"Odavast" kütususest, tööandjatest, maksudest jne
#41

Eks ma siis seletan veidikene oma mõtet lahti.

Kui inimene on juba sellise suhtumisega omandisse, siis on ta sellega igas asjas.

"niristaja" käest ei taha igaksjuhuks osta mitteühtegi asja, sest ei saa ju olla kindel, et ka seda kuskilt niristatud ei ole - No vedeles nõmeda rikkurist naabrimehe põlluääres ja roostetas juba 3 aastat ja ta hummerile see ju nagunii külge kruvida ei kõlbanud...

Müüa "niristajale" aga ei soovi sellepärast, et äkki vend pärast jõuab otsusele, et see mis ostis, talle ikka niiväga ei meeldi ja nagunii maksis üle. Aga mu seinaäärest saab selle kompenseerimiseks lahedaid asju juurde niristada...
Vasta
#42

Kui Oldmopedi juttu nüüd veidi karikeerida, siis jääb ostu-müügi tehingu tarvis järele väga väike ring inimesi...

Põhimõtteliselt on asi muidugi õige. Kui ühest kohast võetakse, siis on reaalne oht, et ka teisest kohast võib "nirisema" hakata.

Niikuinii on see inimese lastetoa küsimus. On inimesi, kes ei võta ka siis, kui luba antakse. Ja on inimesi, kes vaatamata keelule ikkagi niristavad endale meelepärast. Kuna neil kahel on telefonis väga raske vahet teha, siis selle teema alusel saab suurepäraselt inimesi lahterdada.

Valesti.

Aga teemaareng on huvitav. Loodetavasti jätkateWink
Vasta
#43

oldmoped Kirjutas:Eks ma siis seletan veidikene oma mõtet lahti.

Kui inimene on juba sellise suhtumisega omandisse, siis on ta sellega igas asjas.

"niristaja" käest ei taha igaksjuhuks osta mitteühtegi asja, sest ei saa ju olla kindel, et ka seda kuskilt niristatud ei ole - No vedeles nõmeda rikkurist naabrimehe põlluääres ja roostetas juba 3 aastat ja ta hummerile see ju nagunii külge kruvida ei kõlbanud...

Müüa "niristajale" aga ei soovi sellepärast, et äkki vend pärast jõuab otsusele, et see mis ostis, talle ikka niiväga ei meeldi ja nagunii maksis üle. Aga mu seinaäärest saab selle kompenseerimiseks lahedaid asju juurde niristada...

Päris hea huumor, pole tükk aega nii lõbus lugeda.

Räägin oma kogemustes paar lugu. Kõik on mu endaga juhtunud peale ühe, mida tean siiski täpselt. Siis saavad osad edasi rääkida teemal hea tööandja-paha töötaja.

Kunagi sõitsis kehvas klubis. Kui ei olnud nõus minema sõitu tehniliselt mittekorras autoga, siis lõugas firma omanik, et mida ma veel vigisen, kui mul on ravikindlustus olemas. Kui üks juht jäi haigaks (jõi ?), siis tegin 1,5 inimese töö ära.Alguses lubati kõik kinni maksta ja elu on ilus. Magasin ööpäevas ca 4 tundi, ülejäänud aeg sõidus. Kui haige tööle ilmus, siis jutt muutus, a la et me siiski ei saa maksta. Ok.Mitte kunagi ei kantud õigel ajal raha üle, aga minul vaja tööl käia ( irw) ja arved maksta.Küsima lähed, siis veetakse lont viltu pähe ja hakatakse halama teemal, et minu pärast lähebki firmal halvasti ja ülemus on nälgas. Siis hakkasingi enda tarbeks kütust võtma.
Taheti mingi aeg tagasi mind kalluri peale tööle. Omanik räägib ausalt ( suur ime Eestis ), et kogu aeg on ülekoormad, sest muidu ei tule ots-otsaga kokku.Kettada ka lõhki, sest kilometraaz päevas ca 700.Palk oli muidu ok, aga loobusin. Tänasin teda ausa vestluse eest.
See suvi tulin bussiga Pärnust Tallinna halbade asjade kokkulangemisel. Buss läks teel katki. Küik reisijad said tühja bussi peale, mis tuli tagant.Minul polnud kiiret kuhugi ja jäin juhile appi.Vaene vend mässas kokku miski 3 H bussi all ja peal. Ennem oli puhta riidega, lõpuks nägi välja nagu oleks sumpsist läbi veetud. Kõik toimus vihmaga maantee ääres.Sai siduri, gaasitrossi korda ja käigu välja. Kui liikuma saime,siis küsisin, et kas sa saad miski 40-50 K kuus,et niimoodi tõmbled. Mina oleks küll ennem loobunud.Bussijuhi palk pidi olema ca 12 K kuus.Kell 4 hommikul oli ta lõpetanud remondi, et kell 6 liinile tulla. Ja ta oli Vene kodanik.

Ühes firmas polnud ka palka üle kantud. Mitu korda lubatud ja 2 meest saadeti Milanosse. Omanik lubas selleks ajaks, kui nad kohale jõuavad, on raha üle kantud. Need 2 rekkat jäidki koos koormaga Milano kesklinna maha ja edasised andmed puuduvad.
Härra Ižijupp jookseb vist seda viimast lugu lugedes südamest kinnihoides arstikapi poole ja karjub sabotaaž.Ei ole. Reaalne elu. Ainult selline inimene võib uskuda, et kõik, kes tranpordis töötavad on vargad, kes ise omanik või raamides mõtlemisega.Mingi kuni 40% firmasi on normaalsed, ülejäänud koorivad töötajal 7 nahka.Miks on 80% firmadest kettad lõhki? Sest tubli tööandja üritab teise juhi palga kokku hoida ega maksa sellelegi juhile korralikult. Paari aastaga on päris palju paremaks läinud, kuid minna on veel oi-oi kui palju.

Sõidame suurtega...
Vasta
#44

Põhimõtteliselt oli ju masinapurustajate ühingu tegevus kah asja tasakaalustamiseks - et pahad tööandjat ei paneks masinaid inimese tööd tegema ja inimesed töötuks ei jääks...
Vasta
#45

Täitsa nõus härra Must,see ongi reaalne elu,kõik pole nii roosiline nagu mõned arvavad.Kui ikka tööandja sind näkku paneb,siis on paras sajaga tagasi n***ida!
Vasta
#46

Ja lambad töötajad lasevadki sellistel firmajuhtidel endast üle sõita. Krt, täna on kõigis firmades tööjõupuudus. Ajage selg sirgu ja nõudke korralikke tingimusi.

Ja olge ka ise ausad, täpsed ja KAINED! Ei saa nii, et nõuame, aga ise vastu võib-olla anname.

Kuulge, nii siin maailmas asjad ikka pole, et ainult ülemus on loll, paha ja ahne ning ausatel inimestel ei jää üle muud, kui varastama hakata. Krt, teadke oma õigusi ja kohustusi ja elage nende alusel.

Sry, see läks nüüd natuke emotsionaalseks, aga eelmises posti tekst tänase päeva seisuga ei haaku. 1999 oli jah teema selline, et kui ei meeldi, hakka astuma, järgmine mees juba ootab. Täna pole seda järgmist meest kuskil...
Vasta
#47

oldmoped Kirjutas:Põhimõtteliselt oli ju masinapurustajate ühingu tegevus kah asja tasakaalustamiseks - et pahad tööandjat ei paneks masinaid inimese tööd tegema ja inimesed töötuks ei jääks...

Ei jõudnud see tekst kohale.

Kui niimoodi "niristajatest" on vaja eemale hoida, siis pead koos paari inimesega üksikule saarele kolima. Bussiga sõidad ja piletit ei saa, siis mis see on?Poest ostes tsekiga sama jama.Neid näiteid võib tuua lõputult.Rahulda ennast selle teadmisega, et sinu jaoks on paradiisiväravad lahti. Ja mina põlen põrgus.

Sõidame suurtega...
Vasta
#48

must Kirjutas:Reaalne elu. Ainult selline inimene võib uskuda, et kõik, kes tranpordis töötavad on vargad, kes ise omanik või raamides mõtlemisega.
Transpordis ei tööta ainult vargad, seal on oluliselt rohkem ausaid töötajaid, kellele reaalne elu (nagu sa väljendusid) pole mitte varastamine. Veelkord- alati on valikuid. Näiteks:

1. otsi parem töökoht
2. asuta ise endale firma
3. Varasta ja vassi

Esimesed kaks on enamuse valik, viimane varaste valik. Hr Must- palun defineeri varas ja vargus ning seleta meile, millise kriteeriumi järgi niristajad ei ole vargad ja nende tegevus varastamine.
Vasta
#49

Ishijupp Kirjutas:1. otsi parem töökoht
2. asuta ise endale firma
3. Varasta ja vassi

4. Tee endale firma ja varasta sealt
5. Vaheta ametit
jne

Dad.
Vasta
#50

Miks peaks iseenda tagant varastama?
Vasta
#51

oldmoped Kirjutas:Eks ma siis seletan veidikene oma mõtet lahti.

Kui inimene on juba sellise suhtumisega omandisse, siis on ta sellega igas asjas.

"niristaja" käest ei taha igaksjuhuks osta mitteühtegi asja, sest ei saa ju olla kindel, et ka seda kuskilt niristatud ei ole - No vedeles nõmeda rikkurist naabrimehe põlluääres ja roostetas juba 3 aastat ja ta hummerile see ju nagunii külge kruvida ei kõlbanud...

Müüa "niristajale" aga ei soovi sellepärast, et äkki vend pärast jõuab otsusele, et see mis ostis, talle ikka niiväga ei meeldi ja nagunii maksis üle. Aga mu seinaäärest saab selle kompenseerimiseks  lahedaid asju juurde niristada...

Ära nüid nii traagiliselt kah seda asja võta. Enamik niristajaid on suhteliselt ausad ja muhedad mehed. Mina näiteks tahan küll eesti riiki varastada, teen seda mõnuga. Tsivilisatsioon (inimühiskond) ju vargusel põhinebki. Balzackki ütles, et iga suure varanduse taga on kuritegu. Vaata kui palju on eestis miljonäre, aga kui palju neist on tootmisjuhid või ärigeeniused?? Jube on ju, et jürimõisataoline lapsesuu ja kanaajuga kõrtsiettekanda, kes on elu jooksul kaheksa raamatut läbi lugenud, on eesti üks rikkamaid inimesi.
Samas ei tule mulle absoluutselt mõttesegi, kellegi foorumlase kuurist midagi nihverdada või talle mingit rämpsu kaela sokutada, poest midagi põue panna jne jne. Aga ametitelefonilt teen oma kõnesid, ametiautoga ajan oma asju, kasutan Internetti mittesihipäraselt jne.

Näiteks töötan lisatöökohal penskari tööraamatuga (ja seda tööandja initsiatiivil), sest riik on ise varas, kui korjab madalalaplgaliselt täie rauaga tulumaksu.

Või kuidas nimetada hauarüvetaja toimingut, kus ta suureneva aktsiisiga järgmisel aastal korjab kõigi inimeste käest proportsionaalses osas raha, et see siis kantida käputäiele miljonäridele. See on niisama vargus.

Pole see maailm midagi nii must-valge. Võib-olla need üksikud, kes vastu rinda taovad, ongi need kõige hullemad vargad. Toomas H Liiv tegi ka nõretavaid reklaame "Ära löö last", piinates samal ajal kodus poisikesi eriti perverssel ja sadistlikul viisil. See on lihtsalt reaalsus ja sinna pole midagi parata. N. Liit ja kommunism ju põhines ka aususel ja töökusel, aga polnud seda sääl ja kokku ta kukkus.

Kommunism lihtsalt ei lähe läbi, kuigi mõned seltsimehed seda järjekindlalt üritavad.
Vasta
#52

must Kirjutas:Bussiga sõidad ja piletit ei saa, siis mis see on?Poest ostes tsekiga sama jama.Neid näiteid võib tuua lõputult.

Bussipileti (nii harva, kui ma sellist transpordiliiki ka kasutan) olen alati saanud. Poest ostutsheki võtan vaid siis, kui mul see on ettevõtluskulu ja järelikult raamatupidamilikult vajalik. Kas tõesti eeldad, et ülejäänud korrad paneb müüja raha kassa asemel omale taskusse?

Ma ei ole pühak - ma optimeerin makse kui see on võimalik, kasutan vahetevahel abiks musta tööjõudu jne. Tõesti ma ei pea arvet masuameti jaoks, mitu kirja ma oma kuluna deklareeritud internetiühenduselt saadan ettevõtluse- ja mitu oma enda asjade pärast.
Aga ma ei lange tasemele, et tellida näiteks kaevetöid reede õhtul ja  otse kopajuhile sulas makstes, ehitajate käest objekti ääres odavalt pakutavaid materjale või veoautojuhi käest kütet ostes, mis sellest, et nii saaks odavamalt. Hea enesetunne ja südamerahu on tunduvalt rohkem väärt.

Kütuse ja transpordi kohapealt - olen kuulunud ka ühe keskmise suurusega transpordiettevõtte omanikeringi suht suure osalusprotsendiga. Meil oli oma sõidukite tarbeks ka tankla. Selle aja jooksul ei tankinud ma kordagi (!) oma isiklikku autot sellest tanklast ja põhimõtteliselt ei kasutanud ka firma töökojaruume oma masinate ehitamiseks vaid oma raha eest teiselt ettevõttelt renditud ruume.
Vasta
#53

No asi algab ikka lastetoast. Mõni "niristaja" piirdubki terve elu niristamisega ja talitab tõesti südametunnistuse järgi, teisest saab aga peagi soristaja, siis laristaja ning lõpuks paadunud varas.
Kaks näidet: mul mitu tuttvat bussijuhti kohalikel liinidel, aga bussifirma ise väike-väike. Mis ühtlasi tähendab, et ei mingeid kontrolle. Ükspäev sattusin pärast bussijuhi vahetuse lõppu temaga garaazhis veidi õlut mekkima ja selle tegevuse käigus tagus ta kassaaparaadist pileteid välja!!! Et mis nüüd lahti? Juht tunnistas ausalt: sai vähe palju vahelt tehtud. Meil ülemusega sõnatu kokkulepe, et umbes 100 krooni võime söögirahaks võtta...
Sama firma omanik on samuti tuttav ja sellest on ka avameelselt juttu olnud. Ta kinnitab bussijuhi sõnu - vaikival kokkuleppel võivad mehed teatud piirides vahelt teha. Aga mitte rohkem. Küsimusele, et kas ta ei karda, et mehed ahneks lähevad, vastas ta: "Ei karda. Varas läheb ahneks ja jääb nagunii vahele. Need mehed, kes piiri peavad, osakavad meie vaikivat kokkulepet hinnata."

Teine lugu, tegelased rääkisid vene keeles. Jutt käis ühest vakantsest töökohast (mis polnud küll transpordis, aga põhimõtteliselt vahet pole), kõlas umbes alljärgnevalt:
-Kui suur palk on?
-???? krooni.
-vähe, aga polegi nii tähtis. kas haltuurat saab teha?
-saab
- a na levo?
-saab
-no siis ma tulen. Eelmises töökohas oli palk küll kõvasti suurem, aga haltuurat teha ei lubatud ja üks mees taheti vangi panna, kui kanistritäie õliga väravas vahele jäi.

Mõlemad mehed pärinesid vanuse põhjal nõukaajast, olid välimuse järgi ehtsad sovjeedid ja nagu jutust selgub, oli vähemalt ühele neist nihverdamise võimalus ausast tööst isegi tähtsam.
Vasta
#54

A mis puutub fimatelefonilt eraasjade ajamisse ja muusse sellisesse... Eks palgatöölised ole enam-vähem kõik selliste asjadega vahepeal patustanud. Ise täpset arvet ei pea, kuid küll ja küll saab ka omalt telefonilt töö asju aetud, tööks vajalikke vidinaid ostetud ja ei tule pähegi iga jumala asja eest arvet esitada. Kui tööandjale kuuluv kell seina peal seisma jääb, siis lähen ja ostan selle jaoks patarei ning ei hakka sellest probleemi tekitama ega arvet esitama. Samas pole iialgi pähe tulnud tänavalt võõraid inimesi kutsuda ning pakkuda neile "poole hinnaga helistamise võimalust", raha muidugi oma taskusse pannes. (See viimane oli küll meelevaldne näide, aga mille poolest ta ikka nii väga "niristajast" ja kütuse poole hinnaga müüjast erineb?)
Ma nii väga neid rekka- ja bussijuhte ei materdaks, kes oma eraauto jaoks veidi manti võtavad, sest samal ajal peavad nad poole ööni oma autot remontima, kuigi see pole üldse tema töö ja palka ta selle eest ei saa (remondib lihtsalt selle pärast, et saaks järgmisel hommikul millegagi palka teenima minna), kui puuduv tulekustuti või katkine koormarihm ei huvita tööandjat mitte kõige vähematki jne
Vasta
#55

Ishijupp Kirjutas:
must Kirjutas:Reaalne elu. Ainult selline inimene võib uskuda, et kõik, kes tranpordis töötavad on vargad, kes ise omanik või raamides mõtlemisega.
Transpordis ei tööta ainult vargad, seal on oluliselt rohkem ausaid töötajaid, kellele reaalne elu (nagu sa väljendusid) pole mitte varastamine. Veelkord- alati on valikuid. Näiteks:

1. otsi parem töökoht
2. asuta ise endale firma
3. Varasta ja vassi

Esimesed kaks on enamuse valik, viimane varaste valik. Hr Must- palun defineeri varas ja vargus ning seleta meile, millise kriteeriumi järgi niristajad ei ole vargad ja nende tegevus varastamine.

Paljud pole vist mu teksti õieti mõistnud või ei oska lugeda ja seda ka ridade vahelt. Niisiis puust ette ja punaseks!!
Asi oli minevikus, MITTE NÜÜD, müügiks pole ma iial midagi võtnud, kõik enda tarbeks ja asi algas sellest, et ma ei saanud rahasi kätte, aga tööl oli vaja oma autoga käia.Haltuurat teinud ei ole, ega tee.
Leidsin ammu endale parema töökoha, ENAM EI VÕTA, sest ei ole vajadust.
Oma firma võiksin asutada küll, muideks on pakutud, et saadame selle firma, kus praegu töötan, pikalt, liisi auto ja teeme lepingu sinuga natuke odavamalt. Kas see pole noa selga löömine oma tööandjale, või on see paljude arust aus konkurents?Ma pole eriti sebija tüüp ja selleks, et endale auto liisida ja hakata lehes kuulutama veoteenust...?Ja kui ma lööksin noa selga oma praegusele tööandjale, siis olen ju ise samasugune odava teenuse pakkuja, keda kõik kiruvad ja tahavad lahti saada. Kuni tuleb veel keegi, kes natuke odavamalt pakub.

Sõidame suurtega...
Vasta
#56

Hr. (või pr.) Must, rahu. Isiklikuks pole minu hinnagul vaja minna, kuna jutt käis suhtumisest, mitte kod. Musta tegemistest. Lihtsalt mina (ja ilmselt veel mõni) läks käima sellest väljaloetud õigustamise peale.

Oma firma tegemine pole mitte kuidagi nmoa selgalöömine KUI see põhineb elementaarsel äriplaanil: firma peab olema jätkusuutlik, seda ei saa tagada investeeringute ja kasumi arvelt! Kui ikka miinust tuleb, siis on asi vist hapu ja veohinnad vähe väikesed... Loomulikult on tellijal Su firma käekäigust savi, tema tahab odavalt teenust saada. Kuidas vedaja seda pakkuda suudab, pole tema asi. Seni, kuni leidub arvutusvõimetuid või teadlikult turgu solkivaid kodanikke, neid hea(???)uskseid firmaloojaid, kelle tähelend on üürike, ka jagub.

Need, kes varastavad riigi tagant, peavad endale aru andma, et see on just varastamine iseenda tagant. Mitte mingi abstrakse Jüri Mõisa või Edgar Savisaare tagant. Kõik need, kes lihtsalt lahmivad, ei kujuta ilmselt oma tegevust sarnases olukorras ettegi. Mina küll ei julge ennustada, kuidas mina selliste ahvatluste korral käituksin... Hoolimata sellest, et ma praegu tean ennast ausa ja Eestimeelse kodaniku olevat.

Küll aga on igal niristajal alati olemas valik: kas olla niristaja, vaikival kokkuleppel omanikuga või areneda vargaks. Nagu eespool ütlesin, pole kokkuleppel firma hüvede kasutamine probleem. Probleem on siis, kui kokkulepet kas polegi või see kokku lepitud piir ületatakse!!!

Lastetoa ja tunde küsimus, mille üle saab pikalt ja veriselt kakeldaWink
Vasta
#57

must Kirjutas:
Ishijupp Kirjutas:
must Kirjutas:Reaalne elu. Ainult selline inimene võib uskuda, et kõik, kes tranpordis töötavad on vargad, kes ise omanik või raamides mõtlemisega.
Transpordis ei tööta ainult vargad, seal on oluliselt rohkem ausaid töötajaid, kellele reaalne elu (nagu sa väljendusid) pole mitte varastamine. Veelkord- alati on valikuid. Näiteks:

1. otsi parem töökoht
2. asuta ise endale firma
3. Varasta ja vassi

Esimesed kaks on enamuse valik, viimane varaste valik. Hr Must- palun defineeri varas ja vargus ning seleta meile, millise kriteeriumi järgi niristajad ei ole vargad ja nende tegevus varastamine.

Paljud pole vist mu teksti õieti mõistnud või ei oska lugeda ja seda ka ridade vahelt. Niisiis puust ette ja punaseks!!
Asi oli minevikus, MITTE NÜÜD, müügiks pole ma iial midagi võtnud, kõik enda tarbeks ja asi algas sellest, et ma ei saanud rahasi kätte, aga tööl oli vaja oma autoga käia.Haltuurat teinud ei ole, ega tee.
Leidsin ammu endale parema töökoha, ENAM EI VÕTA, sest ei ole vajadust.
Oma firma võiksin asutada küll, muideks on pakutud, et saadame selle firma, kus praegu töötan, pikalt, liisi auto ja teeme lepingu sinuga natuke odavamalt. Kas see pole noa selga löömine oma tööandjale, või on see paljude arust aus konkurents?Ma pole eriti sebija tüüp ja selleks, et endale auto liisida ja hakata lehes kuulutama veoteenust...?Ja kui ma lööksin noa selga oma praegusele tööandjale, siis olen ju ise samasugune odava teenuse pakkuja, keda kõik kiruvad ja tahavad lahti saada. Kuni tuleb veel keegi, kes natuke odavamalt pakub.

kui viimaks omad rahad kätte said, kas siis maksid bensu eest tagasi?
Aga sõnaseletust palusin sinult seepärast, et oled üks neist, kes niristamist patuks ei loe ja sõna "varas" liiga karmiks hindavad.
EDIT: V6sa jõudis ette Smile
Vasta
#58

[

kui viimaks omad rahad kätte said, kas siis maksid bensu eest tagasi?

[/quote]No ei usu,et keegi NII LOLL oleksBig Grin
Vasta
#59

Mu meelest asi siiski väljastpoolt siia tulnud...
Meenub kui esimest korda 90ndate alguses Soomes käisin- ei jõudnud ma ära imestada kuidas asjad seal "laokil". Meil ju siin öeldi: "mis laokil see ära!"
Vasta
#60

Jutt muide diislist, vist? Kõiki rahasi ei saanud, 3 aasta puhkuserahadega lasti üle. Samas olen selle teadmisega leppinud. Kui võtta üks-ühele, siis lõpuks jäin mina miinusesse vist.Äkki mõni foorumlane on nii kena, et seletab mulle, lollile autojuhile, ilusti ja kannatlikult ära, et mis õigus on tööandjal niimoodi käituda, nagu eespool kirjutasin? Pole korralike töövahendeid, sunnitakse seadust rikkuma, ei maksta korralikult palka ega palga viivist jne.
Minu jaoks on asi offtopic. Kas kogu probleem on selles, et julgesin tunnistada seda, et olen kunagi nii teinud? Enamus autojuhte teevad ka praegu nii ja mõned elavad palju paremini kui mina.

Sõidame suurtega...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne