"Odavast" kütususest, tööandjatest, maksudest jne
#61

Must, mina ja paljud teised mitterekkajuhid ei saa aru, et mis sunnib juhte töötama kohas kus neid tööandja poolt üle lastakse? Kas tõesti on tööliste üleküllus? Sa nõuad mingit õigust taga, kes selle õiguse sulle peaks majja tooma, valitsus või. Kui tööandja on m**n, siis võtad oma seitse asja ja lähed sinna kus on parem ning kuulutad ka ametivendadele, et ärgu sinna mingu. Kui firmal enam juhte ei ole, siis ongi õiglus majas. Näiteks IT alal asi just sedasi toimib, ei saa enam ammu nii teha et surad töötajale suvalised ülesanded ja hullumeelsed tähtajad selga ning vaatad rahulolevalt kõrvalt, kuidas kutt ööd ja päevad rügab. Kui sedasi teed, siis varsti pole enam töötajaid ja seletad üksi oma klientidele, et miks asjad valmis ei saa.
Vasta
#62

Jesper Kirjutas:...Kui sedasi teed, siis varsti pole enam töötajaid ja seletad üksi oma klientidele, et miks asjad valmis ei saa.
Täielik OT aga appi ma tõesti ei saa... nii jubedalt ajab naerma...silme ette kangastus telereklaam kus "töödejuhataja Võrno" näitab et "uksekellakoht on siin või umbes siin" või et "ma ei jõua ju igale poole" jne Big Grin
Vasta
#63

mes köikse tähtsam, seal on ALATI PAREM , KUS MEID EI OLE
Vasta
#64

Wastuseks Jesperile ,ega neid kohti kuhu minna väga palju polegi.Ja kaugelt vaadates asi alati ilusam kui asja sees olles.Eelistan siiski mingit firmat kus tuttav ees või omanikuga hea läbisaamine.Ülemaks kui hõbevara ,kallimaks kui kullakoormat ,tuleb tutvust tunnistada.See kehtis wene ajal ja kehtib nüüdki.Elukogemus näitab ,et lehekulutustes töötajaid otsivad firmad mitte kõige usalduswäärsemad.
Vasta
#65

Püüame jõuda mõistetes selgusele.
Vargus on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei olene, kus ese asub ja kuidas ta hoitud ja valvatud on. Tähtis on koosseisu juures, et ese läheb valdusest välja omaniku tahte vastaselt. Kütuse endale võtmise puhul võib rääkida ka omastamisest. Omastamine on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Tegemist on kuriteokoosseisudega, kui nad ületavad 20 miinimumpalga päevamäära. Seega on tegemist kurjategijatega elik varastega ja mingi "niristaja" või "nõristaja" aunime pole mõtet neile omistada.
Busiipiletiraha varastatakse ka igaühe taskust, sest enamus bussiliine elab dotasiooni najal.
Ettevõtluse eesmärk on teenida tulu. Omaniku asi on, kuidas ta tulu jaotab. Kuni leiab selle palga eest tööjõudu, miks on siis vaja rohkem maksta ? Omanikuks olemist on siin mõnigi proovinud ja sealt ka kibestumus. Polegi juht ja omanik nii lill olla, kui esialgu tundub.
Kahjuks on väheharitud tööjõu käitumine veel tuntav meie kultuuriruumis, kuid ehk uue põlvkonnaga asi muutub paremuse poole.
Ka liikluses ei ole muutusi oodata enne, kui "nõristamis"mentaliteeti omavad isikud ajapikku kaovad. Ümberõppesse kahjuks ei usu.
Kurb, et nende lapsed saavad kaasa kodust valed suhtumised.
Vasta
#66

Ja kas kõik tööandjad on haritud?Paljud juhid rohkema hariduse ja elukogemustega kui mõne firma nolkitest omanikud.
Vasta
#67

Haridus on harituse vaid üks osa. Eelpool nähtud elukogemustega pole just palju kiidelda. Vähemalt lähitulevikus mitte. Vanus pole sugugi määrav. Mõni elab ja õpib teistest lihtsalt varem ja kiiremini asjad ära.
Kui rekkamehe koeraelu ära ei toida võib ju ehitusele minna, meeldivuse eest võib mööndusi teha. Ja palju seda raha siis vaja on. Leian, et paljud töötajad on niigi ülehinnatud.
Vasta
#68

Wabandust ,et olemas olen.Eks igaühele oma.Aga mida arwata firmajuhist ,kes ei raatsinud juhtidele isegi kettaid osta vaid paljundas neid paberi peale.See ju ei ole normaalne.Kokkuhoid küll rikkuse alus aga kas just selline?
Vasta
#69

Kokkuhoiuga rikkust ei tee. Pole vaja karta suuri väljaminekuid, vaid väikseid sissetulekuid. Kui normid piiranguid ei sea, siis võib kasutada ka vanapaberit. Ehk on tegu hoopis loodushoidliku inimesega.
Kõigil on võimalus olla FIE või firmajuht. Popside suhtumine mõisnikke lööb välja. Pärisorjus kaotati kah juba ammu. Pole töölisi, pole firmat või rabab omanik ise. Firmat võib pärida, kuid see ei taga jätkusuutlikuse. Kui tööline tuleb jutuga, et näe selles firmas makstakse rohkem, siis ulatatakse talle seifist rahapaki asemel tööraamat. Miskipärast teised ei tule ega lähe rohkem.
Vasta
#70

Kole kurjaks lähete kätte ära.Nukker natuke. Alguses oli juttu ülekaaludest,i taha ületundidest etc. Objektiivsuse huvides peaks vahe sisse tegema pikaotsa meestel ja kohalikel. Esimesed elavad oma autos vabatahtlikult,elukutsest tulenevalt, kui nii võib öelda, teised siis mistahes põhjusel, aga nad igal juhul ei peaks seda tegema. Pika otsa mehed naljalt üleaja vastu enam ei taha patustada, isegi koju tulles. Kes selles valdkonnas kodus, see teab, miks.
Kodustel juhtidel on lugu nadim. Ma olen Jesperiga nõus, ainult et osa sohvreid on juba vaata, et elukutselised leiva-andja muutjad. Heakene küll, eestlane on pika vinnaga, aga ikkagi EU sees liikuda saav. Käib külast üks julgem kasvõi pool aastatki Helsingis bussijuhiks või asfalti panemas, teenib rohkem raha. Varsti kodus hopsti tagasi ja olgu pealegi. Minu silmis on ta juba niipalju kasu teinud, et ärgitab/julgustab oma tuttavaidki väheke julgemaks muutuma. Autojuht on ka inimene ja väärikus on temalegi lubatud hüve. Suurem probleem on halli passiga vanematel vene keelt kõnelevatel meestel. Nad ei pääse väga liikvele ja minu arust koinitakse nende ajusid ülekohtuselt palju. Lõppeks on temalgi pere ja temagi inimene. Endal üürikese elu jooksul ka nelja aastane tehase juhtimise kogemus, kus pea 100 töölist, pooled venelased. Ega nad naljalt kohta ei vaheta, ebakindlus on neil kõvasti sees. Ja teebki see vassili või viktor tööd zombistumiseni. Kurb.
Põhimõtteliselt loodan, et aeg teeb korrektiivid ja kes on oma elus virutanud, ehk kunagi loobub sellest. Kes on kunagi petukaubaga üritanud ullikesi enda heaks tööle panna, see jookseb peagi kinni.
Oled teinud, julge tunnistada, ära ärple, proovi ka võltsvagaduse teise äärmusse mitte kalduda.
Ei pea olema majandusajaloo teaduste doktor mõistmaks, et juba keskpikas ajas (5 - 10 aastat ja edasi) viib edasi selged kokkulepped ja eetiline lähenemine. Vaadake või ehitusturgu - liider Merko ja järgmisena Eesti Ehitus. Erinevate väärtustega seltskonnad. Ma arvan, et edukamaks osutub teine.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#71

Oleneb ka firmajuhist,seal kus omanik olnud autojuht ja vahetevahel peab tegema seda ka aeg ajalt nüüdki.Pealik ise näeb ,mis probleemid ja kuidas töö käib.Aga mitte selline kes terve elu vaid kabinetis istunud.Kunagi sai veetud salatit Tallinnast Viljandisse ja Pärnu.Sõidugraafik selline 7.00 Viljandis ,8.00 Pärnu.Paraku polnud osanud osaw logistik arvestada kauba mahalaadimis aja ja taara korjamise ajaga + veel paberimajandusega.Suvel sai püsida veel enam vähem graafikus aga talvel asi läks ikka käest ära.Ja süüdi hilinemise korral ikka autojuht.
Vasta
#72

Nojah, aga see on paljudel elualadel täpselt nii. Ja üldjuhul jooksevad kabinetikunnide firmad lihtsalt aja jooksul laiali. Mingis teistsuguses majandussituatsioonis ma näeks pointi selles veri ninast välja rassimises, aga hetkel Eestis on ju selles suhtes päris hea elu, et headel töölistel on päris palju valikuvõimalusi, ei pea tingimata pildituks rabelema vaid saab ka normaalse inimese moodi elada. Töösuhe on ju nagu iga teinegi ostu-müügi tehing, vahel võib tekkida olukord kus oled sunnitud midagi ilgelt ebasoodsate tingimustega kiiresti hankima, aga normaalne on, kui enamasti lahkuvad mõlemad pooled tehingust rahulolevatena.
Vasta
#73

PETSS Kirjutas:Sõidugraafik selline 7.00 Viljandis ,8.00 Pärnu.Paraku polnud osanud osaw logistik arvestada kauba mahalaadimis aja ja taara korjamise ajaga + veel paberimajandusega.Suvel sai püsida veel enam vähem graafikus.

Misasjaga Sa toda salatit vedasid? Miski reaktiiviga???

Maha+peale+paberid+100km ühe tunniga. Imemees oled.

loll on loll olla.
Vasta
#74

Wiljandis sai oldud ikka enne 7.Ja siis sõltus kõik poe vahetusest.Üks vahetus tegi ukse lahti enne 7 ja kunagi probleeme polnud ,edasi Pärnusse sai starditud 6.55-7.00,teise vahetuse järgi võis kella kontrollida avas täpselt kell 7.Ja Pärnu sai jõutud 8.30 -8.45.Pärnus õnneks seltskond sõbralikum ,erilist kraaksu hilinemise kohta polnud.Sõiduvahendiks oli olenevalt kaubakogusest FIAT DUCATO ,SCANIA 93 või siis Volvo FL 7.Kiirus korralike teeolude korral ja sõltuvalt autost 105-125.
Vasta
#75

PETSS, kas Sa pidasid sellist töökorraldust tollal normaalseks?

Ehe näide suutmatusest probleem selgeks rääkida...
Vasta
#76

v6sa Kirjutas:PETSS, kas Sa pidasid sellist töökorraldust tollal normaalseks?

Ehe näide suutmatusest probleem selgeks rääkida...
Muidugi ei pidanud (mina, lihtne sohwer pole aga mingi asjade selgeks rääkija)ja õnneks sai veetud seda asja vaid mõnel näddaliwahhetusel.Nüüd pole seda juba 2 aastat teinud .Kuigi probleemid pidavat olema endised.
Vasta
#77

See polegi normaalne. Aga tööandja teeb selle sujuvalt töömehe mureks. Mida selline töökorraldamatus kohe kindlasti pole!!!

Aga seni, kuni keegis seda pealikule meelde ei tuleta, ei ole suurel pealikul ka põhjust asja muuta... Rääkige omavahel asjad selgeks, küll siis ka asjad muutuma hakkavad. Kui mitte selles firmas, siis vähemalt pole enam põhjust sellise töö(taja)ssesuhtumise korral antud firmas edasi piinelda.

Kütuse varastamine "tagasitegemiseks" on tibla lahendus.

Sry, et natuke karmilt. Aga ise istudes just kahe kivi vahel oleval toolil, näen neid probleeme pidevalt. Suur pealik ei tea (ega tihtipeale tahagi teada) töömehe probleemidest ja töömees ei tea (ja tihti teda ka ei huvita), mida tähendab firma juhtimine.

Soovitus kõigile töötajatele, kelle meelest "suurt pealik" põhjendamatult palju pappi tasku paneb: tehke oma firma. Siis on teil võimalus teenida täpselt oma oskuste jagu... Lisaväärtuse annab võimalus oma endilne ülemus turult välja süüaWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne