[muska71]

See leedu malmkatel,sellele ehitati vene ajal juba kividest kast ümber kus lõõristik sees ja küttis kenasti.Pruugitud akupaake liigub ka pidavalt.Katlale akupaak taha ja võimalusel ka miski kaloriifer ja saab päris hea kütte garaazi.Akupaagi jätaks isoleerimata ja kiirgab ise sooja+ kaloriiferi saab ka sooja puhuma panna.Katel + akupaak pole ju muud vaja kui peale ja tagasivool jämmud torud ja paisupaak ja olemas ta ongi,tosoolisegu sisse.Kaloriiferiks sobib ka vast suvaline auto jahutusradikas ventikaga.

[meli666]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse? Kindlasti tekib aegu, kus vedelik langeb alla nulli, ehk siis tegevust seal ei toimu. Jahutusvedelikku autopoest osta sadade liitrite viisi ja seda iga paari aasta tagant vahetada...
Teiseks korstna teema. Seisab heina sees kasutult vist 400mm läbimõõduga 6mm paksusega terastoru. Tasub selle püsti ajamisele garaazi seina kõrvale välja mõelda? Mõtlen just, et kuidas vastupidavusega lood on. Tahm happeline ja sööb seda toru vist usinasti.
Või vaadata ikka roostevaba tänapäeva lahenduse suunas?
See teraskorsten saaks asuma umbes nii garaazi kõrval. Suvaline pilt netist.
   

[zazik]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse?

Reeglina autotöökodadest hangitud kasutatud jahutusvedelikku kasutatakse. Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

[Kult]

Tekkis paar küsimust.
Esiteks, kui kasutada garaazis vesi kütet. Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse?

Reeglina autotöökodadest hangitud kasutatud jahutusvedelikku kasutatakse. Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kogust ei tea mis sinna süsteemi läheb, aga ise ostsin uut jahutusvedelikku(roheline) vaadiga - 200l, siis oli hind veel umbes 150 euri koos km-ga selle eest, mul läheb traktoritele ja muule sellisele. Hind vast natuke kallim nüüd, aga ega ta nii kallis ka ei ole.

[Marko]

 Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb või külmumistemperatuur muutub, aga nii lambist üldistus sundis kirjutama.

[meli666]

Oleks ka tutvus, et ühest traktorite müügi-, remondifirmast jahutusvedelikku saada. Kunagi sai prooviks toodud. Ütleme ausalt, fekaal. Rooste värvi ja aparaat enam külmakindlusest suurt ei arvanud. Ehk siis, kõik läheb ühte tünni, mõnel pillil vast 10 aastat sees juba olnud.
Ma siin väheke vaatasin neid katla ja ruumi arvutuse tabeleid. Akupaagiks andis miinimum 700L kanti, pluss siis veel radikate, torude ja katla liitrid peale.
Seega, vedelik on ka arvestatav  paari aastaste intervallidega kulu.
Aga see vesimajandus tundub ikka kõige parem olema eriti just akumuleerimise kohalt. Pluss siis, et kui ruumid külmad, siis kalorifeeriga saaks sooja kibedalt.

[Marko]

 Akupaagiks andis miinimum 700L kanti,

Kui aegajalt köetav ruum, siis akupaagi võib ju kohe maha kriipsutada.

[meli666]

Eks seda akupaagi asja peab mõtlema. Tegutsemine oleks põhiliselt nädalavahetusel, mõni jääb kindlasti vahele ka. 
Seega kalorifeer annab kibedalt sooja küll, aga kui ruum juba miinustes on, siis hakkab üks metalli higistamine pihta.
Et ilma kütmata pikka aega jälle plussis ruumi hoida, peab paak päris pirakas olema nõukaaegse ehitise korral.
Ma tegelt ise ka aru saanud, et mõtlen vales suunas. Vaja oleks korralik soojustus teha ja saaks täitsa talutavalt õhksoojuspumbaga ka hakkama. Ega see katlaga jantimine ka võta päris suure resursi, pluss siis selle välja ehitamine.
Või kui elektri hind kõrgustesse jääb. Siis õhksoojuspump hoiab miinustesse langemise eest ja katlaga siis kui vaja annab juurde. Sel juhul küll siis miski Bullerjani taoline, veega ei tasu jantida.
Oskab keegi kosta ka miskit terastoru korstna lahenduse kohta. Tolle saaks vähese vaevaga püsti. Väiksemas garaazis on omal ajal tehtud telliskorsten, seda ei tahaks laduma suuremasse hakata.

[Meelis2]

Aga mõtle Isokerni moodulit, neli plokki annab meetri ca 100 euriku eest. Ladumine imelihtne, liimsegu vedel nii et isegi loodi on moepärast vaja, ainult peab vaatama et ise keeret ei tekitaks. 4-5 meetrit paned päevaga, nii vist oli ka manuaalis ette nähtud.

[zazik]

 Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb või külmumistemperatuur muutub, aga nii lambist üldistus sundis kirjutama.

Ma olen aru saanud, et sõltub küttesüsteemist. Seinaradiaatorid on vähenõudlikud korrosiooni mõistes, kalorifeerid on muidugi teine teema, seal peenemad torud. Ja seda kasutatud vedelikku peab muidugi vahetama.

Lihtsalt hoone küttesüsteemis pole nii kitsaste kanalitega(kapriisseid) radiaatoreid ja ka temperatuuride kõikumine on väiksem, s.t. kui väljas tuleb öösel -20, siis auto saab selle laksu kohe ja otse kätte, hoonel on inerts suurem. Sõltub muidugi hoonest ka.
Jahutusvedelik, isegi vananenud, ei külmuta ju naljalt torusid lõhki, esimalt läheb süldiks. Autod on süldistumise suhtes tundlikud, lihtlabane malmradikate ja lahtise paisupaagiga hoone küttesüsteem ei tee teist nägugi.

Mul endal ühtegi sellist küttesüsteemi kasutusel pole, aga selliseid lahendusi olen näinud-kuulnud.

[spitfire]

 Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb.

Mul akumulatsiooni paak funkkab juba 22 aastat ja ma ei ole seal küll kordagi vett vahetanud. Minu loogika ei pruugi tõene olla, aga korrosioon on ju seotud vees oleva hapnikuga ja kui vett ei vaheta, ega seda hapnikku sinna juurde ei teki.
Auto sisteemiga ei tasu võrrelda seal ju jahutusveel/vedelikul nn lahtine sisteem ehk pidev kokkupuude paisupaagis uue hapnikuga läbi sooja/külma (paisumine/kahanemine) tsükli. Maja sisteem on kinnine, seal paisupaak membraaniga ja hapnikuga kokku ei puutu. 
Aeg-ajalt köetavas ruumis akupaagil küll mingit mõtet ei näe.

[Janka]

Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse? 

Etüleenglükool.
Pole teab-mis kallis väljaminek. Vaatasin, et miskid 1.-€ per liiter on ühes kohas hinnaks, kui võtta 50-liitrine kogus, aga suurema koguse puhul saab ka odavamalt hakkama.
Kalliks muutub too vedelik siis, kui süsteem lekib. Töö tuleb teha korralik. Survetest algul õhuga max 1,5 bar/min 12h ja seejärel veega printsiibil "nominaalne töörõhk korrutatud kahega". Kui see 24h kukkumata vastu peab, võibki kõik glükooliga täita. Aastateks.

[Daff]

Metallkorstnast.  Pole sellel metallkorstnal häda midagi kui ta just liiga peenike pole.  Seal kehtis mingi reegel kõrguse ja läbimõõdu kohta, et tõmmet tagada.  Kui katlal sundvent siis pole probleeme läbimõõduga.
Ja hea oleks see korsten villaga soojustada siis pole ka korrosiooni karta. Ilma soojustamata metallkorsten hakkab tekitama kondentsi ja see reageerib suitsugaasidega ning tekkivad happed hammustavad korstna pooleks. Kui korra nädalas kütta siis vist langeb soojustaminse vsjadus ära.
Mul 19 aastat 160 raudtoru püsti. Kivivill ümber ja 0 probleemi.

[muska71]

Majast läbi seina tuleksin isoleeritud toruga välja ja korsten võib edukalt olla seesamune toru.Ei ole vahet on see soojustatud või mitte,roostetab nagunii ja jääbki roostetama...Buumi aeg lükati palju selliseid mustast terastorust metall korstnaid püsti hea hinna eest ja need soojustatud ja seest koorub iga aasta roostekiht lahti ja ühel päeval on seinapaksus 6mm asemel napp 1mm.Samamoodi koorub ka tööstuslikud katlamajade isoleerimata teraskorstnad.

[PlyVal64]

Mul suvekodul korstna viimane lõpp 2 meetrit mingist legeeritud torust (Ääsmäe kasvuhoonetest pärit) ja selle vähese kütmise juures ei ole 20 aastaga mingit ärakukkuvat roostet tekkinud. Kusjuures töötav toru ja ootav toru on visuaalselt erinevad, minu arust seisev roostetab rohkem? Käisin 2021 viimati torudesse piilumas kui oli pisut vaja läbiviikude veetihedusega tegeleda  Võta või saunasleped: see õhukese pleki läbi põletaminegi võtab kümneid aastaid valusat kuuma. Mul võttis 40 aastat iganädalast kuuma. Muidugi kõik sõltub ka küttematerjalist. Ma räägin ju vaid tulikuiva puud näinud lahendustest. Mingit hapet tekitava sodiga ja märja materjaliga küttes oleks kindlasti teised lood.

Edit: nõukaaegsed suured metallkorstnad seisid enamasti betoonil ja sleped olid kivist. Seal vist mõte selles, et suitsugaas enne raudtoru niipalju maha jahutada aet raud punaseks ei läheks. See on nüüd kunagine klassika  Siin vähe värskem asi Viljandist, samamoodi punasest tellisest alusel seisis. Raudtoru on puhtalt tõmbeks ja kõrguseks.

[muska71]

Seda rooste koorumist võib edukalt põhjustada ka happeline suits.

[PlyVal64]

Seda rooste koorumist võib edukalt põhjustada ka happeline suits.

Kui suitsu temp väga madalale ajada, siis hakkab jah päris usinalt happelist kondensaati tekitama. See on moodsa üliefektiivsuse varjupool, millega ka vanad kivikorstnad ära hukatakse. Eks ta jube peen mängimine ole ja eks garaaži kütteks plaanitakse tavaliselt ikka "kõike ahju ajada"  Kui raudtoru on väljas ja lihtsalt vahetatav, siis pole ju probleemi. Läbi lagede-katuste raudtoruga on jama kui "ökonoomitseda". Klassikalise puiduhävitaja raudahjuga ei tohiks mingeid hädasid tulla ja mida valusama kuuma korstnasse saadad seda puhtam too on   Lihtsamalt öeldes: kui pilkases pimedas küttes näed korstnast sädemeid tulemas, ei ole happega probleeme. Kuiva suve ja rookatusega võib jamaks minna...

[siimik]

Meil pidas raudtoru vastu ca 15a, bullerjan järgi ja kõeti kuivade puude ja puu briketiga. Mitte igapäevaselt, vaid siis kui vaja.
Roostet koorus omajagu ja lõpuks tuligi jalga auk sisse. Uus on laotud moodulitest, lisaks on korstnal ka müts peal, et vesi sisse ei saaks.
Vesi oli arvatavasti vana korstna hukatus, ehk mütsi polnud ja ülalt sai sisse. Korsten oli soojustatud ainult laestläbiviigu juurest, garaaz ise kena ja soe euroaegne uusehitis. Metalltoru läheb külmaga miinusesse, ning tekivad igasugused niiskused, sisse-välja.

Tööjuures on metalltoru ja nii kaua kui ma mäletan, 20+a. Seal on korsten kahes osas: Üks osa risti läbi seina ahjust-korstnesse, teine osa on korsten ise. Müts peal ja all on ka auk, et vesi saaks väljaimbuda.
Kui endal vaja metall toruga teha, siis teeks samamoodi.

[muska71]

Täna käisin sõber taavil külas nõu saamas ja tema kütab garaget bullerjaniga,sellel soemüür taga ja pidi kuumaks minema ja isegi kivikorsten pidi soojaks minema teisel korrusel ja isegi katusel.Buller ise suht väike ja lihtsalt silmaringi avardamiseks küsisin detaile.Kütab juba aastaid kui mitte aastakümneid...

Rääkis ka sellist huvitavat juttu halupuu kohta,et puu maha võtta,lõhkuda ja riita.Talve läbi riidas õues külma käes hoida.Külm veena puidus paisub ja paisudes lõhestab puu ja siis suve läbi riidas kuivatada ja talveks hea kuiv puu.Kõlab loogiliselt ja sellist asja kuulen küll esimest korda.

[hobiautod]

Mina tean seda bullerjani puu värki kolmandat moodi. Okaspuu pakud millel  lüüakse koor kirvega lõhki ja jäetakse  talveks õue lõhenema. Halgudeks ei lõhutagi.