ETKVL-i kaubakäru ehk "Autoroller ET-1,5"

(11-05-2013, 19:59 PM)meli666 Kirjutas:  Kas pooletonnise koormaga 10-15 kraadisest tõusust läheb üles? Või on mõeldud asi ikka sirgete linnaplatside peale.

Poolest tonnist ei tea aga juht pluss kaheksa 35-40 kilost last vedas lõbusalt mäkke.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Mootori keti pingutamiseks tuli mootori kronsteinile midagi alla panna.
Lõppülekande keti pingutamiseks on vahekasti raamile kinnitus kronsteinil augud, kui vahekasti auguvõrra edasi liigutades saab keti pingsust muuta.
Ei ole tegu täiskumm ratastega õhukumm ikka sisse muidu rehv velje peal ringi. Muidu rehv on paksu seinaga ja ei saa arugi kui rehv tühi.

Naabrimees pani oma autorollerile veel looreha istme et mugavam sõita.
Vasta

(19-05-2013, 21:47 PM)meli666 Kirjutas:  Kuna see peal olev mootor on nagu on, siis kui kellegil pakkuda sellist korralikku, veel parem uut mootorit, siis olen samuti huvitatud.

Tagadil oli uus Zidi mootor müüa (või isegi mitu). Kahjuks ei pannud tähele, kellel.

Aga muidu vinge aparaat. Ise olen pätakapõlves sellise peal palju mänginud, kahjuks sõitmas pole seda kunagi näinud.
Vasta

Nii. Täna sai esimesena rehvidega tegeldud. Võtsin veljed lahti ja olidki rehvikrae all õhukummid olemas. Ventiilid olid muidugi kõigil seoses rehvi ringi käimisega veljel kahekorra läinud. Keegi oli sisse pannud ka 13 tollised õhukummid, mis igatpidi närtsus sees. Ringikäimisel oli ka positiivne pool, seest veljed kobrutavast roostest vabad.
       
Originaalmõõdus (6,25-10) õhukummide hind oli küllaltki soolane. Üle 22.- tükk. Sai siis omakorda ratsitud asja ja sisse pandud hoopiski 5-10 õhukummid. Tegelikult sobisid päris ilusti.
   
Tegemist vist mingite tõstuki rehvidega. Igatahes väga jäigad ja paksu seinaga. Peale kirjutatud, et surve 7 Bar. Keegi ei ole kunagi vist viitsinud rehve maha võtta ja on mingit silikooni lasknud velje vahele ilmselt ringikäimise vastu.
   
Järgmiseks sai sidurite kast maha võetud. Peale mitmesentimeetrise kõntsa eemaldamist survepesuriga tuli selline kobakas välja.
       
       
Homme vast vaatan, mis sees ka paistab. Siiski veale sain ka tõenäoliselt jälile. Nimelt on see siduripakke liigutav kahvel lülitusvõlli juurest ära murdunud. Seal on kaks kõrvuti asetsevat liistusoont ja nende juurest siis murdunud ongi see poolkaar ära. Materjal liistusoone juurest suht õhuke ka, 2,5mm. Eks ta kuidagimoodi veel seda kahvlit seal liigutas.
Kui nüüd kellegil seda kahvlit äkki pakkuda on, siis olen huvitatud.
   
Leidsin ka need lõppülekande keti pingutamiseks mõeldu kolm järjestikust ava üles. Kujutan ette, et sealt seda siduritekasti edasi tõsta ja polte aukudesse sobitada, ilmselt lihtne see ei ole. Mõtlesin, et lõikan need avad lõikuriga piklikuks ja saab sujuvalt asja muuta. Lase ainult õrnalt poldid lahti ja nihuta. Ilmselt tuleb mingi tõmbepoldi moodi asi ka teha nagu näiteks elektrimootoritel. Kasvõi selle pärast, et jõuga see kast nihkuda ei annaks.
   
Veel sai vaadatud natuke seda tagasillamajandust. Asjal on ikka täitsa differentsiaal olemas. Kuidas aga seda määritakse, sellele pihta ei saanud.
   
See mootorit ja siduritekasti ühendava keti pingutamine mingite seibide allasättimisega kinnituskronsteinide alla on ka paras jama. Peab mõtlema mingi eraldi pingutusratta peale. Hakkan aru saama, miks Ksf Tift kette ei salliRolleyes. Eriti, kui nad veel kiiresti pöörlevad ja ruttu venivad.
   
       
Neid Zidi mootoreid ikka liigub suht palju. Omalajal oli defitsiit kaup ja paljudel kuskile riiulile igaks juhuks varutud. Olen mitmeid kordi ka uusi mootoreid vanametallis näinud. Sinna ikka satub neid alumiiniumirohkuse tõttu. Paraku siis ei olnud vaja ja nüüd kui jälle vaja, pole.
Soovis oleks praegu 250.- eest uus mootor saada, aga seda nagu ei täi välja panna.
Vasta

Täna sai siduritekast osadeks võetud. Selline siis ta seest on. Kaks siduriteplokki kummagil pool. Emmale kummale poole läbi kahvli vastava siduripaki kokkupressimisel hakkab siis edasi või tagasi vedama. Iseenesest on päris asjalikult ja vastupidavana tehtud. Kõik hammasrattad nuutide abil võllidega ühenduses. Isegi väljaspool siduritekasti olevad veetav ja vedav hammasratas. Pole mingeid liistusoone ärajõhkatamise muresid.
       
Korpus on ka huvitavalt tehtud. Toru niiöelda pooleks saetud ja siis lattmetalli ribade vahelepaigutamisega piklikuks aetud hammasrataste sissemahtumiseks. Poldi kohtadele on omakorda lattraua tükid keevitatud.
Reduktori iseehitajad saavad siit snitti võtta.
       
Kogu kurja juur nüüd ka täielikult päevavalgel. Liistusoone kohtadest ära murdunud kahvel. Keegi äkki oskab soovitada Põlva või ka Tartu kandist mõnda metallitöö meest. Minu arusaamist mööda on vaja treida uus torupuks ja sinna teha siis need kaks liistusoont sisse. Pärast lõikab sellele lõhe sisse ja keevitab kahvli külge. Nii vähemalt on ta ennem ka tehtud.
Keevitada saaks ta selliselt ka tagasi kokku, paraku on liistusooned laiaks kulunud ja kavalam oleks juba uus teha.
       
Kardetud siduriketastel nagu mingit kulumist eriti ei täheldanud. Võiks isegi öelda, et uueväärilised. Samuti ei ole siduritrumli lõhedesse kettaotsad astmeid sisse söönud. Nende poolest oleks see kast võinud veel vähemalt samakaua töötada, mis siiani.
Võllide peal pöörlevad siduritrumlite pronkspuksid võiks natuke tihedamad olla, eks seda vaatab, kas laseb need uued teha.
Vasta

Murdunud sidurikahvli mure sai lahendatud, kuna õnnestus hankida terve kahvel ühelt kaasfoorumlaselt.
Siduritekasti kokkupanekuks oleks vaja veel paar pronkspuksi treida siduritrumlite sisse. Sisemõõdult vast 30mm kanti ja paarimillimeetrise seinapaksusega. Otsustasin need ka uued teha, kuna vanad on nagu on ja siis asi kindel ja tükiks ajaks rahu. Kui keegi saab Põlva või Tartu kandist koos materjaliga nende tegemisega aidata, siis palun ühendust võtta.
Veel, kas kellegil siis tõesti ei ole pakkuda korralikku Zidi mootorit? Panin selle peal oleva täna prooviks käima, et äkki nüüd ei vibreeri, kuna veoketti pole peal. Aga ikkagi saadanas vibreerib tugevalt. Lähemal uurimisel selgus, et tiivik-hooratas millegi tõttu viskab päris tugevalt ja sealt see ilmselt tulebki. Tea kas väntvõlli ots kuidagimoodi kõveraks aetud, ega seal tõmbamisnööri lõhel ka asjata ilmselt see mõra sees pole.
Oskab keegi öelda, mismoodi käib lahti see edasi tagasi kangi küljes olev keeratav käsigaasi rutska. Tükib teine kinni pooma.
       
Vasta

Kui aastaid tagasi autorolleriga tööd sai tehtud siis jõu kohta küll ei nurisenud, esimese käiguga läks kasvõi nina püsti. Veetud sai kõike võimalikku kraami, vahel veeres järgi ka käru. Sellel ZID-il oli ja on samamoodi vibreerimine sees, neil kippus mingil põhjusel väntvõll kõveraks minema aga kõrgemal pöördel kadus nagu mingil hetkel vibra ära. Kunagi kui üks vibreeriv Zid kreissae peal oli, pidi selle maasisse kaevama muidu hakkas ringi sõitma.
Vasta

(28-05-2013, 19:05 PM)meli666 Kirjutas:  Veel küsiks silla lühemaks tegemise kohta. Sillakorpust ennast lühendada pole midagi, relakaga sobiv tükk vahelt ja uuesti kokku. Aga mismoodi pooltelge lühendada? Keegi kunagi rääkis, et nuutide poolt vajalik jupp maha ja siis freesib need uued. Seda aga kodus ära enam ei tee. Samas, kui lõigata lihtsalt võllil tükk vahelt, siis pärast teda nii keevitada, et viskama ei hakkaks. Tundub võimatu.

ja kiirused on sellel poolteljel siis millised, et see võimalik väike "jõnks" probleeme tekitab ?
kunagi vanaisa tegi Gaz-i sildasid kitsamaks just aiatraktoritele
minuarust vist lõikas treipingis võlli otsast flantsi maha ja kogu "lühendamine" käis selle flantsi taga siis ehk sealt poolt jupp välja.
Vasta

Sõbral selline olemas kuid nüüd soovib müüa.Sügisel liikus veel omal jalal, sai paar uut paput ka alla, aga kuna otsene vajadus puudub, siis müüki. Õhtul näen seda isendit, siis teen ka pilti.
Vasta

(29-05-2013, 19:59 PM)meli666 Kirjutas:  ...Plasmaga vist saaks rõngad teha, aga need nagad ja sisenuudid peaks ise tegema relaka ja viiliga. See aga tundub üks liialt suur töö olema...

Oot-oot. Annad tellimusse täpse joonise ning saad vastu ka täpsed asjad. Nii plasmast kui laserist. Pole tänapäeval vaja enam ise viilida ega käiata.

Tuvasta parem materjali paksus ära ning mõõda asjad üle korralikult, siis alles saab keegi hinda õelda.
Vasta

Sinu antud videos oli kärul jõu puudus, mitte siduri viga.
Kas sinul ei liigu masin, sest sidur libiseb või jääb mootori jõust väheseks?
Siduriketastel ei paista midagi viga olema.
Vasta

Ei saa mina seda aparaati käima enam.
Üle 10 aasta õues seisnud, kontaktivahe puhastatud ja töötas nädal aega.
Vist ei ole esimesel käivitusel ka mingit sädet näinud, aga töötas siiski. Big Grin Praegu ei luba ka enam, sädet pole, samas käega ringi ajades on küünlajuhtmelt kerget surakat tunda.

Kontaktivahe 0,4mm, tõmbamisel jõuab süütepoolile 0,2V, süütepool lahtiühendatuna juhtmeotstel kiirel tõmbamisel kuni 1.5V. Vahetatud ka süütepoolile tulevad juhtmed. Teist süütepooli proovitud.

Ainus kontrollimata asi veel kondensaator, aga samas peaks ilma selletagi käima minema?

Edit: nüüd õli silindrisse pihustades hakkas puterdama, tundub et siiski oli kompressioon nörk. Klapid üle vaatama.
Vasta

(29-05-2013, 22:20 PM)motamees Kirjutas:  Siduriketastel ei paista midagi viga olema.

Aga kui määrav see krassilisus on? Lolli peaga mõtlesin nüüd nii ja naa. Ja ei suutnudki välja mõelda. Kummad kettad nüüd on parema niiöelda omavahelise haardejõuga. Kas sellised krassilised või hoopiski peegelsiledad? Krassilised nüüd loogiliselt peaks paremini haakuma omavahel, peegelsiledatel on aga rohkem ketaste omavahelist kokkupuutepinda. Targemad aidake.
Viga on ikka siduritekastis, mitte mootoris. Lihtsalt pikema nõks üle 5 kraadise kalde korral paarisajakilose koormaga jääb lihtsalt seisma. Vahepeal mõtlesin juba, et sile papu annab all ringi. Aga vaadates seda siduritekastist diffrile minevat ketti, siis see hoopiski seisab. Järelikult ikkagi sidurid libisevad. Sellele edasiliikumise kangile kogu keharaskusega nõjatudes läheb muidugi kaldest suure hädaga üles ka. Ega väga ei julge vägivallatseda selle kangi peal. Tuleb eelmise omaniku kaup kätte, et kahvel prõksti pooleks.
Kuna üks teine siduritekast on veel soolas, siis ootan selle kättesaamise ära ja proovin selle toimivust.
Mis õli muidu seal siduritekastis peaks üldse kasutama? Praegu sees vene mootoriõli. Äkki peaks panema mingi tsiklite spetsiaal märgsiduritele mõeldud õli. Parandaks see midagi?
Vahelduseks sai hoopiski tagasillandusega tegeletud. Võtsin alt ja lahti. Ühe poole veovõlli otsas oleva diffri hammasratta oli millegi pärast ära jahvatanud peeneks. Hamba otsad nõelteravad. See tundus üldse tavamaterjalist olevat. Viil võttis ilusti. Tea, kas tehase praak.
Õnneks oli olemas ühe kaasfoorumlase käest soetatud tagavara veovõll ja asemele läks see.
Selline on siis diffri majandus sellel aparaadil.
   
Hetk enne diffri poolmete kokkupanekut.
   
Kokku pandud tagasild.
   
Vasta

Enda kogemustel ei põhine, vaid külajuttudel: Mootorrataste märgsiduriga käigukasti valatud tavaline mootoriõli pidi siduri tuksi keerama. Kaasaegsed manused sadenevad libistamisel õlist sidurikattesse ja see hakkab libisema. Ketas läheb kuumaks, mis omakorda provotseerib laviinina manuste keetmse katte materjali, mis muutub lõpuks nõnda libedaks, et sõita enam ei saa. Vene õli peaks aga piisavalt nii kehv olema (vähemalt ennemuiste oli, kõik IZ-id ja muu mudru sõitsid ju mootoriõliga käigukastis), et see probleem ei tohiks kummitada.
Iseenesest peaks metall-metall sidur võimeline olema sellist jõudu üle kandma. Linttraktorite ja isegi tankide külgsidurid olid omal ajal samuti sellist tüüpi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(30-05-2013, 19:24 PM)meli666 Kirjutas:  ...Mis õli muidu seal siduritekastis peaks üldse kasutama? Praegu sees vene mootoriõli...
Paraku tänapäeva mootoriõli ei ole sobiv märgsidurite jaoks. Manused soodustavad libisemist. Seal aga vaja vastupidist effekti. Vanasti polnud autoolil mingeid lisandeid ja siis ta aitas.
Üks võimalus on kasutada tänapäevaseid märgsiduriga käigukasti õli. Teine võimalus on lisada kummasegi pakki veel mõni lisaketta paar. Tegin nii kunagi oma Jupiter kolmega ja asi paranes oluliselt. Muidu libises ka pidevalt läbi. Smile Hiljem tehas lisaski ühe kettapaari kasti juurde - minu järgi Toungue
Kettapaari lisamine viib su hoova liikumise väiksemaks (kompenseerib teiste ketaste kulumist) ja annab lisahõõrdepinda.
Vasta

Sain lõpuks siduri libisemise veale jälile ka. Põhjuseks ikka õhemaks kulunud kettad. Seetõttu ketaste sees olev nuutidega südamik puudutas õrnalt trumli põhja ja ei saanudki kettad korralikult kokku surutud.
Panen pildi ka, vast paremini aru saada. Need noolega kohad puutusid siis õrnalt juba kokku.
   
Lahenduseks sai pandud üks lisaketas ja asi kombes. Kahjuks teist vastusketast enam lisada ei saanud. Sidurikettaid fikseeriv stoppertraat ei oleks mahtunud enam pesasse.
Igatahes nüüd on masinaga sõita hoopis teine tera. Ei mingit libisemist ka raskemate koormatega ja ei pea sellejuures üldse kõvasti seda liikumiskangi suruma.
Vasta

(29-05-2013, 12:43 PM)klaave Kirjutas:  Sõbral selline olemas kuid nüüd soovib müüa.Sügisel liikus veel omal jalal, sai paar uut paput ka alla, aga kuna otsene vajadus puudub, siis müüki. Õhtul näen seda isendit, siis teen ka pilti.

Nüüd siis ka paar pilti. Sain isegi sõita, üsna muhe masin.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

http://www.osta.ee/et-unikaalne-eestis-v...12026.html

Selline apraat müüa
Vasta

(03-06-2013, 11:52 AM)klaave Kirjutas:  
(29-05-2013, 12:43 PM)klaave Kirjutas:  Sõbral selline olemas kuid nüüd soovib müüa.Sügisel liikus veel omal jalal, sai paar uut paput ka alla, aga kuna otsene vajadus puudub, siis müüki. Õhtul näen seda isendit, siis teen ka pilti.

Nüüd siis ka paar pilti. Sain isegi sõita, üsna muhe masin.
Lapsepõlvest mäletan, et Tallinna keskturul sõitsid 60`ndatel selliste ümarate lennukirehvidega ET´d, nagu näha esimesel juhtsillal

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(06-06-2013, 12:32 PM)h2rra Kirjutas:  Lapsepõlvest mäletan, et Tallinna keskturul sõitsid 60`ndatel...

Huvitav, mis aastal siis kõige esimesed eksemplarid tehti ja mis aastal viimased tehasest väljusid?
Enda oma 89 aastast. Ikka suht pikka aega tootmises olnud aparaat.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne