Mida me saaksime ära teha, et ohutu oleks ...
#21

miniest Kirjutas:Üks koht, mis ka mulle oleks saanud saatuslikuks, oli Kroonuaia tänav, sest vahest põrutavad sealt masinad alla, kuigi sealt vöib ainult ülesse poole Jakobi mäe suunas sõita, kuna on ühe suunaga tänav. Tollel päeval ma mõtlesin kas on mõtet üle minna vöi mitte, otsustasin ei ma ei lähe, ning siis tuli masin vasakult ja suundus Emajöe suunas. Asusin sellises kohas, kus polnud näha, kas ülevalt tuleb auto vöi mitte. Hea, et seekord alt masinat ei tulnud.[Pilt: 5yrgvoi.jpg]
See osa miniesti jutust on mulle küll arusaadav. Nii kümmekond aastat tagasi, kui lühikest aega veoautojuhina töötasin, tuli mulle kord seal Kroonuaia tänavas täpselt samamoodi kurvi tagant vastu lubatud sõidusuunda liikuv jalgrattur vastu ning kokkupõrkest jäi üsna vähe puudu.

Tõsi, õigekirjale (suurtähe kasutamine!) võiks küll veidi rohkem tähelepanu pöörata. Tsitaadis ka veidi parandasin miniesti teksti, et see oleks arusaadavam.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#22

Hehe, peab mainima et selle hiiglasliku pildi tsiteerimine on päris andekas viis selle napaka teema ära tapmiseks. Kui leht on laiaks venitatud, siis on raske lugeda ja asi jääb ise soiku Smile
Vasta
#23

Tänan Sillut kes mu vea ära parandas, ega jah minu eesti keel pole mis väga kiita eriti. Nul on eesti kirjakeelega juba algusest saati probleeme olnud vahel ka rääkides on probleeme söna alguse saad öeldud, kuid löppu mitte jään lihtsalt esimest otsa kordama. Sama mure on ka Rootsi kuningal, et oma emakeel kirjutab ta vigaselt.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#24

Teisel teemal aga täitsa jama lugu: Täna tuli kapotile u 5000 koormaga tõstet teinud esitõstuk. Põhjus- ajapikku venisid laaduri kiirkinnituse kõrvad ja hädine kiil ei toiminud enam fiksaatorina. Kontrollige oma moodsaid esitõstukeid, et poleks nekroloogi maalehes. Usaldasime pimesi uut tehnukat. Sellelt sai peale põhitöö aidale Laduksi ja Kinema uksi paika pandud, pakettaknaid kinnitatud, maja värvitud, puude oksi saetud... Tegime hädalahenduse auto vedrukammitsatega.
[Pilt: kammits%2520NH%2520t%25C3%25B5stukile.JPG]
Vasta
#25

(15-05-2007, 07:35 AM)miniest Kirjutas:  ...liigelda, tänavatel ja mujal.
Üheks valupunktiks on raudtee ülesöidud

nojah. teema on läind, kuhu ta läind on... aga ei saa jätta ütlemata hiljuti pähevilksatanud mõtet. et teemat tagasi rajale tuua Smile

Üheks abistavaks nähtuseks raudteeohutuses võiks olla piiksatus või lausa kraaksatus nutitelefoni kaardirakenduses, kui lähened oma isikliku tranduletiga ülesõidukohale, kuhu samal ajal liigub ka rong. Teostus eeldaks muidugi päris mitut osapoolt ja paljude agade ületamist ning 100% turvalisust ei tagaks niikuinii. Aga ei näe põhjust, miks see tulevikus ei võiks nii olla.
Liikluskaamera eest hoiatuse saamiseks oleme valmis tegema midaiganes - hankima higiraske raha eest gepsnavinutividina ja uuendama või parendama tarkvara ning raporteerima uutest "ohu"punktidest, aga rongihoiatuse saamiseks - mitte üht midagitki...
seejuures kiiruskaamera puhul, mis üldiselt ei tapa ja oleks nähtav nutividina hoiatusetagi - me lihtsalt ei viitsi tähelepanelikud olla; kuid küllaltki massiivse ning üsna ülekaalukalt pealetungiva rongi puhul loodame lihtlabasele viitsimisele ja isehakkamasaamisele...
Vasta
#26

(05-06-2014, 01:43 AM)TeeTL Kirjutas:  Üheks abistavaks nähtuseks raudteeohutuses võiks olla piiksatus või lausa kraaksatus nutitelefoni kaardirakenduses, kui lähened oma isikliku tranduletiga ülesõidukohale, kuhu samal ajal liigub ka rong. Teostus eeldaks muidugi päris mitut osapoolt ja paljude agade ületamist ning 100% turvalisust ei tagaks niikuinii. Aga ei näe põhjust, miks see tulevikus ei võiks nii olla.

Tegelikult ei tohiks olla väga keeruline. Näiteks telefoniapp Waze jagab liiklusinfot kasutajatele reaalajas, kasutajad on (eeskätt ehk privaatsuse kaitseks) kaardil näha minutilise viivitusega. Sellises rakenduses rongi reaalajas nähtavaks tegemine ei tohiks olla ületamatu, eeldaks väikest lisatööd appi arendajalt ja sisuliselt ühte nutitelefoni rongis. Ega rong ei peaks olema meetri täpsusega kaardil näha, tähelepanu tõstmiseks piisaks sellestki, kui antakse märku nt 5 km raadiuses asuvast rongist.
Vasta
#27

(05-06-2014, 01:43 AM)TeeTL Kirjutas:  ...
Üheks abistavaks nähtuseks raudteeohutuses võiks olla piiksatus või lausa kraaksatus nutitelefoni kaardirakenduses, kui lähened oma isikliku tranduletiga ülesõidukohale, kuhu samal ajal liigub ka rong.
...

Arvad, et üks tähelepanematu kraaksatus suudab ignoranti panna märkama eredalt värvitud majasuurust objekti, millega kohtumise võimalus on niigi selgelt märgitud?

Tehniline lahendus oleks muidugi intellektuaalselt huvitav teema. Ning sobituks kenasti meie väsimahakkava e-tiigri ergutuseks...Big Grin
Vasta
#28

Selliste ideedega teenitakse korralikke summasid, niiet jalad kõhu alt välja ja ellu viima!
PS ma omale nutikat ikka ei soeta, nupukas kärab küll.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

järgmisena tuleb selline lahendus või app, et rongi lähenedes kõik autod automaagiliselt pidurdavad ja jäävad suisa seisma. pole vahet, kuipalju sohver üritab pedaali sügavamale pressida ja õrna roosaga foorist läbi jõuda.
kuniks seukest abivahendit aga veel pole, peab praeguste fooridega läbi ajama. olen sel teemal raudteeisandatega mitu vestlust pidanud. teemaks keila ja niitvälja tõkkepuuvabad ristmikud. nimelt sobival kellaajal on vastu päikest sõites punane foorituli tegelikult nähtamatu. no tõesti ei näe. olen uurinud, et kas saaks ka selle vilkuva valge lisaks aretada. see paistab palju paremini sellistes oludes. aga ei pidanud olema võimalik ja pealegi ei pidanud see sugugi aitama, kuna see valge ei ole roheline, ehk lubav tuli, vaid ainult teavitab foori olemasolust.
nojah, tuleb siis ikka kaela kahekorra käänata.
Vasta
#30

(05-06-2014, 09:53 AM)diesel Kirjutas:  teemaks keila ja niitvälja tõkkepuuvabad ristmikud...
Täpsustus- Keilas tõkkepuu täiesti olemas juba mitukümmend aastat. Niitväljal aga tõesti puudub.
Vasta
#31

Õndsal nõuka-ajal ei olnud nipi- ja nuputelefone ning kõiki maailma asju ei püütud lahendada "äpudega". Ühes tolleaegses raamatus "Imed ratastel" oli minu mäletamist mööda üks imeleiutis, mis on küll suht teostamatu ja ebapraktiline käigus hoida, aga idee ise oli omapärakuline. Vahetult enne tõkkepuud on teekatte asemele paigaldatud transportöörilint rullikutel. Kui rong läheneb, hakkab motoriseeritud liikuva teejupi pind tõkkepuust eemale liikuma. Ignorandi auto peaks teoreetiliselt sujuvalt peatuma ja hakkama tagasisuunas liikuma, kuni asfaldiservani. Kahesajaga lendava bemmivenna vastu ei jõua see muidugi midagi ära teha, aga leiutamise ajal vanast mossest kiiremat pilli teel ei liikunud...
Tegelikult on väga lihtne ja lollikindel vahend rongi vältimiseks, eritasandiline ristmik. Paraku ei ole majanduslikult seda võimalik igale poole tekitada. Inimelu pidavat olema hindamatu, aga sellegipoolest on palju rajatisi, mille hind kaalub üles terve karja inimesi. Kibe tõde, teadagi...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#32

End uimastanute, magavate ja muidu pohhuistide ohjeldamiseks on vaid üks vahend: betoonsein, mille mass ületab saabuva sõiduki massi 10 korda. No autorongid juba üle 50 tonni, siis sein 500tonni piisaval kaugusel rööbastest. Veel lihtsam on kiiruse sundvähendamine paari 90 kraadise pöördega enne raudteed, et pane siis kurvist välja vastu betooni, kui magad, vähemalt rongireisijad jäävad ellu. Betoon ei maksa miskit ja äppide peale loota, no ma ei tea paljudel minuvanustel neid moodsaid riistu on, kuhu äpp panna. Mul ehk nuppudega helistamisemasin käib minu elupäevad ja kui vaja siis ehk on tulevikuski selliseid müüa. Minu poolest võiks telefonist isegi sõnumid kadunud olla, ma ei vaja neid ja miks ma maksan telefoni sisse ehitatud mittevajaliku eest.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#33

(05-06-2014, 10:47 AM)Margusk Kirjutas:  
(05-06-2014, 09:53 AM)diesel Kirjutas:  teemaks keila ja niitvälja tõkkepuuvabad ristmikud...
Täpsustus- Keilas tõkkepuu täiesti olemas juba mitukümmend aastat. Niitväljal aga tõesti puudub.

Ilmselt on silmas peetud Keila Rõõmu ülesõitu. See on puudeta ja vastiku nurga all pealegi.
Vasta
#34

(05-06-2014, 18:54 PM)zazik Kirjutas:  
(05-06-2014, 10:47 AM)Margusk Kirjutas:  
(05-06-2014, 09:53 AM)diesel Kirjutas:  teemaks keila ja niitvälja tõkkepuuvabad ristmikud...
Täpsustus- Keilas tõkkepuu täiesti olemas juba mitukümmend aastat. Niitväljal aga tõesti puudub.

Ilmselt on silmas peetud Keila Rõõmu ülesõitu. See on puudeta ja vastiku nurga all pealegi.
Rõõmu ülesõit ei tulnud meeldegi. Vabandan.
Vasta
#35

(05-06-2014, 17:28 PM)aavu Kirjutas:  End uimastanute, magavate ja muidu pohhuistide ohjeldamiseks on vaid üks vahend: betoonsein, mille mass ületab saabuva sõiduki massi 10 korda. No autorongid juba üle 50 tonni, siis sein 500tonni piisaval kaugusel rööbastest. ...
Betoon ei maksa miskit ...
No kui miskit ei maksa, siis saaks ju sellest ka viadukti ehitada? Rolleyes
Muidu korista iga nädal rususid ja eraldi surnuaia peaks ligidusse tegema...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#36

Peaks olema võimalik ju foori täiendada valju helisignaaliga, mida autojuht ka kabiini/salongi sisse kuuleb. Teat. kellaaegadel ja ilmastiku koostöös võib päike pimestada täielikult igasuguse hea nähtavuse. Paigaldada vastav andur, mis mõõdab valguse intensiivsust ja vastavalt tulemusele reguleeritakse helisignaali tugevust ja intensiivsust.

Äppidest on siin vähe kasu. Need kes neid äppe kasutavad on ka niisama tähelepanelikud ja hoolivamad.
Vasta
#37

Just see helisignaal on veel puudu neile kes raudteeülesõidu ääres elavad:-)
Vasta
#38

(06-06-2014, 16:06 PM)umm Kirjutas:  Just see helisignaal on veel puudu neile kes raudteeülesõidu ääres elavad:-)
+1 see on päris asjalik märkus, neile inimsetele peab ka mõtlema.Ise elan raudtee äärest 5-6km eemal ja ikka kuulen kuidas rongid 'tuututavad', aga kui need kes elavad 500m-1km raadiuses peaksid kuulama ka seda helisignaali iga 30min-1h tagant, siis mdea...
Vasta
#39

(06-06-2014, 17:44 PM)b-902 Kirjutas:  
(06-06-2014, 16:06 PM)umm Kirjutas:  Just see helisignaal on veel puudu neile kes raudteeülesõidu ääres elavad:-)
+1 see on päris asjalik märkus, neile inimsetele peab ka mõtlema.Ise elan raudtee äärest 5-6km eemal ja ikka kuulen kuidas rongid 'tuututavad', aga kui need kes elavad 500m-1km raadiuses peaksid kuulama ka seda helisignaali iga 30min-1h tagant, siis mdea...

Kui ma väike olin, elasid mu vanavanemad ühe reguleerimata ülesõidu läheduses. Distants foorist majani oli umbkaudu 100m. Ka suletud akende korral oli pea terves korteris (ka neis tubades, mille aknad teisele poole) foori "tirin" kuulda. Ei kujuta küll ettegi seal elamist, kui see "volüüm" keerata nii valjuks, et tänapäevases autos valjusti muusikat kuulava seltsimeheni ka jõuaks.
Vasta
#40

Kui Saksas käisin, siis tagasiteel tulin(äkki Poolas) mööda sellist maanteed, kus olid ülekäigurajad. Ja selleks et autojuht märkaks jalakäijaid olid tehtud teele n.ö. bussijaama taskud, kustkohast siis autojuht peaks läbi sõitma ja oluliselt kiirust vähendama. Enne raudteed oleks selline asi küll igati tervitatav...

Ise ei peatu küll jah iga stoppmärgi all... Töölt koju on 2 sellist "POTS" märki, kus siis vähemalt 20m enne ristmikule jõudmist on ristuv tee umbes 1 km. ulatuses mõlemale poole näha(50 ala) ja teisel teel on umbes 400m näha (30 ala) ja teise käiguga sõites saab vabalt pidama kui vaja peaks olema...

AGA - Raudteeülesõidukohas ei sõida enne üle tee kui ei ole näinud foori lubavat tuld ja visuaalselt märganud et rongi ei tule. Näiteks Lelle ja enne Türit Looritsa ülesõit. Lubatud on 70kmh, ja ma sõidan üle sealt kui nähtavus ei ole piisav siis kuskil 40-ga...


Ah jaa.... Kui enne raudteeülesõitu on "POTS", siis peatun seal ALATI!!!... See et raudtee on nähtav mitmesaja meetri ulatuses ei ole minu jaoks argument et mitte peatuda...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne