödub tänavu, 3.mail, 35 aastat päevast, mil Türi-Tamsalu liinil viimane rong liikus. Päris õigeks päevaks enam ei jõua, kuid siiski sama aasta sees tahaks mingisugusegi kompositsiooni üles seada seetõttu, et varjupaiga piirdeaiast on endise raudteetammi tsentrisse vaid kaks meetrit. Vagun on, semafori pingutustrosside vastukaalude seade on (muide originaal ja päris oma koha peal!), väiksemaid silte - märke on ka. Aga plaanis väike ülesõidu vahimajake ka ehitada. Paluks teavet, milline ja kui suur välja nägi. Eriline tänu sellele, kes pildi saadaks.
muuseumipapa Kirjutas:...tahaks mingisugusegi kompositsiooni üles seada seetõttu, et varjupaiga piirdeaiast on endise raudteetammi tsentrisse vaid kaks meetrit... Vagun on...
Vagun??? Milline?
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
muuseumipapa Kirjutas:...tahaks mingisugusegi kompositsiooni üles seada seetõttu, et varjupaiga piirdeaiast on endise raudteetammi tsentrisse vaid kaks meetrit... Vagun on...
Majakesed olid pea kõikide linnade ülesõitudel. Tapal oli paar aastat tagasi majakeses veel kollase lipuga tädigi sees, aga tänaseks on seegi putka maha lõhutud. Kusagilt nagu meenub, et Tapa oli üldse viimane tädiga putka Eesti raudteedel. Aga tõkkepuude üle sel tädil enam voli polnud, tema ülesandeks oli vist puhtuse nimel luuaga ülesõidul vehkida ja mööduvatele rongidele kollase lipuga lehvitada.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-04-2007, 20:34 PM ja muutjaks oli Alts.)
Tartus Aardla tänava ülesõidust sõidan igapäevaselt üle. Nii kuus-seitse aastat tagasi sai suvel varahommikul (pool kuus vast) tööle sõidetud, kui korraga meenus, et midagi olulist jäi maha. Ots ümber ja kodupoole tagasi. Pöörasin suure hooga Raudtee tänavast Aardlasse ja seal hommikune päike täpselt piki tänavat vastu - kui viimasel hetkel langevat tõkkepuud nägin, oli juba hilja. Pauk käis piki kapotti ja A-piilarit. Halvemast päästis, et tõkkepuu pöördus auto sõidusuunas. Ronisin õnnetult välja putkavahiga arveid klaarima, kes küsis sõbralikult nime, aadressi, auto marki ja numbrit ning ütles, et iga suvi on poolteist nädalat, kus hommikuti tänu päiksele sellised paugud käivad. Hiljem mulle keegi igatahes mingit arvet ei esitanud.
Rootslastega aastaid tagasi Tartus ringi sõites, küsisid nad kord imestunult nende putkade kohta ülesõitudel, saanud teada, mis need on, lubati pensionile jäädes kindlasti Eestisse selle töö peale tulla
Edit. Mul peaks samast ülesõidust ja putkast mingi lapsena tehtud hästi hägune pilt ka kuskil olema. Arvan, et vast nii aastast 88
pole viitsind tervet teemat läbi lapata, ehk on juba sellest konkreetsest kioskist juttugi olnud.
eile Põlvas jäi silma üks siuke putka. Ja toimis ka, ülesõidukohast oli suts eemal. Mingi vana vahtis ukse peal, vist isegi mingi vormimüts pähe aetud
muuseumipapa Kirjutas:Kui seda teemat peaks lugema keegi kitsarööpmelise raudtee huviline, siis väga paluks infot selle vahimajakeste kohta. Nimelt möödub tänavu, 3.mail, 35 aastat päevast, mil Türi-Tamsalu liinil viimane rong liikus. Päris õigeks päevaks enam ei jõua, kuid siiski sama aasta sees tahaks mingisugusegi kompositsiooni üles seada seetõttu, et varjupaiga piirdeaiast on endise raudteetammi tsentrisse vaid kaks meetrit. Vagun on, semafori pingutustrosside vastukaalude seade on (muide originaal ja päris oma koha peal!), väiksemaid silte - märke on ka. Aga plaanis väike ülesõidu vahimajake ka ehitada. Paluks teavet, milline ja kui suur välja nägi. Eriline tänu sellele, kes pildi saadaks.
Kas JJ oli üldse ülesõitudel vahimaja?Seal JJ ju pidi olema 3 ülesõidukohta.Arwestades aga kitsa rongi liikumiskiirust ja tollaseid liiklusolusid võisid need ka puududa.Wahiputkast peaks vähemalt vundament senini säilinud olema.Isegi kui JJ wahiputkat polnud, idee sellise ehitamiseks super hea,arvan ,et sobivatel tingimuste korral saaks sellise asja mõne 2 päewase talgute korras enam vähem püsti.Minuga võib arvestada.
muuseumipapa Kirjutas:Kui seda teemat peaks lugema keegi kitsarööpmelise raudtee huviline, siis väga paluks infot selle vahimajakeste kohta. Nimelt möödub tänavu, 3.mail, 35 aastat päevast, mil Türi-Tamsalu liinil viimane rong liikus. Päris õigeks päevaks enam ei jõua, kuid siiski sama aasta sees tahaks mingisugusegi kompositsiooni üles seada seetõttu, et varjupaiga piirdeaiast on endise raudteetammi tsentrisse vaid kaks meetrit. Vagun on, semafori pingutustrosside vastukaalude seade on (muide originaal ja päris oma koha peal!), väiksemaid silte - märke on ka. Aga plaanis väike ülesõidu vahimajake ka ehitada. Paluks teavet, milline ja kui suur välja nägi. Eriline tänu sellele, kes pildi saadaks.
Kas JJ oli üldse ülesõitudel vahimaja?Seal JJ ju pidi olema 3 ülesõidukohta.Arwestades aga kitsa rongi liikumiskiirust ja tollaseid liiklusolusid võisid need ka puududa.Wahiputkast peaks vähemalt vundament senini säilinud olema.Isegi kui JJ wahiputkat polnud, idee sellise ehitamiseks super hea,arvan ,et sobivatel tingimuste korral saaks sellise asja mõne 2 päewase talgute korras enam vähem püsti.Minuga võib arvestada.
Aitäh PETSS`ile toetava mõtteavalduse eest! Tänaseks asjaolud sealmaal, et kohtutud Lavassaare raudteemuuseumi ühe juhiga ning teada saadud, et nendega võib arvestada raudteealase atribuutika
soetamisel. Kahjuks jääb tõkkepuu käsiajam sealt saamata, kuna neil seda ainult üks ja see omal vajalik.
Samas õnnestus leida Tartust elektriline tõkkepuu ajam, seniks kuni käsiajami leiame või kunagi ise replika valmistame.
Veel uudist niipalju, et täna käies Kuusalu kihelkonna mailaadal pritsimeestega esinemas, kutsus laada üks korraldajaist, tööriistamuuseumi omanik Peeter Kivimäe, meid oma valdusi uudistama ja kinkis väga põneva raudteealase eksponaadi. Kutsun üles kõiki vanatehnikahuvilisi külastama seda haruldast ja väga omapärast muuseumi!
Paar päeva tagasi tõi üks kunagistest Järva-Jaani ülesõiduvahtidest meile väikese foto, millel kujutatud Karinu teel asunud ülesõitu. Põnevaks teeb pildi veel see, et sellel ka praegu meie valduses olev Pobeda! Lähiajal plaanis intervjueerima minna kolme vahimajakestes kunagi tööl olnud vanamemme. Mis aga varjupaika vahimajakese rajamisse puutub, siis selleks ühe puutöömehega juba kaup tehtud.
Mäletan,et selline ettepööratavate väravatega raudtee ülesõit oli ka Nõmmel,turu juures.Asi nägi välja nii.Hiiu poolt tuli rong,pidas enne ülesõitu kinni,abi ronis vedurist välja ja avas lukustatud väravad ja pööras need sõiduteele ette.Seejärel sõitis rong läbi ja peatus uuesti.Abi sulges väravad-st. avas autotee ja tavaliselt ronis mingi vaguni piduriplatvormile ja sõit läks vististi kuni Liiva jaamani.Vist.Igatahes ei mäleta ma Pärnu mnt.-l mingeid tõkkeid,sammuti tollal vähekasutatud Rahumäe teel.Aga vot Ülesõidu korraldust Liival,vahetult enne Männiku tee -Vabaduse pst risti ei mäleta,küll aga mäletan maas(asfaldis) olnud rööpaid ka siis kui rong veel sõitis.Mäletan ka 3 semafori(valgusfoori?)-samasuguseid kui need olid laial teel lõigul Hiiu -Liiva.Üks oli umbes nüüdseks lammutatud TallinFilmi võttepaviljoni kohal.Tuled Nõmme poole.Samatüübiline oli peale hüppetorne,aga u.200-300 m. kaugusel Nõmme ülesõidust.Betoonist alus senini säilinud,Hiiult tulles vasakul pool,tuled sammuti Nõmme poole.Kolmas mida mäletan oli aga Hiiu poolt tulles pärast Pärnu mnt ülesõitu vahetult enne esimest raudteekurvi.See aga oli tuledega Hiiu poole ja teisetüübiline.Selliseid võib näha Hiiu ja Pääsküla vahel laial teel.
Ja veel-Nõmme ajalugu käsitlevates raamatutes on näha ka fotosid(pealesõja aegseid) Nõmme ülesõidust.
Ja veel.Minu mäletamist suleti Rahumäe ja Kivimäe ülesõidud üheaegselt ja aasta oli vist 1973.Mingist tollasest "Õhtulehest" on justkui meeles mingi ametniku jutt sellest,et ülekäigud küll suletakse,aga säilitatakse sellisena,et vajadusel saab need kohe taasavada.Ja veel.Rautee tänava sel osal mis viib Pärnu mnt Rahumäe poole oli vanasti(60 lõpp ja arvatavalt 72-73 aastani)samasugune raudteelaste elamu nagu hiljuti Kivimäel lammutatu,kõrge taraga piiratud krunt.Muuseas,selle olemas olu näeb praeguse raudtee tanava trassistki,säilinud on ka üksik õunapuu praeguses Kõue bussipeatuses
Raudtee tänava algus oli tõsikitsas,aga ega see tänav liikluses erilist tahtsust ei omanudki,ta oli autodele suht raskesti läbitav.Puudus sillutus ja Raudtee tn 38 kohal olev küngas oli tõeline liivamägi.
Flanagan
Nõmme ülesõite kahjuks ei mäleta, ei elanud tol ajal veel siinkandis, küll aga on meeles läbi Kadrioru kulgenud raudtee, kangemad koolivennad said seal koguni priisõitu vagunite küljes rippudes
Minu mäletamist mööda olid keeratavad metallväravad nii Tartu, kui ka Narva mnt. ülesõidul, samas kui Kadrioru väiksematel tänavatel ronis vedurijuhi abi punase lipukesega teele ja peatas need üksikud autod, kui neid tollal üldse oli. Tartu mnt. ülesõidus sai esimestes klassides rongi passimas käidud ja siiani on silme ees pilt ja kõrvus see rütmiline kolin, kui rong trammi rööpaid ületas
Ka Võrus oli majake olemas, ning tõkkepuud. Majakese aknalauad täis kaktusi ning paks vene mutike päikese käes peesitamas Tõkkepuud olid veel ka naftabaasi juures. Oh aegu...
Tõkkepuud olid veel ka naftabaasi juures. 
Oh aegu...