[MeelisV]

Igaljuhul on karmim see kraam mis naabri Aadu või Peedu korstnast tuleb,
on see siis ahju katla või kamina otsas, kui see mis hetkel Iru korstnast väljub.
Nõmme mändide vahel lämmatab päris hästi - puhas loodus jah
peeneid tahkeid osakesi tonnide kaupa

elades ~2 km kaugusel Irust võin öelda et mingit lõhna sealt kindlasti ei tule - see kuidas seda kraami põletatakse pole lihtsalt "kilekott lõkkes"
tuleb lõhna nt. aga lähedal asuva koostootmis elektrijaama korstnast mis puidu(hakkega) töötab mitte just koju aga maanteele kui mööda sõidad (vana nehatu ristmikul foori taga istudes eriti hästi tuntav)
vahest on eriti külmal ajal ja maa tuulega ka sellist haisu tunda mis Kehrat iseloomustas - võimalik et ongi see.

diisel või gaasipõleti kinnises ruumis pole kumbki just süütud asjad
gaasi puhul on veel see vee eraldumine vist isegi suurem kui diislil.

kui mina ehitaks täna garaaži siis panustaks kindlasti esimese asjana kõige rohkem tuuletõkkesse
siis aurutõkkesse s.t. eraldaks soojustuse ja üldse seina maksimaalselt välisest keskkonnast ja siis vaataks edasi kui palju soojustust üldse panna.

igapäevast garaaži kütaks puiduga ehk isegi põrandaküttega ja korra nädalas külastatavat garaaži samuti aga vahepealsel ajal hoiaks sooja soojuspumbaga.
samas sees tööd tehes lülitaks soojuspumba välja ja ehk isegi kataks kinni.

unistada ju võib
 

[huvi5]

Kole ruttu lõppes selle kaupmehe elu kes kunagi Narva turul, kaubiku uksed lahti, talvel suure külmaga kartulit müüs- hästi müüs, teistel võttis kartulid külm ära aga temal oli gaasipõleti nurgas ja tuli all.

[Basilio]

Kole ruttu lõppes selle kaupmehe elu kes kunagi Narva turul, kaubiku uksed lahti, talvel suure külmaga kartulit müüs- hästi müüs, teistel võttis kartulid külm ära aga temal oli gaasipõleti nurgas ja tuli all.

Koliski oma tuhlitega Peetruse juurde või?

[huvi5]

Lõpuks võttis gaasi ving mehe ära jah.

[pen.skar]

Kartul ja gaas ei sobi nagu kokku- ka Smuuli "Jäises Raamatus" sai Komsomolskaja p.jaama kokk-kirurg kartulikoorimisel gaasi läbi hukka...

[Flammable]

Kas keegi on ise metallist õhkkütte kaminat(nö bullerjani) ehitanud? Mingeid jooniseid internetis? Materjal ja paksus? Mingeid väga innovaatilisi lahendusi katsetama ei viitsiks hakata, aga eelistatud sellised disainid, kus leek päris otse korstnasse ei käi ja natuke rohkem sooja tuppa jääb. Ise tehtud bullerjane vaadates on näha kahte õhutorude lahendust: ühes tükis ümber ahju pöörav toru ja lihtsustatud lühemad jupid, mis ainult mööda ühte külge jooksevad. Mingi efektiivsuse vahe? Lae lahendusi on ka erinevaid ja enamuses vist suhteliselt suvalised, aga on ka siin mingeid valemeid või head tavad? Samuti olen näinud lisa õhusiibreid kamina tüüpi klaasuksega lahendustel(mul on maalgi õhkküttega kaminasüdamikul kolm siibrit, mille otstarbest isegi pottsepp aru ei saanud ), aga ilmselt piisab ka ainult ukse küljes olevast siibrist?

[ferdinand]

Mina proovisin eelmisel hooajal ikarus'e soojendusega, kütab küll hästi aga normaalses režiimis tööle saada seda ei ole õnnestunudki. Lihtsalt ei talu see asi vähimatki suitsutoru. Lahtise suitsuväljutusotsaga töötab ilusti.
Kas kellelgi on kokkupuuteid kaasaegsete korstnaga diiselpuhuritega? Kas sellise suitsutoru kannatab läbi seina õue viia või mitte?

[h2rra]

Suitsutoru, mis väljub gero ahjust on lühikeja peab alati väljuma ALLA poole sest põlenud gaasid peavad kiiresti kaduma põlemiskolde juurest,et uus õhk teiselt poolt peale tuleks. Paigaldasin gero püstise vihmavee toru kõrvale, mis garaažis otseläbi lae viidud ja ahjust suureneva diameetiga nurk toru, mis küljelt sisenes vihmavee torusse.  Gero ise põrandast nii kõrgel, et mahuks lühike nurktoru ühendada(mida lühem on gaaside väljumise väike toru, seda kiiremini liiguvad gaasid minema).  Põhiline miinus on sellise "toast võetud" õhu soojendamisega see, et toas tekib alarõhk ja ukse vahelt-alt imetakse külma sisse  ja see vihmaveetoru tekitab membraani efekti, ehk kõmiseb leegi põlemise rütmis. Vene sõjatehnikatel on kõik gero ahjud väljas jaseal pole pikka korstent vaja.  Tuleb jälgida, et põlenud gaase ei imetaks sisseimetava õhuga kokku. (kiirem kiirus kõmiseb rohkem... Suure kiirusega lasen ruumi soojemaks ja tööd teen väikese kiirusega... kütet läheb kah vähem

[ferdinand]

Suitsutoru, mis väljub gero ahjust on lühikeja peab alati väljuma ALLA poole sest põlenud gaasid peavad kiiresti kaduma põlemiskolde juurest

Kaasaegsetel diiselpuhuritel kõigil väljub suitsutoru üles, erinevalt ntx tollesamast ikaruse omast. A ilmselt sellist asja sellise 1,5 meetrise läbi seina toruga normaalselt käima ei saa?
Kahjuks mul kuhugi üles viimise või korstnalõõri ühendamise võimalust ei eksisteeri.

[h2rra]

Peale pikemat arupidamist iseendaga kaldun rohkem gaasi usku, kuna tanklatest saada ja odavam kah.  põleteid, millest seda gaasi läbi lasta on mitmeid ja isegi "Ikaruse" ahjust  lastakse seda läbi meie foorumlaste tööruumides.  Mahutiteks on sobilikud Vene veoauto balloonid ja spetsialist lubas kõik täis panna, kuna neil on avariiklapid ja rõhu tasakaalustus ventiilid olemas.   Balloonid (2tk.) mahuvad ilusti  "zubrioonok" haagisesse ja sinna nad jäävadki järgmise tankimise korrani ja kindlustatud-ülevaatusega numbrimärgi võtan selleks puhuks teiselt kärult.

[h2rra]

Suitsutoru, mis väljub gero ahjust on lühikeja peab alati väljuma ALLA poole sest põlenud gaasid peavad kiiresti kaduma põlemiskolde juurest

Kaasaegsetel diiselpuhuritel kõigil väljub suitsutoru üles, erinevalt ntx tollesamast ikaruse omast. A ilmselt sellist asja sellise 1,5 meetrise läbi seina toruga normaalselt käima ei saa?
Kahjuks mul kuhugi üles viimise või korstnalõõri ühendamise võimalust ei eksisteeri.

"Ikaruse" ja teiste (vanemate) ahjude suitsutoru peab olema suunatud alla, kuna põlemiskambris kütust pihustav- tilgutav toru ei pritsi muidu kütust pöörlevale taldrikule, mis kütuse pihustab ja põlemine on mittetäielik ja katkeb

Käima saab ka pikema toruga, kuid tõmme peab väga hea olema, mis põlenud gaasid eest ära viiks. ( nagu ventilatsioonis ikka, toru peab suurenema väljumisel)

Parim variant on aga ikkagi ahi õue ja soe õhk tuppa...

[h2rra]

Hetkel katsetan selliseid..


2,8 kw

ja'



4,5 kw

Põletatav õhk võetakse õuest ja põlenud gaasid lähevad õue.  nagu matkamajades. Visuaalne leegi põlemise kontroll, nagu päris kaminas  

[Alts]

Kes neid viimaseid ahje müüb ja kuhukanti hind jääb?

[h2rra]

Kes neid viimaseid ahje müüb ja kuhukanti hind jääb?

Tuuakse otse Poolast ja hind sõltub võimsusest ja luksusastmest (automaatikast). 2,8 kv saab Poolast 400 € kanti.  Patent nende tootmiseks asus vist  Brasiilias.

[h2rra]

...kindlustatud-ülevaatusega numbrimärgi võtan selleks puhuks teiselt kärult...

Kas sellist asja on mõistlik siin afišeerida? Pakun et foorumit loeb rohkem rahvast kui postitaja ise koos paari sõbra ja adminniga.

Kahjuks on mõlemad haagised "markeerimata" ja nii seisab ka teh passides. Mis nüüd teha?

[v6sa]

...
Balloonid (2tk.) mahuvad ilusti  "zubrioonok" haagisesse ja sinna nad jäävadki järgmise tankimise korrani.
...

Lõpuks sellele haagiselaadsele tootele ka rakendus, milleks hästi sobib.

Need katlad on vist üsnasti vaiksed loomakesed?

[Marko]

Ma olen nõus, et oled mõnusasti "hallis alas" oma kärudega, sellegipoolest oleks võinud seekord kuss olla
Tehke eest korda, enda järelt kustutan ise.

[h2rra]

Gaasi tooteid Eestist ja Eesti hindadega...

http://www.auto-karavan.ee/parts_accessories.php?group_id=10&subgroup_id=35

[canyondrift]

Vanem teema küll, aga ise mõtlesin välja variandi, kus kütan garaaži või kuuri vana mootoriõliga...
Vana mootoriõli on niisama tasuta käes, ega sellest väga kahju ka kellelgi olla saa, va ametimehed.

Ühesõnaga pole see niisama gravitatsioonilt töötav põleti mis kuskil nurgas uugab ja aegajalt kontrollimist tahab. Uurisin veidi ringi ja leidsin, et seoses "punase" ahjukütte kaotamisega on inimesed palju ümber ehitanud oma maja küttelahendused ja üle kipuvad tihti jääma õlipõletid.
Õlipõleti ise väga hea variant kuhugi koldesse undama panna kui nn põlemiskamber ise näiteks tellistest laduda.

Tegin ahjule eraldi ukse, kuhu põleti sisse käib. Põletil võimsust pealt lugedes max 35kw mis peaks enam kui küll olema, ruutmeetreid on äkki 40 ja kesisemate kevadilmadega polnud sooja hoidmine mingi probleem - "kütet" kulus 10h tööperioodi kohta vähem kui 5kg. Erinevate düüside ja pumbasurvega saab muidugi rohkem välja pumbata, aga sel juhul saan ahju kirsipunaseks ka. Ka praegu, tagasihoidlikult proovides tundus ahju külg värvi muutvat.
Vana õli ise puhtalt väga hästi ei põle madalal temperatuuril, aga selle vastu segan umbes 5-10% vahekorraga bensiini õlile sekka.
Õli filtreerin mersu W123 kütuse peenfiltriga  (sellel hea jalg) ja kütusetrass jookseb suhteliselt ahju kõrvalt + ~30cm ahjust seest. Seade ise pumpab õli ringi ja küll varsti on ka paagis õli soe. Mõtlesin ka mõne moodsama sõiduauto EGR-i termostaadi paigaldamisele, et kui kütuse temp tõuseb ~100C siis katkestan kütusetrassis ahjust läbi voolu.
Kontrollib seda tavaline elektriline toatermostaat, mille regullid nii paika kui vaja... Läheb ise käima, jääb ise seisma, super. Häält ka väga ei tee - probleemidest, ala kütus otsas või mittesüütamine tekitab avariiteate ja lülitab põleti välja.

Leek vanaõliga pole küll päris see, mis olema peab, aga kui tasuta käes - ei kurda. Elektrikulu pole ka põhimõtteliselt mitte midagi, põleti ise võtab max 500W voolu, st selle peale on kaitse arvestatud.

Aega saan, teen mõned pildid.

Mul ka üks vanem seade üle, kui kellegil peaks soovi olema - pean seda küll veidi arstima, aga ma tean et see töötab ja viimane kord tootis sooja küll.

[Alts]

Minu huvi oleks, kuidas saada sellises kohas ja selline garaaž soojaks. Ümber tihedalt korterelamud, mis välistab tossutamise ja pindala max 24 ruutu. Viimane paneb piirangu kütteseadeldise poolt hõivatavale pinnale. Gaasiga olen juba katsetanud ja see sööb hapniku ära, lisaks põlemisel eralduv vesi.