Kas automüügiplatsidelt saavad uunikumite kalmistud?
#1

Lahtise rõduukse taga on kuulda vihmasadu ning minul on millegipärast kahju enda W116 mis praegu maja ees seisab. Mis sest et see näeb vihma esimest nädalat pooleteise aasta jooksul, ning varsti läheb kuiva talvekorterisse tagasi.
Aga ma siiski mäletan seda et suure vihmaga pagasnikusse tilgub veidi vesi ning ka aknaklaasi tihend "tilgutab" ning ega üldiselt kui on vana auto hästi hoitud ja taastatud, ega ilma äärmise vajaduseta see ikka ilma kätte ei jäeta.
Ja siis mina tahaks arutada ühe teemat.
Kuna tegelen pidevalt automüügisaidide n.ö. läbikammimisega siis näen et paljud automüügiplatsid muutuvad n.ö. vanade autode surnuaedadeks. Ehk, teisiti, ostetakse kuskil välismaal kuiva kliimaga maalt uunikumi, ilmselt soodsa hinnaga.
Tuuakse seda eestisse ning pannakse müüki oma platsil.
Ei ole ju saladus et kaasaegne auto võib ka 3 aastat platsil seista, seda miinimumkuludega - piisab seda kord kvartalis käivitada, aku mitte tühjaks lasta, kummide järgi vaatama ning puhastada tolmust.
Hind loomulikult langeb aga seda ainult paberil.
Tean ühe poisi kes vaatas autopoes endale Galanti, hinnaks oli 120 000, aga müüja ei olnud nõus kaubelda, ning tehing jäi ära.
Paari aasta pärast otsis see pois autot oma naisele ning ostiski seda Galanti, mis seisis kogu aeg samal platsil, aga hinnaks oli juba 70 000.
Galandil aga silmnähtavaid muutused ei olnud.
Klassikute hinnad ajaga ei kuku, pigem kasvavad.
Aga ükskõik, kas on originaalseisus klassik või see on restaureeritud, see ei kannata pikaajalist seismist taeva all meie kliimavööndis.
Vesi koguneb sisse kuna tihendit ei pea vett, kroom läheb "õitsema", salongis tekib hallitusseen, pahtel hakkab "lainetama" ning rooste lööb välja.
Ühe sügis-talvega mis on platsil veetud saab heast autost keskmine ning keskmisest romu.
Automüüjad seda teavad kuid mina pole kunagi eriti täheldanud et need oleksid enne talvet hakanud oma klassikute hinnad alla laskma.
Ehk kogu aeg astutakse sama reha peale - hoitakse hinna, kuni ühel hetkel auto ei muutu räipeks ning siis kas läheb väga odavalt müüki või lõpetab oma maise tee.
Seda nii n.n. komisjonimüügi kuid ka maale toodud autode puhul.
Ehk teisisõnu on kahju nii autodest kui ka omanikest.
Selline sõnavõtt minu poolt.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

Hinndade langemine, roostetamine olematusse ja autod...
Minu unistus on selline - kuna mu keskmine palk on umbes võrdeline odavamate lahtiste autode hinnnaga turul, siis kunagi, kui on valmis nii linna, kui ka suvekodu, hakata kollektsioneerima neid autosid. Muidugi juba tolleks ajaks ehitatud kergesse plekist halli (kuuri). Ega see kerge saa olema, sest juba praegu, kus maale on endisesse lauta mahutatud kaks autot, on hulk külameestest huvilidi, kes tahavad neid paari tonniga ära osta...
Vasta
#3

arvan et kui oma maa on olemas ning kohalikud võimud ei ole "tähenärijad" siis saab suhteliselt odavate vahenditega teha väga lihtsa varjualuse.
Veeta 30-40 sm. graniitkillustiku.
Ning panna lihtsamat sordi prussidest ja plekkidest varjualuse umbes 8X18 nii et 9 autot mahuvad sisse.
Ees võib lahti olla. Peaasi et oleks hästi tuulutatav, samuti kaitseks päikese, vihma ning lindudest. Autod minimaalselt konserveerida - tõsta pukkidele, vedelikud välja. Ning mingid linad peale - et linnud ei rikuks värvkatet. Ukseaknad paari sõrme jagu lahti et salong ei hallitaks.
Ja nii autod võivad seista aastate kaupa.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

Ja muidugi on automüüjad lollid ja raha peale vihased ?
Sõidukit ei müüda ilma põhjuseta alla omahinna. Ja kui enne ära ei osteta, siis hind just selline ongi. Kellegi hingevalu on suht ükskõik.
Kui halatakse, et masinad lähevad metallihundi sisse, siis pakkudes vanaraua hinna eest halajale seda masinat tavaliselt halisetakse edasi.
Kel on raha, see oskab seda ka hinnata ja päästetakse seda tegevust väärivat isendit. Ja ka kalgihingelised automüüjad annavad oma osa päästmisse.

Ja mis puutub varjualuse odavusse, siis Denis, ole hea löö oma hind kokku ja vaata, kas on ikka nii väga odav. Kild tassi kah 50 km kauguselt kohale.
Vasta
#5

Nii palju ütlen enda kogemusest kasutatud autode müüjatega on see et ega need eriliste müügioskustega ei hiilga, jah. Raha lugeda oskavad, aga vanade autode puhul see ei aita.
Vanad autod satuvad müüjatele tavaliselt "pealekaupa" koos muu liisingufirmadest saabuva kraamiga. Selle väärtust ei osata hinnata ning müüa ka ei oska - sellest ka tulemus.
Mis puutub varjualusse siis minul seda probleemi ei ole. 70 tuhandega saab Tln-s 18 m2 garaazi. Nii et kõigidel kolmel minu uunikumil ja ka neljandal saabuval on kodu olemas.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne