Garaazi kütmine

Kui jutt juba kateldele-kaminatele läks...
Kas on kellelgi kogemusi pelletikaminaga, mis toanurgas huugab ja vett kütab? Süsteemis vaid kamin, kollektor, pump, termostaadid ja põrandakütte torud. Akupaagi asemel on 20+tonni betooni põrandas. No ei ole majas ruumi, kuhu katel ja paak mahuks, aga talvel võiks see 20tn pisut soojem olla. Hetkel toimetab seal vajadusel (-20c) 6kw elektrit tarbiv asi.


Vasta

Igaks petteks 100L paagi üritaks ikka vahele suruda sinna süsteemi, see pellet on äkiline nagu iga leek ja ei pruugi torustiku alguspoolele hästi mõjuda. Kaminast paaki ja paagist põranda teeks mina. Sellega välistad võimaluse, et kui nt elekter kaob ja vesi seisma jääb aga pellet veel edasi hõõgub, et miski keema läheb kohe.
Vasta

Ammu ammu nõukaajal vist Tartu Maja insenerid-keevitajad valmistasid kaks katelt.
         

Esimene. Pole sellise lahendusega enne kokku puutunud, aga on see torude süsteem hea? Kas kuidagi ventilaator ei peaks seda õhku sealt torude ümbert puhuma? Katel kinnine.
                     

Teine katel on sisse tehtud avadega. Külje peal miskine flants. Ja taga üks keti otsas reguleeritav luuk. Külje peal on neid luuke veel. Saan aru, et siin on mõeldud siis ventilaatoriga õhku läbi puhuda?
         

Torude majandus ka nagu esimeselgi.
   

Kolle.
   

Mingi vigur on veel olemas. Varre otsas pööratav siiber ja ...
               

Korstna osa ilmselt.
   

Kõige selle uurimise mõte see, et garaazis kunagi laotud pliit koos soemüüriga hakkab lõpule jõudma. Uut pliiti ja soemüüri kividest enam laduda ei tahaks. Hind hinnaks, suur ajakulu ka. Seega mõte liikumas emma kumma katla suunas. 
Sellise katla häda ilmselt see, et nagu tuli kaob, hakkab jahedamaks ruttu kiskuma. Soojamüür hoidis päris hästi järgmise päevani.
Kui näiteks emb kumb katel tulekindlat miskit segu valada täis väljastpoolt kollet kuni näiteks nende torudeni. Saaks soojust salvetava asja ka. Ja kui pikemalt garaazi pole kütnud, siis torude ümbert ventilaatoriga õhku puhudes saaks sooja kiiresti sisse. On hea või halb mõte?
Vasta

Sa võid ju valada katla mingisse kivimassi,aga kuna metall paisub kiirelt ja lükkab selle massi lihtsalt lõhki...Ventika võid muidugi puhuma panna.

Mina panustan garaage kütmise teemal malmist kamina südamik,seda hakkan hakkega kütma ja soesein taha.Teen tule alla siis kamin hakkab kohe kiirgama sooja ja kõik soe salvestub soemüüri ja kui tuli kustu siis kiirgab müür sooja...Südamik juba kodu taritud ja praktiliselt uue sain kommi raha eest.Põhi juba alt la eemaldatud,et kast alla voolida.Kasti plekk ka juba olemas,aga aega hetkel netu.Aeg ajalt pakutakse kasutatud tellisahjusi -soemüüre tasuta lammutada  ja sealt saaks ka kivid muidu kätte.Sügisel sai üks tuleohtlik üllitis maha võetud ja vähegi kobedamad kivid panin kõrvale...
Vasta

See esimene katel meenutab mulle mu põrsapõlve.
Ainult, et meil oli katla alla servas vee toru sisend ja katla lae peal väljund ja süsteem töötas loomuliku tsirkulatsiooniga keldrist kütteks 2 korruse kütteks.
Hiljem lisandus ka akupaak.
Ehk siis veesärgiga katel. 
Huvitav, et sellel ei näe torusid kuskil.
Vasta

Ülemine on üsna kindlalt leektorukatel. Suitsugaas käib neist torudest läbi, vesi on ümber. Torud panemata vee jaoks ehk, plaaniti vastavalt katlamajale kohti valida nende jaoks?
Tagumises kambris peab olema horisontaalne vahesein, mis eraldab kolde ja korstnasse mineva osa.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kui esimesel on veesärgi ühendamise avad puudu, siis ilmselt veel lihtsalt tegemata. See on kivisöe kuuma taluv keskküttekatel.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Kuna mõlemad katlad on kasutamata, siis võib vabalt olla, et miskit jäänud tegemata, veetorude väljundid. Esimene vähemalt, teine üsna kindlalt mõeldud õhule.
Samuti pole ka kindel see, kui kompetentne oli tegija. Mis materjalist ja kui täiuslikult on asjad lahendatud.
Soojust salvestav funktsioon oleks ikkagi vajalik. Praegune metallkest seda ei paku.
Emb kumb katel, selle taha soojamüür uuesti laduda oleks kindlaim valik. Esimene leektorukatel samas kas kuivalt laskmist kannatab. Ega ta eriti paksust materjalist pole. Lisaks soemüür veel vahel, siis palju temperatuuri reaalselt korstnasse jõuab, et see liiga külmaks ei jää. Telliskivi korsten.
Ksf muska71 juba eespool pakkus, et selle katla segusse valades läheb valatu lõhki. Ma mõtlengi, et kui see niiöelda veesärgi osa näiteks tulekindlat segu täis panna. Kui lähebki lõhki, siis mis sellest? Iseasi, kas kuumus katla kesta keevitusi lõhki ei paisuta.
Või siis veesärgi osa panna täis peenikest graniitkildu, liiva? Ega vist seda oskagi keegi öelda, tuleb ära proovida. Valatud näiteks VM tulekindel betoon saab jah ülitäpselt katlasse ja paisumisega võivad seal konfliktid tekkida. Aga liiv, graniitkild peaks seal liikuda saama piisavalt.
Kuna metsa on küll ja veel, siis ega puidu küttest loobuda ei tahaks.
Siin ka miskised õhu katlad. Vat ei teagi, kas sellistele ka võiks soojamüüri taha ühendada või  jääb juba korstnasse minev liiga külmaks.
https://pood.aaretehnika.ee/30-ahjud
Vasta

Jäme rusikareegel,et kui küttekehast väljuv toss 350C+siiis saab panna müüri,kui alla siis eriti mitte.Kindlasti annab mängida ka sellega,et seda ahju küttes piiratakse õhu pealevoolu põlemisele ja see piiramine mõjutab ka otseselt väljuvat tempi.Selle tempi nr saad küsida müüjalt või tootjalt.Eestis väga palju müügil väikseid bursuika laadseid kaminpliite kuhu mina ei julgeks teenusena soemüüri taha ehitada,aga siiski on ehitatud ja töötavad täiesti normaalselt ja probleemivabalt.
Kivikorstna saad soojustada(et oleks nõuetega kooskõlas siis peab vill olema vajadusel lihtsalt meemaldatav,et saaks korstent kontrollida) ja katusel korstnale luugi peale ehitada.Kui ei küta siis luuk kinni,teed tule alla siis nöörist tümbad luugi lahti kütmise ajaks ja pärast kui tuli kustu lased nööri järgi ja luuk peal ja soojast korstnast soe õhk enam ei välju ja korsten püsib soe.Mujal maailmas on need poekaup,meil paraku mitte.Ka bullerjani köetekse kivikorstnasse-esimene koldetäis köetakse siiber ja luugid lahti ja nii kütame korstna soojaks ja siis edasi juba nii nagu juhend ette näeb.
Vasta

Kas akupaagiks ruumi ei ole.? Ei pea olema ju üks suur aga saab ka mitu väikest panna.
See katel on mõeldud veega toimima seega on temperatuur teiselpool kolde seina alla 100C 
Kui täidad liiva või betooniga siis mis temperatuurid kolde seina rauas siis on ? Kaua see siis vastu peab?
Vasta

Kas plekist kesta sisse ahi laduda poleks parem plaan kui korsten juba kivist ja salvestama peaks?
Plekist kesta sisse suudab igaüks ahju ära laduda ja ei lähe laiali ega ole mõranemise ohtu.
Need katlad näevad mõlemad sellised välja et kumbagi ei tahaks kasutada...
Vasta

Siis juba lihtsam ja mugavam ja ka odavam laduda tellisahi ja väljast ära krohvida ja krohvi sisse ka võrk.Olen elus ühe pleku ladunud ja rohkem seda ei tee...Seal kestade sees annab küürutada+lisa kivide lõikumine nendes kohtades kus ribid kestale pandud+ega alla 3 sotta vast kesta ka enam ei saa.
Vasta

Nojah, eks ma vist tahan mõneti ka võimatut. Odavalt ja kerge vaevaga.
Ahju ladumine on selline suur teadus koos mahuka tööga. Mis esimest korda läheb juba materjale mitte teades aia taha. Seega, ei ahju ega pliiti kindlasti ei tee.
Salvestusallikana soojamüür tuleks küll kõne alla, kuigi tahtsin selle ka lihtsustada pool katelt tulekindlalt betooni täis valades. Aga, kui nii raud vastu ei pea, siis jääb ära.
Vedelikkütte jaoks oleks olemas neist isekompunn kateldest ehk selline tummisem malmist katel. Siin eespool sai juba uuritud ka.
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=21776&pid=539889#pid539889
   

Aga need radikad, torud, ringluspump, akupaak jne. Ei tõmba nagu kohe üldse.
Ehk ikka Bullerjan oleks kõige asjalikum. Sellele vist soojamüüri siiski taha ühendada ei saaks?
Ehitusfoorumis ka Bullerjani suuresti maha tehtud, mõni kodanik seal räägib iga aastasest tahmapõlengust.
Vasta

Teise (malmist keskkütte) katla selgitusest noppisin lause -  Vaja talvel saada teinekord garaaz mõneks päevaks soojaks, et seal toimetada.
Kui nii, siis asenda tulekindel betoon liivaga! Puistad ülevalt veesärgi täis ja teed tule alla, ongi kogu lugu. Lihtsuses on võlu.
Kiiret sooja neist välja võluda ilmselt ei õnnestu, selleks on puhur.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(29-10-2022, 20:00 PM)Marko Kirjutas:  Teise (malmist keskkütte) katla selgitusest noppisin lause -  Vaja talvel saada teinekord garaaz mõneks päevaks soojaks, et seal toimetada.
Kui nii, siis asenda tulekindel betoon liivaga! Puistad ülevalt veesärgi täis ja teed tule alla, ongi kogu lugu. Lihtsuses on võlu.
Kiiret sooja neist välja võluda ilmselt ei õnnestu, selleks on puhur.

Põhiliselt vaja toimetada jah nädalavahetusel. Seega reede õhtul tuli soojenduseks vaja nagunii teha, sest ega soojamüür nii kaua ei hoia.
Aga miskine soojus salvestus oleks ikkagi vajalik, sest paljas plekk kest tule alt kadudes annab kohe tunda. Nagu ikka keskmine nõuka garaaz.
Eespool öeldi, et metall tule ja betooni, ka ilmselt siis liiva vahel ei kesta.
Huvitav, palju liiva soojus salvestus kehvem on VM tulekindlast segust? Segu nagunii vist seda malm katelt täis valada ei maksaks või ei paisutagi malmi lõhki.
Vasta

Väljendusin ilmselt tiba segadusseajavalt, nagu alati. Antud projekti puhuks võtaksin selle värske teemapüstituse esimese katla, auk peale ja liiv sisse. See läbipõlemine nii kiire ka nüüd ei ole, esmase kirjelduse järgi tekib mure 5-10 aasta jooksul arvatavasti. Mis kaotada on? Ridade vahelt võib lugeda, et kõik kolm ahju/katelt on sul olemas juba.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Väga hea, kui keegi lahendusi pakub ja pole segama ajavat miskit.
Sel esimesel katlal on muidugi kolde lagi vist horisontaal. Lahtine liiv ehk pressib punni kuuma kolde lae raskusega? Too katel selline õhemast materjalist.
Aga tundub jah kõige mõistlikum katsetamiseks.
Liiv ei maksa sisuliselt ka midagi.
Ma ise tahaks miskit tahkuvat asja täis valada. VM tulekindlat segu läheks muidugi sinna sadades eurodes. Tava betoon kuumuseg läheb ilmselt mõradesse, aga sest nagu vist poleks miskit. 
Katlad on jah enda omandis, aga see vana peakolu ikka kahtleb ja päris janti ka ei tahaks kokkku keerata.
Vasta

Äkki kui vaid nädalavahetustel kütta vaja oleks abiks õhksoojuspump ?
Vasta

(29-10-2022, 17:33 PM)muska71 Kirjutas:  Siis juba lihtsam ja mugavam ja ka odavam laduda tellisahi ja väljast ära krohvida ja krohvi sisse ka võrk.Olen elus ühe pleku ladunud ja rohkem seda ei tee...Seal kestade sees annab küürutada+lisa kivide lõikumine nendes kohtades kus ribid kestale pandud+ega alla 3 sotta vast kesta ka enam ei saa.

Ma lasin plekimeestel teha pisut kandilisemate nurkadega kesta kui tavaline ja lahti käib neljaks osaks et laduda lihtsam oleks.
Siis oli plekk veel odav ja maksis 90 raha.
Kivil pidi nurga maha koputama aga lõigatud sai vaid šamotti mis ei sobinud muidu.
Väliskiht sai õhukesest tellisest ja koldeosa tavamõõduga tellisest ning korsten alt välja.
Täiesti külmalt kütma hakates 3 tunniga plekk mõnusalt soe umbes 45c niiet väga uimane pole.
Kunagi oli aeg, kus igaüks suutis omale individuaalelamu ehitada ja muuhulgas ka ahjud-pliidid laduda.
Kas tõesti oleme selle napi 40 aastaga niipalju taandarenenud et paar kantmeetrit müüri pole enam võimetekohane?
Vasta

Kõik kestad minuteada mingi 4 osa.Esimest lüli laduda pole kõige hullem,aga mida ülespoole seda sitem ja eriti viimane lüli,ukerda tellingul ja küüruta seal,pärast selg valus tükk aega...Ma muidugi pea 2m pikk ka.Teha korralik ahi siis tuleb ju kivid laduda nagu müüri laoks,aga noh maitse asi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne