Tchaikad Eestis
#41

Lugupeetud keele-,kultuuri-, ja tehnikahuvilised!

Palmiro Togliatti oli Itaalia ennastsalgav kommunist, kelle nimejärgi nimetati AVTO VAZ-i tehas ja see linn, kus see tehas asub, kuna austatud naaberrahvas ei suutnud kõiki neid tähti sellises kombinatsioonis välja hääldada, siis mugandati see nimi Toljattiks. Pagasi luugil on ikkagi kirjas "Togliatti" ja linna kohta võib öelda ka Toljatti.

Tähelepanelikul "olevtoom"-il on muidugi õigus, et Furtseva ei saanud istuda GAZ 14 tagaistmel, küll aga GAZ 13-nes.

Kuna Nõukogude maal oli Tšaika ikka riikluse üheks alustalaks, siis tegelesid nende hooldamisega parimad spetsialistid, ENSV-s oli ilmselt muudki teha kui Tšaikasid hooldada, kuulujärgi pidid autobaasi mehed kõiki juppe käima eraldi vastavast Moskva laost toomas. Loomulikult oli Moskva vastavatel autobaasidel lihtsam asjaga tegeleda ja kvaliteeti tagada, kui mingitel pribaltika poistel pidevalt pealinna vahet sõita. Väiksemateks visiitideks suudeti asju käigus hoida ja suuremateks visiitideks nagu näiteks Indira Ghandi või Gorbatšov, toodi ikka Moskvast ZIL-id.

Kiitjaid on alati palju olnud. Kunagi juhtus selline naljakas lugu ühes autoremondi töökojas, kus mehed tagusid vastu rinda ja rääkisid, kuidas nemad on kunagi Tsaikade mootoreid aja peale romontinud. Kui ma küsisin, et kas nad neid veel remondivad, siis jäi mulje, et oleks ainult Tsaikasid, küll siis alles remondiks. Sõitsin seepeale mootoriga kohale, mille peale sügati ainult kukalt ja tunnistati üles, et keegi ei uskunud, et ma võiks neid paari sellise mootoriga ehmatata, ma ei olevat jätnud oma käitumisega üldse sellist muljet ja pealegi ei ole kunagi keegi GAZ 14-l Eestis mootorit maha võtnud ja remontinud. GAZ 13-neid on muidugi remonditud küll.
Mõniaeg tagasi kargas mingi ürituse käigus tagaistmele ka üks mees kes seletas mulle täpselt lahti, et sellel autol (GAZ 14) on peal ZIL-i mootor ja see on hoopis teistugune kui tavaline Tšaika mootor. Üritasin siis pisut selgitada, et tegelikult on see ikka ainult GAZ 14 mootor, mis erineb GAZ 53 mootorist ainult ülemise "ämbliku" ja karteri võrra, lisaks ka nö forseeritud ja muud väiksemad vidinad, mitte ZIL-i mootor. Jäin vaidluses alla, aga rahuldusin teadmisega, et ühed teavad mis peab olema, teistel lihtsalt on.

Üldiselt kiidavad neid autosid ikka need, kes neid eemalt nägid või vahel lihtsalt polstrit hingevärinaga silitada said. Endised juhid peavad neid üldiselt "igruškadeks" ja on õnnelikud, et nüüd lubatakse välismaa autodega sõita, mahub vähemalt rooli taha ja hooldus on hinna sees. Kutsehaiguste hulk on oluliselt vähenenud.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#42

denis23 Kirjutas:kas Tsaikad siis seisid õues et läksid nii roosteks kätte?
Enamus Gaz 14-id olid veel 1991-1992 ilusti Tatari tn soojas garaazhis varjul ja kaetud paksu tolmukorraga.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#43

Martti Kirjutas:Lisaks seisab üks Tsaika veel Võrus garaažis, värviks nagu ikka must, ainult et originaali sellest enam ei tule. Omanik aretas eelmisel suvel peale MB diislit.
Ehk on teada mis on saanud antud isendi originaal mootorist, kui on alles, siis ehk on omanik huvitatud asja müügist.?

It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#44

minu kõrvu jõudis paar aastat tagasi jutt et idapool oli olnud kuskil taluhoovis 6 tsaikat , matuse, 2 tava universaali ja 3 sedaani. kui tõene see jutt on ei oska komenteerida , kuna pidime minema vestlejaga vaatama aga nüüd see asi soikku jäänud Sad

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#45

denis23 Kirjutas:Selle auto eripäraks oli tagumiste tuhatooside puudus ning konditsioneeri jäänused.
Kas Gaz 13 oli esimene nõuk auto millel konditsioneer ?
Teemast välajs aga kas praegustel vene tehase autodel , lada, volga on konditsioneer
Vasta
#46

Inc1 Kirjutas:
Martti Kirjutas:Lisaks seisab üks Tsaika veel Võrus garaažis, värviks nagu ikka must, ainult et originaali sellest enam ei tule. Omanik aretas eelmisel suvel peale MB diislit.
Ehk on teada mis on saanud antud isendi originaal mootorist, kui on alles, siis ehk on omanik huvitatud asja müügist.?

Tegelikult olen lausa selle auto kõrval seisnud ja omanik mu tuttavaga juttu ajanud. Painab mind ka siiani küsimus, et mis vanast mootorist sai ja kahetsen, et ei taibanud küsida.

edit: aga võibolla sattus foorumikasutaja "AinP" kätte, viimane postitus selles teemas: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...016&page=2
Vasta
#47

Inc1 Kirjutas:
Martti Kirjutas:Lisaks seisab üks Tsaika veel Võrus garaažis, värviks nagu ikka must, ainult et originaali sellest enam ei tule. Omanik aretas eelmisel suvel peale MB diislit.
Ehk on teada mis on saanud antud isendi originaal mootorist, kui on alles, siis ehk on omanik huvitatud asja müügist.?
Ei ole teada, tean ainult auto asukohta, sest eelmisel suvel Võrumaale sõites nägime isaga juhuslikult seda garaažis seismas ja läksime vaatama, omanik sel hetkel just tegeles sellega. Rohkem pole seda garaažiust kordagi lahtiolevana näinud, kuigi käesoleva aasta esimesel poolel käisin iga nädalavahetus kaks korda mööda sellest kohast.
Vasta
#48

minu jaoks on Tsaika väärtuslik eelkõige oma kõrge kollektsiooniväärtuse tõttu. GAZ 13 toodeti 3500 tk ja GAZ 14 veelgi vähem, vist 1400 tk. Kõik autod teenindasid nõukogude superriiki võimu. Eks ka III Reichi Horchi ja Maibachid maksavad selle tõttu palju.
Tehniliselt pole seal eriti palju huvitavat - lihtsalt suur ja ilus auto.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#49

Tundub et Tsaika esindab oma päritolu riiki päris hästi, kaugelt tundub uhke asi aga mida rohkem kokku puutud seda hullem on Smile
Vasta
#50

Rõõm tõdeda, et nö. teatud jõupingutustega saime jälle teemasse tagasi. Mis puutub aga G14 tootmisarvu, siis mõni aeg tagasi tehase arhiivi sööklas komandeeringus käinud eesti autoajakirjanikele teatati selleks 1111 tükki ja sama number meenus mulle ühest vanast "Za Ruljomist". Eks tõde on seal kusagil vahepeal.
Vasta
#51

siiski olemas veel kaks idaploki limusiini mis on jäänud kuidagi kahtlaselt meie kõigide orbiidilt välja. Nimelt pean silmas Tatra 603 ja 613. Need autod olid ka Nõukogude Liidus kasutusel ning tegemist on üsna eksklusiivsete masinatega.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#52

denis23 Kirjutas:siiski olemas veel kaks idaploki limusiini mis on jäänud kuidagi kahtlaselt meie kõigide orbiidilt välja. Nimelt pean silmas Tatra 603 ja 613. Need autod olid ka Nõukogude Liidus kasutusel ning tegemist on üsna eksklusiivsete masinatega.
Need Tatra d täesti omapärased ja ka vaatamiswäärsused!Aga kus neid SSSR kasutusel olid? Ehk oskad täpsemalt teada anda?Tänud.
Vasta
#53

Tatra 603 oli näiteks kasutusel mõnes Ukraaina linnas mis jäi Tsehhoslovakkia piiri juures.
Samuti ka Moskvas. Seda saab näha ka filmis "Ettevaatus auto!" aga näidatud see oli nii et jäi kaadri ainult selle katus.
Tatra 613 oli ametlikult kasutusel nii NLiidu Ministri Nõukogu asjadevalitsusel ning selle valitsemisala asutusel, kaasa arvatud KGB-l. Mõni auto oli kasutusel ka Eestis, alates 80-ndate lõpus. Peamiselt, jäid nende autode koht nõukogude esindussõidukite rivis Volga G ja Tsaika vahel, ehk selle sama nissi mis GAZ 3102.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#54

Toda Tatra 613 olen mina kunagi tatikana päälinnas käies isegi näinud. Uhke must elukas oli.

loll on loll olla.
Vasta
#55

Kas Gaz 14 tehti ka universaal kerega versioone nagu oli seda Gaz13 puhul?

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#56

Sm. Tasku Kirjutas:Rõõm tõdeda, et nö. teatud jõupingutustega saime jälle teemasse tagasi.
Gaz 14 puhul on tegemist selles mõttes unikaalse sõidukiga, et tema tehasedokumentatsioon-aga see oli kappide kaupa jooniseid, tootmiseks koostamiseks vajalikud pressid, koduktorid, erirakised jne hävitati tollase riigi esimese mehe Gorbatshovi korraldusel seoses nomenklatuuravastase võitlusega. Nii et kui venelastel tekkis  90-date algupoolel tõsine plaan ja vajadus taastada Gaz 14 tootmine, osutus see võimatuks dokumentatsiooni täieliku puudumise tõttu-kord juba projek´teeritud autot oleks tulnud uuesti projekteerida. Kõik me mäletame siis neid GAZ 14 asemel ülemustele konstrueeritud mossest aretatud värdlimusiine: Svjaogore jne.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#57

Ma nagu mäletaks et#Tehnika ja Tootmine kirjutas et Gorki tehase jaoks oli Tsaikade tootmine suur majanduslik kahju- kuna neid autosi tuli müüa mitte omahinna vaid ette antud hinnaga. Ka Volgade kvaliteet käis ju alla peale nõuka aega, karta on et ilma ratsimata poleks ka gaz14 tasunud toota. Svjatogore jmt toodeti seetõttu et firma pealik tahtis et rohkem mudeleid oleks. See "tõsine plaan ja vajadus" tekkis kaitsetollide tõttu, muidu oleks iga vähegi rikkam venelane üritanud Mersuga "läbiajada".
Vasta
#58

Tegelane5 Kirjutas:Ma nagu mäletaks et#Tehnika ja Tootmine kirjutas et Gorki tehase jaoks oli Tsaikade tootmine suur majanduslik kahju- kuna neid autosi tuli müüa mitte omahinna vaid ette antud hinnaga.

Rääkides nõukaajast, ei saa alati kasutada majanduslikke termineid, sh "kasu", "kahju" vms. Tollal toimis riiklik ülitsentraliseeritud käsu-plaanimajandus, kus turumehhanismid toimisid vaid osaliselt ja seal, mida käsud-keelud ei puudutanud.

Sama lugu oli Tšaikadega - Gorki ei valmistanud neid seepärast, et see oleks neile majandulikku kasu toonud, vaid seepärast, et riigi tippjuhtkonnale oli vaja vastava klassi limusiine ning ega "progressiivse kommunismi ehitava riigi" juhtkonnal ei sobi ju sõita "haisva ja roiskuva kapitalismi" toodetud sõidukitega. Tuli vähemalt omadele kodanikele "näidata", et meie oma on parim Smile

Kuna Gorki tehas oli N.Liidu üks vanemaid ja auväärsemaid tehaseid (enne selle asutamist 1929 oli ju vaid AMO/ZIL ja veidi põlve otsas nokerdamist), siis ei saanud ta selle klassi autode valmistamise "vaikimisi aust" kõrvale vingerdada. Partei pani paika, et on vaja ja oligi kõik.

Majanduslikus mõttes tõi asi loomulikult kahju. Aga... kui võrrelda seda kahju nende proportsioonidega, mis kulus ülimass-mahus valmistet GAZ 51/52/53 tootmise peale, siis oli tegu üli-ülipiskuga. Miski tuhatkond Tšaikat miljonite krusade vastu! Pluss veel enamikus armee vajadusteks valmistatud 4x4 63-d, amfiibautod/roomikautod jms - jälle masskogustes.

Umbes nii, nagu Volvo tegi pika kuningalimusiini eritellimusel käsitööna -auasi või nii... Ja nagu jänkistani presidendi autosid valmistatakse.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#59

Nõustun sinuga Valdo aga sellega näitasin Eberhardile et 90 alguses oleks olnud ebareaalne et Gorki tehas oleks Gaz14 teinud kui igatepidi tuli koomale tõmmata. Samas sellise majandamise tõttu jäidki nõukogude autotehased aina rohkem "metsikust" läänest maha. Näide - viimane maailmatasemel nõukogude auto Niva, sellele sobilikku 2 liitrist mootorit ei tooda VAZ siiamaani. Suvalisel lääne firmal oleks see hiljemalt 2-5 aasta pärast valikus olnud.
Samuti loomulikult teevad riikide presidentidele esindus autosi sümboolse raha eest, kuid nad ei tee neid kingitusi tuhandete kaupa.
Vasta
#60

Tegelane5 Kirjutas:Nõustun sinuga Valdo aga sellega näitasin Eberhardile et 90 alguses oleks olnud ebareaalne et Gorki tehas oleks Gaz14 teinud kui igatepidi tuli koomale tõmmata.
Ega Sulle keegi pole vastu vaielnud, et Gaz 14 tootmine võis olla nõukogude korra aeg tehasele kahjumlik, kuna teda tuli realiseerida alla omahinna. Loomulikult see kahjum korvati teiste, tootmise mõttes kasumlike artilkitega jne ja lõppkokkuvõttes täitis tehas plaani, kõik said palka ja preemiat.  Seevastu 90-date alguses, tärkava turumajanduse tingimustes oleks saanud sama tehas realiseerida GAZ 14 ka vabaturu hinnaga ja teenida kasumit, kuna oli nõudlus kodumaiste limusiinide järele. Muide, eksklusiivse gaz 21 väikepartii tootmise võimalusi arutati gaz-i tehases veel 90-date keskpaigas.
Et Gaz 14 järele püsib nõudlus ka tänapäeval, siis siin üks üle-eelmisel suvel tehtud pilt Gaz 14 sõidukist esindussõitu mineku ootel: http://beta.album.ee/node/92269108

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne