Tänapäevased autoteenindused, varuosade hinnapoliitika jne
#1

Ausalt öeldes EW teeninduste kvaliteet kiiresti liigub NLiidu aegsete teeninduste tasemele. Juba järjekorrad ELKEs kuni kuu aega, AGR-is üle kuu. Värvimistööde ooteaeg Amservis kaks kuud, töö kvaliteet oli selline et pidid tasuta ülevärvima. Varuosasid tuleb oodata mitme nädala. Kolinaga tagaukse sees olen ELKEs garantiikorras kolm korda käinud, kusjuures koliseb edasi.
Ja paljud tööd mida tehti omaaegsetes LADA servistes ei hakka keegi tegema. Kui radikas mis maksab 30 tonni hakkab lekkima - visatakse välja ning pannakse uut. Keegi ei hakka midagi remondima. Sama lugu on kõigega.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

P.S. Ja väikesed hubased autotöökojad mis pesitsesid vanades kaarhallides ning vanades tööstushoonetes ja kus oli võimalik kiiresti ja soodsalt autot remontida pealinnas kiiresti kaovad - tehakse plats puhtaks ja pannakse kinnisvaraarendused peale.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#3

Persse küll!
Kui minule öeldakse Mitsu firmaservises et tühise siibri rike pärast peab vahetada mootoriseguklapi mis on õuna mõõdu ja 24 000 eek - kas tegemist ei ole mõnitamisega?

Või kui pakutakse osta ECU 35 000 eeku eest samal ajal kui vaja vahetada kondensaatorit mille hind on 200 krooni.

Või kui sulle teenindusega sokutaske esiklaaside harjad hinnaga 1200 eek paar? Samal ajal maksavad need suvalises poes 10 korda odavam?
Või tavaliste varuosade ooteaeg üle kolme nädala? Kusjuures enne seda kui auto lahti ei tee, polegi teada millised.

Või näiteks tore lugu et mõni Galant EA3 mootori kuluosad polegi võimalik osta - näiteks sissepritsedüüsid, mida peaks vahetada kuskil 100 000 km pärast. Ainult koos komplektse mootoriga. Ning see on mootor mis on siiani tootmises.
Mina arvan et autojuhi elu NLiidus oli suhteliselt fekaal (nagu elu NLiidus üldse) aga peaks siiski meie ajaga võrdlemisel objektiivselt seda hinnata.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

denis23 Kirjutas:Persse küll!
Kui minule öeldakse Mitsu firmaservises et tühise siibri rike pärast peab vahetada mootoriseguklapi mis on õuna mõõdu ja 24 000 eek - kas tegemist ei ole mõnitamisega?

Kardan, et tegu on meie viimaste aastate kiire majanduskasvu varjuküljega.

Et siis kõik ajudega ja/või ettevõtlikud noormehed on õppinud kas kõrgepalgalisteks ärimeesteks või itimeesteks või vähemalt läinud Läände pikka eurot teenima. Ja kohapeale lukkseppadeks on seetõttu jäänud paljus vähemvõimekamad inimesed, kes ei suuda kaasaja keerukaid autosid autentselt diagnoosida ning seetõttu teevad valeotsuseid. On ju ülikerge rikkis koost tervikuna uue (hirmkalli) koostu vastu vahetada, kui hakata analüüsima, milline rike koostul on ning kas on ehk uue soetamisest odavamate vahenditega võimalik seda koostu parandada.

Olukorda aitaks parandada majanduse stabiliseerumine (loe: vaikne jahenemine), kus säärased vähekompetentsed remondilukksepad võib ukse taha saata, kuna on kompetentsemaid asemele võtta...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

denis23 Kirjutas:Või kui pakutakse osta ECU 35 000 eeku eest samal ajal kui vaja vahetada kondensaatorit mille hind on 200 krooni.

Firmateenindus teeb tööd oma margi reglemendi järgi: Mitsul omad remondijuhendid, Opelil - omad. Kuigi, olen 99,9% kindel, ükski margi remondiraamat ei näe ette ECU remonti teeninduses. Isegi Lada-l.
Kui sa oled surmkindel, et vigane on kondekas, lase siis see kellegil ära vahetada!
See, et asja saab korda odavamalt korda, ei tähenda, et seda saab kvaliteetsemalt. Kui tehas näeb ette kardaaniristi asemel vahetada kogu kardaan, siis on temal selleks põhjuseid.
Vasta
#6

Esindused ei remondi detaile selle pärast , et nad peavad tööle andma garantii . See oli vist vähemalt umbes/täpselt 2 aastat.
Kindlasti on võimalik pöörduda Kopli garaažis onu Stjopa poole , kes kõik asjad kuldsete käte ja guvaldaga korda teeb.
Kui esindus asjaga ühele poole ei saa , või p***a teeb , on alati võimalus tarbijakaitse poole pöörduda.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#7

Kuulge kamoon. See põhjust et ei ole võimalik osta remkomplekti vaid peab ostma terve sõlme mis maksab 30-40 tuhat krooni - see kindlasti pole see et "esindused teevad oma töö kvaliteetselt" vaid põhjuseks on suure kasumi ajamine. Samal põhjusel maksab mingi Mazda 6
Teine näide - üritage küsida millise jahutusvedeliku peab panema Toyota radikasse? Sulle öeldakse et selleks on firmavedelik. Kuid osta seda ei saa - peab servisesse minema et vahetada. Ja sellega lugu on samasugune nagu kojameestega 1200 eeku eest - hind on laest.

Nii et NLiidu süsteem oli selline. Meie praegune süsteem on selline.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#8

denis23 Kirjutas:... millise jahutusvedeliku peab panema Toyota radikasse? Sulle öeldakse et selleks on firmavedelik. Kuid osta seda ei saa - peab servisesse minema et vahetada.

Kui sealt veidi pealt puudu, siis pane tavalist õige vahekorraga etüleenglükooli vesilahust (tosool, antifriis) ja korras. Mis need firmavedelikudki muud on sellesama etüleenglükooli lahus, millele on lisatud ainult veidi inhibiitoreid rooste jm vastu. Pole vahet, kas neid inhibiitoreid on 10-15% vähem või rohkem lahuses.

denis23 Kirjutas:Ja sellega lugu on samasugune nagu kojameestega 1200 eeku eest - hind on laest.  

Kojameestel peaks kõigil andma vahetada tööorganit - raam lahti, metallribad äärtest välja ja hävinud kumm uus asemele. Kõik. Niikuinii firma ei viitsi korralise teeninduse käigus vaadata, mis kojamehed seal ees on. (Muide, minu 111-l Ladal on praegused kojamehed kestnud juba 200 tuh. km... Vene päritolu isendid, saadud kunagi 150 krooni eest.)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Autode otstarve ja kasutus tingimused on aja möödudes muutunud. Seoses igasuguste liisingute ja rendivõimalustega hakkabki kasutusiga lähenema vaid garantiiajale. Peale selle möödumist võid teha mis tahad. Samas garantii ajal ju ei tohigi mujale minna , kui ainult esindusse. Ja garantii ajal peaks olema enamike jaapani autodega nii, et üksikuid detaile ei saa. Tuleb vahetada terve sõlm . Mõne aasta möödudes hakkab ka üksikuid detaile saama.

Denis23 kas sa autodatast oled Toyota jahutusvedeliku kohta vaadanud? Mis värvi ta sul peab olema roosa või roheline?

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#10

Garantii ajal on ju loogiline et vahetad firma esinduses igasugu vedelikke ja teed muidu hooldust. Sest on kokkuhoidlikke inimesi kes ei vahetaks neid asju küll õigel ajal, kui üldse. Ise ntks olen näinud paar aastat tagasi ca 2000 aasta VAg diisli kaant mille jahutus vedeliku avad olid tükkmaad suuremaks läinud miskipärast. Asjade aretamine tänapäevaste töötunni hindade juures on suht mõttetu ja kui tasukski siis garantiid ikka anda ei saa.
Keegi ei keela sul ju Nõukaaegset ideaal autot 08 t või 06 t osta, tosooli saab ka, hooldus ja varuosad peaks kah saadaval olema. Või mingit muud autot millest mõistus üle käib, siin foorumis peaks ju ikka inimesed olema kel võtmed peos püsivad? Tehke siis ise paremini.
Vasta
#11

Esinduste hinnad on sellised, sest selle pealt annab teenida. Keegi ju ei vaata uut autot ostes palju selle jupid maksavad, ikka vaadatakse ostuhinda, küttekulu, varustust jms kraami. Selle 30k maksva ECU omahind on tõenäoliselt paarisaja krooni ringis, kui mõni tehas ikka väga tahaks teha üliodavate jupihindadega auto, siis see poleks mingi probleem. Lihtsalt nõudlus puudub.

Mulle meeldib enda poolt otsitud asjadest ikka kõige rohkem Ford Sierra gaasiklapi asendi anduri hind - ainult a-osa hinnaga 2500 krooni. Sees on seal üks reostaat, mille keskmine hind elektroonikapoes on mingi 15 krooni, aga tänu kavalale korpusele ja veel paarile detailile on odava reostaadi aretamine väga töömahukas. Ostsin lõpuks kasutatu, koos ülejäänud sissepritsesüsteemiga Smile

Jahutusvedeliku vahetamine esinduses (juhul kui korralise hoolduse alla ei lähe) on küll lollus, sorry. Seal lastakse see tõenäoliselt välja samast tünnist, kust vedelik autopoodigi jõuab, lihtsalt tehakse tarka nägu juurde ja lajatatakse kirves selga. See on küll tõsi et vedeliku kvaliteet on kriitilisema tähtsusega kui varem, mõned uued mootorid on ette nähtud üsna kuumalt töötama ning kehv vedelik võib seal hakata trikke tegema. Samas on vedelikke müüvates firmades olemas sobivustabelid ja asjad, konkreetselt Toyota kohta ei tea, aga tasub uurimist.
Vasta
#12

eks tänapäeva autod on tehtud lagunema kah, et klient ikka sõidaks kümmekond aastat ja siis tooks vana tagasi (sellest tehakse uus daewoo või hyundai) ning ostaks uue. Vanu eluaegseid autosid ei tee enam keegi. See paistab ju ilusasti alates 80ndate autodest, mis nii kui lagunema hakkavad, lagunevad lõplikult. Selles suhtes ongi vene auto hea, et ta küll laguneb, aga alati saab panna uue jupi ja ta kestab edasi ( mu oma '78 aasta 011 on selline, mis 80ndatel sõitis rallit, 90ndatel oli meie pereauto ja nüüd pärast paariaastast seismist said uued esisillapuksid pandud, uus aku ja sõitsime ülevaatlusele, mis ideaalselt läbiti). Samas, mu 93 aasta volvo 460 hakkas otsast lagunema ja lõppes (olgugi et mitmeid juppe saaks vahetada ja ta liiguks jälle, ei leia mina põhjust teda pidada
Vasta
#13

Lõin teema kaheks - las olla meenutused möödunud aegadest ja tänapäeva kirumine eraldi teemades.

Mis antud teemat puudutab, siis on mul olnud võimalus pealt vaadata, kuidas üsnagi uute sõidukite elektroonikat remonditakse (kõike pole muidugi võimalik mõistliku aja- ja energiakuluga remoda). Ja selleks ei olnud vaja kuhugi Koplisse onu Stjopa garaazhi minna, vaid asi toimus paar lauda edasi ning kraam kõik ühest autoesindusest pärit.

p,
pole ühegi automüüjaga mingitki pidi seotud
Vasta
#14

Autodetailide hindade puhul on veel üks komponent, mis suures materdamistuhinas paljudel meelest läheb: see on toote väljatöötamise kulu. ECU omahind võib ju tõesti olla paarsada krooni (elektroonikakomponendid ja muu mudru). See, kuidas antud komponent kokku panna ning seal peal jooksev tarkvara, mis samuti väljatöötamist ja katsetamist nõuab, enam tolle paarisaja krooni sisse ei mahu.

Mis autode vastupidavusse ja nende tootmisaega puutub, siis siin ei ole kõik ka päris must-valge. Loomulikult on vanemad autod paksemast plekist ja suurema tugevusvaruga. Aga: 70-ndate ja 80-ndate aastate autode keskmised läbisõidud on ka täiesti teisest kategooriast, kui need, mida praegu päevast päeva läbitakse. Auto on luksuskaubast muutunud tarbimisobjektiks. Ja kõik, mida kasutatakse, kulub.

Lisaks veel kõikvõimalike seadmete lisandumine. Võrrelge korraks Gaz-21 ja mõne moodsa sõiduauto elektriskeemi. Mugavuse ja turvalisuse kasv toob alati keerukuse kasvu ja selle tulemusena suureneb ka vigade võimalus.

Vigade otsimine süsteemis on aga üks kõige tüütumaid tegevusi maailmas. Seega on ka esindused läinud kõige lollikindlamat teed: ei tööta? - vahetame välja. Kuigi viga võib olla viili, jootekolvi või haamriga kõrvaldatav.

Küsimus pole vaid autoteenindustes: ühiskond on keskendunud tarbimisele. Tarbimise kiirust mõjutab aga omakord mood ja sellega kaasnev massipsühhoos. Miks peaks ma vahetama oma 51-cm diagonaaliga töötava Samsungi teleri aastast 2002 (millel on väga hea pilt) miski kalli LCD või plasmateleri vastu? Ega peagi, lihtsalt ühiskonna surve annab sulle mõista, et sa oled veidi luuser või otu, kui massipsühhoosi lambakarjaga kaasas ei käi. Ja vantsidki kalli kaasa või lastekarja õhutusel poodi uut 100-tollise ekraaniga kasti muretsema. Ise ümised omaette rahvalaulu: "Millal maksan pangalaenu, pangalaenu kallikese...".

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#15

Viimasel ajal kuuldust kõige "parem" bläkk tehti ühes pealinna Mersu teeninduses - üks siinkirjutaja isa töökoha kasutatav Sprinteri kaubik käis toitesüsteemi remondis ja pärast töö "lõpetamist" jäeti klapikambrikaas lihtsalt kongi vedelema. Asjale sattus peale masina juht (kes ise eluaegne mehaanik), kes pärast töid ise kapoti alla vaatas ja asja avastas...
Vasta
#16

A osad on tõesti teinekord ulme hindadega, aga samas asjad milledele turg on olemas ntks tuuning nukid Pinto mootorile, Weberi karpsid jne on täitsa mõistlike hindadega. Ehk siis asjad millel läänes turg + konkurents olemas. Ja huvilised kes neid osadena ostavad. Eks need hooldused ja varuosad on ju ka väljatöötatud "metsiku lääne" järgi. Usun et UK Sierra remondi töökojad oleks hulluks läinud kui neil Sierra hooldamiseks tipp elektroonikut vaja oleks läinud. Sellist kes teeb peedist pesumasinale trumli kui vaja. Nõus sellega et Audi c3, Volvo 240 jne taolisi igiliikureid enam ei tule.
BTW mõni siksi omanik võiks öelda palju kannatas nendega ilma suurema remondita sõita üldse? Millal summuti vahetusse läks jne? Tuttav kunagi rääkis et kui võimalik siis peale 100 tuhandet tuleks tagaveoline Lada müüki panna. Eksis?
Vasta
#17

Tegelane5 Kirjutas:BTW mõni siksi omanik võiks öelda palju kannatas nendega ilma suurema remondita sõita üldse? Millal summuti vahetusse läks jne? Tuttav kunagi rääkis et kui võimalik siis peale 100 tuhandet tuleks tagaveoline Lada müüki panna. Eksis?

Minu 21063 on kõik need peagi 19 aastat peres olnud, hetkel miski 166k kilomeetrit ees. Algul oli vanaisa oma, ta oma elu viimastel aastatel talvel ei sõitnud, seisis kütteta garaazis.
Tuleb mainida, et roostetas mõnest väga kummalisest kohast (nt esitiiva keskelt siledalt plekipinnalt). Mõni aasta tagasi kere alaosas väheke keevitatud ja aknaäärest altpoolt värvitud. Samuti vahetatud aja jooksul sidur, karpa, erinevaid veermikuosi pluss kulumaterjale (rehvid, aku jms).
See 100k kilomeetri väide on minu arust väheke liialdatud, kuid sõltub muidugi omanikust. Kes laaduki hingeelu ei jaga eriti, see peaks jah müüma Toungue
Vasta
#18

Aspelund Kirjutas:Autodetailide hindade puhul on veel üks komponent, mis suures materdamistuhinas paljudel meelest läheb: see on toote väljatöötamise kulu. ECU omahind võib ju tõesti olla paarsada krooni (elektroonikakomponendid ja muu mudru). See, kuidas antud komponent kokku panna ning seal peal jooksev tarkvara, mis samuti väljatöötamist ja katsetamist nõuab, enam tolle paarisaja krooni sisse ei mahu.

ECU-d on üldjuhul ikka väga standartsed tükid, tehakse üks kord valmis ja toodetakse ziljon tükki. Soft on jah keerulisem, aga see tuleb ju uut mudelit välja töötades nagunii teha, muidu masin ei jookse Smile Mina võrdleks selliste tükkide hinnapoliitikat psühholoogiliselt nende autovaraste "poliitikaga", kes varastatud auto omanikule tagasi müüvad - küsitakse nii palju, et autoomanik oleks oma armsa auto tagasi tee peale saamiseks nõus seda maksma, aga mitte grammigi vähem kui viimane piir, millest edasi ta juba pigem käega lööb. Mitte et ma nüüd autoesindusi varastega ühte patta paneks, aga psühholoogia on sarnane. Kulupõhine pole see hind küll mingil juhul, kui lüüa kokku mingi levinud tarbeauto kõigi A-varuosade hinnad esinduses, siis tõenäoliselt saaks selle summa eest ikka mitu klassi kallima tervikliku auto osta.
Vasta
#19

Juppide ja auto hinnad on pahatihti omavahel seotud- kui auto letihind on omas klassis odav, siis oota kirvest varuosades, kui aga auto on suht kallis, siis varuosad saad kätte poolmuidu. Tasuta lõunaid ei ole ja jupi arenduse maksad kinni kas auto- või varuosa hinnas. Muidugi- niipea, kui uut automudelit tekib piisaval hulgal tänavatele liikvele ja garantii ei sea enam piiranguid, siis tulevad appi sõbrad B-osade valmistajad, kellele tarbijad hosiannat laulavad (noh, vähemalt kvaliteetsetele B-osadele) ja kellele autode valmistajafirmad hea meelega tule otsa paneksid Toungue
Teeninduse kvaliteedi aga viivad alla samad protsessid, mis tervet Eestit vaevavad- oskustööliste puudus ja äravool piiri taha.
Vasta
#20

Põhikasum tulebki ju mitte uute autode, vaid nende varuosade müügist. Aegajalt on ka kõlakaid liikvel olnud, et autofirmad projekteerivat uusi mudeleid parasjagu natukene vigastena, et teenindused rahul oleksid. Fakt on ju see, et autosid pole mõtet ehitada "liiga" töökindlateks - esiteks saaks nende omahind liiga kõrge ja teiseks kuivaks teeninduste äri kokku.

Aga autod arenevad aina kasvava keerukuse poole, ja varsti on vist küll selline aeg käes kus keegi ei oska enam ise midagi auto juures parandada (sh onu Stjopa koos oma kuvaldaga) ja ainus võimalus on auto servisesse saata ja maksta niipalju kui küsitakse.

Rover 3500 - European Car of the Year 1977
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne