Aku tühjenemine.
#1

Mure selline ,et autol läheb seistes aku tühjaks,kuigi mingeid
tarbijaid taga ei ole.Kas võib äkki viga olla selles,et starteri
puksid on läbi ja starter on mingil määral lühises? Või tarbib
immo nii palju energiat,et tirib aku tühjaks?
Vasta
#2

Alustada tuleks vast sellest, et kui vana aku on, kas akuhappe tase on normis. Kas kasutatakse mingeid lisa tarbijaid nt. võimendid.
Vasta
#3

Mis auto?
Kui palju on isearetatud elektrit?
Ükski laekatuli või mõni muu varjatud tarbija tööle ei jää?

Üldiselt ei tohiks starteri rike aku tühjenemist põhjustada. Aga päris välistada seda muidugi ei saa... Kui mingil põhjusel näiteks hoide- ja tõmbemähised lekivad ning sealtkaudu vool lahkub.

Aga enamasti on põhjusekls mõni dielektriku veetud võimu või lisatulede juhe, mis kas ise või valede töövõtete tõttu vedamisel sunnib mõnd teist tarbijat voolu keresse laskma.

Kui auto on vanem, siis võib aku massi ja kere vahele ühendada ampermeetri ning kaitsmeid välja tõmmates süüdlast otsida. Kaasaegse elektriauto puhul seda meetodit rakendada ei soovita...

M;uidugi, ka aku võib kutupiilu olla, külmad ilmad ju ikkagi alanud...
Vasta
#4

urulooki Kirjutas:Mure selline ,et autol läheb seistes aku tühjaks,kuigi mingeid
tarbijaid taga ei ole.Kas võib äkki viga olla selles,et starteri
puksid on läbi ja starter on mingil määral lühises? Või tarbib
immo nii palju energiat,et tirib aku tühjaks?

Vigu võib olla mustmiljon, täpne vealokaliseerimine eeldab diagnostikat:

a) Aku on vananenud/riknenud - osa pliiaku plaatide aktiivainest on põhja sadestunud ja/või plaadid sulfateerunud, mistõttu aku isetühjenemine auto seistes on märgatavalt suurerenud (teatud määral isetühjeneb iga aku).

b) Midagi on paigast ära tarvitites, mis jäävad auto seismajätmisel teatud hulgal voolu kulutama. Pms tulevad kõne alla generaator, relee-regulaator, aga ka raadio-makk jm seadmed - kõik need võivad jääda veidi riknenuna voolu kulutama.

c) Midagi on paigast ära generaatoriga/relee-regulaatoriga, mistõttu nende kooslus ei laadi töö ajal akut korralikult.

Viga b) aitab tuvastada seisva auto korral ampermeetriga/voolutangidega mässamine; viga tasandada aga massilüliti paigaldamine või sellise tava evitamine, et seisval autol kohe akujuhe maha. Viga c) aitab tuvastada laadimisvoolu kontrollimine mootori normaalsete pöörete korral ja/või sellele järgnev generaatori/regulaatgori diagnostika. Vea a) vastu aitab ainult aku vahetamine poest ostetud uue isendi vastu.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud R,L,P 11-18
Vasta
#5

Autoks on Volvo 740 90 B230F. Aku on umbes nädal aega vana.
Ise veetud ainult raadio juhe.
Vasta
#6

Kui tihti käivitad? S.t kas sõidad pikki otsi või lihtsalt siia-sinna.Jama võib ju selles olla,et kui sõidad lühikesi otsi ja pead autot palju käivitama,siis juhtub nii,et generaator ei jõua akut korralikult täis laadida ja tundubki,et aku läheb seistes iseenesest tühjaks.Olen sellist asja kuulnud,et üks käivitus tähendab vähemalt 15 minutit sõitu,et aku saavutaks algse laetuse,mis enne käivitust oli.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:b) Midagi on paigast ära tarvitites, mis jäävad auto seismajätmisel teatud hulgal voolu kulutama. Pms tulevad kõne alla generaator, relee-regulaator, aga ka raadio-makk jm seadmed - kõik need võivad jääda veidi riknenuna voolu kulutama.
Viga b) aitab tuvastada seisva auto korral ampermeetriga/voolutangidega mässamine; viga tasandada aga massilüliti paigaldamine või sellise tava evitamine, et seisval autol kohe akujuhe maha.
Kui see oletus paika peab, kas siis poleks mõtekam antud viga lahendada: lühis üles otsida ja koht ära parandada, vastav seade või lüliti korda teha vms? Kui näiteks mingi juhe on lühises siis, on ta ju sõidu ajal ka ikka lühises...

Joonas, ei poolda traadi-ja-teibiga-"töötab küll"-lahendusi
Vasta
#8

41Degree Kirjutas:
valdo Kirjutas:b) Midagi on paigast ära tarvitites, mis jäävad auto seismajätmisel teatud hulgal voolu kulutama. Pms tulevad kõne alla generaator, relee-regulaator, aga ka raadio-makk jm seadmed - kõik need võivad jääda veidi riknenuna voolu kulutama.
Viga b) aitab tuvastada seisva auto korral ampermeetriga/voolutangidega mässamine; viga tasandada aga massilüliti paigaldamine või sellise tava evitamine, et seisval autol kohe akujuhe maha.
Kui see oletus paika peab, kas siis poleks mõtekam antud viga lahendada: lühis üles otsida ja koht ära parandada, vastav seade või lüliti korda teha vms? Kui näiteks mingi juhe on lühises siis, on ta ju sõidu ajal ka ikka lühises...

Näiteks ma tean, et 1970ndate aastate traktori T-40 isendi elektrisüsteem on selline, et traktori seiskamisel on mõistlik KOHESELT mass välja võtta. Muidu on üsna varsti aku tühi.

Kas see peabki nii olema või on tegu anomaaliaga, seda ma kahjuks ei tea. Aga küllap ta regulaatori/generaatori kaudu tühjeneb. Muide - töö ajal laeb akut korralikult ja "üle" ka ei lae... Ei ole seetõttu hakanud ka näppima laadimissüsteemi.

Just see isend tuli meelde, kui vastust kirjutasin...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud R,L,P 11-18
Vasta
#9

Valdo:traktorite relee-regulaatorid ongi sellised,et süsteemis peab olema masslüliti ja kui massi välja ei lükka,siis lähebki maku tühjaks,pole siin mingit anomaaliat-normaalne.
Vasta
#10

Mul oli Audil sama ooper. Üks väga hinnatud autoelektrik ütles, et vea leidmine puhas juhuse küsimus. Lasksin geneka küljes asuva laadimistableti võimsama vastu vahetada, aitas lühikestel otstel seismisest tingitud voolukadu paremini kompenseerida vähemalt.
Vasta
#11

Raadio toidet veetakse kahe eraldi juhtmega,s.t.et lõppvõim võetakse toite tagant ära puhke asendis.Pinge alla jääb ainult raadio mälu osa.PANE AMPERMEETER aku ja plussi vahele ja vaata kui palju langeb kui raadio tagant ära ühendad.Samuti võib proovida kui kaitsmeid ükshaaval välja noppida et millise puhul koormus langeb.Saab vähemalt koha teada ja millist ahelat kontrollida või siis õhtul lihtsalt kaitse välja ja hommikul tagasi.
Vasta
#12

Sesival autol kõik teadaolevad tarbijad tagant,akujuhe maha ja tester/ampermeeter vahele. (piisab ka kontroll lambist aku ja juhtme vahel). Kui näitab voolu üle 0,0..A, (või kontrolllamp hõõgub), siis ühekaupa kaitsmeid välja kiskuma. Saad teada vähemalt, kus ahelas viga.
Vägagi tõenäoliselt, aga viga geneka diiodsillas, selle testimine juba natuke keerulisem.


Vasta
#13

Vastan kõigile: Päevas käivitan 4-6 korda. Käima läheb hästi,isegi
hommikul.Päevas sõidan umbes 36-40km. Raadio on mul tavaline,
st võimendit ei ole. On olemas veel lällar,mida praegu ei kasuta,
kuna puudub antenn (veel).Sad Aga selle kaitsme asja proovin kohe
järgi. See ka veel,et genekas laeb normaalselt ka siis, kui tarvitid
on taga st tuled põlevad.
Vasta
#14

kui suure voolu ja mahtuvusega aku on? äkki sai uus aku liiga väike (minu 850 peal on 75ah aku, minimaalne on 72ah 850 puhul). Ennegi kuulnud volvo meestest, kes autole liiga väikse aku peale pannud. Isegi kataloogi järgi vaadates.
Vasta
#15

Aku on 76A 680Ah.
Vasta
#16

Sobiva pealkirjaga teema oma küsimuse küsimiseks.

Olukord alguses: veebruaris külmaga sai vanale akule laadija külge pandud, sest oli lühikeste sõitudega tühjapoolseks läinud. Kuigi tark Hiina laadija, juhtus seekord nii, et aku purk oli laadimise ja külma koosmõjus riknenud ja järgmisel korral enam käima ei läinud. Aku pinge kümne voldi piirimail. Toodi asenduseks suurem diisliaku, millega veerand pöördest käima läks. Selle aku miinuseks oli, et mahtus vaevu akupessa. Mõne päeva pärast sai uus õige mahutavuse ja mõõtudega aku ostetud ja sõitsin kohe asendusaku omaniku juurde, kus kolme käega diisliaku maha võtsime ja tutika asemele panime. Mootor natuke mõtles, enne kui käima läks, aga siiski esimese korraga. Huvitav oli asjaolu, et salongis näitas voltmeeter mootori töötades 13,6 - 13,7 volti, akuklemmidelt mõõtes 12,5 volti ehk seal laadimist polnud. Sai asja küll imestatud, kuid rohkem ei osanud midagi arvata, panime selle süüks, et uus aku ja auto tarkus ise teab, millal seda laadida.

Sealt oli vaja sõita alla kilomeetri ja seetõttu aeglaselt mööda halvas seisukorras maateed järgmisesse kohta. Seal tagurdades suri mootor välja ja kõik tarbijad läksid maha. Jäi selle koha peale, toimetasin omi asju kümne minuti ringis ja seejärel tahtsin autosse minna - ei saa, uksed lukus ning pult ei toimi. Võtmega tegin ukse lahti, ükski nupp ei reageeri, elektriliselt täielik blackout. Kapotikaant avades ja igaks juhuks akujuhtmeid kontrollides selgus, et aku oli väga soe, otstest veidi kummis ja tühi, natuke üle 10 voldi. Liigutamisega tuli elu vähemalt elektriseadmetesse, aga käima ei läinud, starteri lülitudes jälle kõik pime. Õnneks oli täkk-laadija ja akutester koha peremehel võtta. Tester näitas tühja akut, panime laadima. Mõne aja pärast proovisime täkuga, läks käima. Kohe ei julgenud koju sõita, lasime veel laadida ja siis ei läinud käima enam akult ega täkult, vaheldumisi esines ka blackoute, mis lõpuks jäigi. Muu ei aidanud, peremees vedas nööri otsas koju.

Ilmade soojenedes konsulteerisin ja hakkasin uurima, õnneks oli õues pime ja nägin, kuidas akujuhtme poltliite vahelt sädeleb. Liigutasin, -puhastasin, jäid lõpuks ka tuled põlema, aga käivitades jälle vaid klõps ja pimedus, seekord peale starteri vabastamist hakkasid lambid jälle põlema.

Aku miinusjuhtme vahetasin ära isetehtud jämeda vaskjuhtme vastu, samuti puhastasin mootori ja kere massijuhtme ühendused. Tulemus - elekter olemas, käima läheb esimesest taktist, ksenoontuledes ei ole enam ka värelust, seega paistab, et on korras.



See pikk sissejuhatus oli selgituseks. Minu küsimus on - mis, miks ja millistel tingimustel on lühikese maa ja ajaga võimalik täiesti uus aku nii tühjaks ja soojaks saada?

Vigane oli aku miinusjuhe. See seletab blackoutid, aga mitte aku tühjenemist. Kui miinusjuhe oli halva kontaktiga, siisauto jääks ju generaatori pealt tööle; akust voolu ei võeta ja akut ka ei laeta. Tuttav arvas, et kui generaator ei laadinud ja auto elektriseadmed kõik aku pealt elasid, siis võis vool olla 30 - 40 ampri kanti. Kas see saab vähem kui kümne minutiga aku nii tühjaks tõmmata? Ja sel juhul oleks pidanud viga olema generaatorijuhtmes. Veel ütles, et kui kusagil olnuks lühis, siis selliste vooludega oleks ikka leegid taga või kaitsmed läbi. Mõtlesin, et äkki generaatoris diood(id) võivad lühisesse minna ja taastuda, aga seegi oleks liiga suur vool.

Üks tähelepanek veel. Eespool mainitud tagurdamisel toimunud hetkeline blackout oli, kui rool oli paremale keeratud, tagurdasin 90 kraadist pööret ja see toimus hetk enne pidurdamist. Samadel tingimustel olukord on olnud sügisel ja ka varem paar korda. Uue aku järele poodi sõites oli hetkeline täielik elektrikatkestus poe ette jõudes, kuid otse sõites ja pidurdades. Roolivõimendi on hüdrauliline, seal ei tohiks elektrit nõudvaid osi olla, pidurdades aeglasel kiirusel ei tohiks ABSi pump samuti töötada ja oma elektritarbega anomaaliaid põhjustada.

Rääkisin pikalt ja põhjalikult, rohkem ei oskagi lisada. Kui keegi oskab küsitud asja põhjusele lähemale jõuda, olen väga tänulik. Praegu pole igaks juhuks julgenud sõitma minna, äkki juhtub jälle ja polegi vigase akujuhtme viga. Või on muu  võimalik viga sellest põhjustatud.

Auto on Renault Espace 4, bensiin.
Vasta
#17

Kas uus aku oli akupoest ja mõõdeti enne üleandmist pinget? Või oli leivapoe/tankla riiulilt kaasa haaratud? Aku nurgad kenasti vormis, kukkumise-loopimise märke ei ole? Poleks esimene uus aku, mis on praak või seitse aastat riiulil oodanud.

Palju on geneka tavapärane laadimispinge? Kas seesama pinge on ka geneka väljundil ja geneka kere vastu mõõtes? Suremahakkav genekas võib väga huvitavaid efekte korraldada vastastikkuses heas koostöös puuduliku kereühendusega.

Kas aku kinnitus hoiab akut korralikult paigal? Ei saa järsul manöövril liikuda? Loksuv ja aku kõrval olevat BCM (on sel need kõrvuti üldse) müksiv aku suutis Cliol juhtmeid murdaSad Ning ega akuplaadidki raputamist armasta.
Vasta
#18

Tsitaat: õnneks oli õues pime ja nägin, kuidas akujuhtme poltliite vahelt sädeleb.
Kusagil siinsamas oli juttu auto ajust, mis ka mängib kaasa nende vigade fikseerimisel ja uue aku paigaldamisel on olukord aju jaoks ikka muutuseta. Ei tunnista uut akut, arvab vana kõlbmatu olema. Midagi tuli ringi programmeerida ajus, et tunnistaks uut akut.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#19

(04-05-2025, 08:21 AM)Scott Kirjutas:  Aku miinusjuhtme vahetasin ära isetehtud jämeda vaskjuhtme vastu, samuti puhastasin mootori ja kere massijuhtme ühendused. Tulemus - elekter olemas, käima läheb esimesest taktist, ksenoontuledes ei ole enam ka värelust, seega paistab, et on korras.

Kas ainult tundub või mõõtsid ka laadimispinge ning magava masina tarbimise?
Vasta
#20

Kunagi öeldi sama auto ja mudeli kohta, et diagnoos on iluvõrel kirjas. Aga kaudne kogemus 3 renooga, kõigil neil aku klemmidel krdi vaheplaat ja mitu juhet seal eraldi poltide all +mingi takisti vms plussklemmi all. Kas kõik kinnitused on ok`?

järgmine tähelepanek, aku +klemmi ja geneka +vaheline ühendus, kus peaks olema min 4mm2 kaabel ja korralikud ühendused, "normaalsed masinad" kasutavad vahepealseks kontaktiks starteri klemmi, renool tundub olema juhe eelmainitud lisaklemmide all. Kui aku ja geneka klemmidel pinge on juba üle 1,0V erinev, siis aja näpuga järge.

nb. oksiid klemmidel on päris hea el.juht,'


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne