ktmxcx Kirjutas:Sain nüüd keskjooksu parema koonusekausi lahti, oli paremkeermega.
Njah. Oligi ära ratsitud, nagu ma kartsin. Teades nõukaaegset tava, kus ratsettepanekute eest konstruktorid/töömehed tihti palju raha said, ma tegelikult arvasin seda. 1955.a. oli selletüübiline keskjooks kindlalt vasakkeermega, vähemalt Lvovi tehase rataste korral.
ktmxcx Kirjutas:Probleem, miks tahtsin lahti võtta, oli see et parem vänt hakkas vastu raami käima peaaegu. Ainult millimeeter või paar jäi puudu. Olen seda viga ka teistel Desnadel täheldanud. Kuidas seda kõrvaldada?
Seda juhtub ikka jalgratastel. Kas pika ekspluatatsiooni tulemusena, mis vänta tasapisi kõveraks ajab, või siis eri tükkidest kokkupandu korral. Sinu omal kardan pigem vända kõverdumist aja jooksul, mida soodustab vändamaterjali ebapiisav jäikus. Nõuka-aja lõpu (ratta)detailid on pahatihti väga kõikuvate kvaliteediomadustega...
Mina olen seda probleemi tavaliselt parandanud vända (tagasi)painutamisega nii max 5 mm ulatuses. Vänt küljest ära, miski vana (hävinud) keskjooksuvõlli ja/või pedaalivõlli pidi tugevalt üht otsa pidi suurte kruustangide vahele kinni ja siis keskosale läbi puitklotsi suure haamriga pihta. Otse ei või lüüa, siis lööb vändale märgid sisse. Oluline on jälgida, et niisugusel vända painutamisel säiliks pedaalivõlli ja keskjooksuvõlli samatelgsus, muidu istub pedaal kõveralt. Ehk siis kui sirge vänt käib veidi vastu, siis mittevastukäiv vänt peab olema kergelt S-tähe kujuline.
Loomulikult on seda mugavam teha mingi hüdraulilise pressi all ettevaatlikult, aga kust seda pressi kodus või väikeses töökojas võtta?
Lihtsalt teadmiseks, et minu
1958.a. D4-mootoriga Riga rattal, mille sel talvel restaureerisin, vajasid mõlemad vändad tugevat sellealast töötlust - pikalt ekspluatatsioonis olnud vändad olid kõverdunud ja mootori pealepanekul käisid nad vastu mootori külgi.
ktmxcx Kirjutas:Ehk oskab keegi targem nõu anda!? Valdo, mida sa pead silmas sissesöönud koonusepinna all ja kuidas see avaldub? Ehk seletad mulle pikemalt lahti?
Vaata koonust ja koonusekaussi, täpsemalt sellel olevat kuulide jooksurada. Kui see on ühtlaselt peegelsile ja ringikujuline, on kõik OK.
Kui koonuslaagrit on kaua kasutatud, tekib tihti metalli pindväsimus ning kuulid hakkavad materjali sisse sööma, tavaliselt ebaühtlaselt. Jalgrattale tavalise kuul-koonuslaagri ekspluatatsioonis avaldub säärane pindväsimus tavaliselt sellena, et laagris on loks ning koonust pealekeerates, mis peaks loksu kaotama, hakkab laager mitteloksuvas olekus veidi pooma - krõpsudes ringi käima vms. Ehk siis ei õnnestu enam reguleerimisega saavutada seda olukorda, kus loksu pole, aga laager veel kergelt ringi käib.
Kui selline koonuslaager lahti võtta ja koonuste tööpinnad õlist puhastada, siis on näha, et kuulide veerepind/-pinnad on ebaühtlaselt sissesöönud - tekkinud on pesad vms. Autode jm suuremate kiirustega mehhanismise korral hakkab selline pindriknenud laager tihtipeale "laulma", jalgratta korral pole aga selliseid kiirusi/koormusi, et see rike niiviisi häälekalt avalduks. Seega jääb vaid minukirjeldatud sümptom - laagril ei saa korraga säilitada kerget jooksu ja loksuvaba olekut - selle rikke kindlaksmääramiseks.
Loomulikult tuleb pindriknenud koonusekauss vahetada korraliku vastu.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
). Kuidas selle lahti saaks? Kas ta on paremkeermega või vasakkeermega (st. kas ta käib vasakule keerates lahti või siis hoopis paremale keerates)? Roostet absoluutselt pole. Ratas on põhimõtteliselt nagu uus ja asi ei tohiks kinni roostetanud küll olla.
